Iicawa zamaKristu
zikaThixo
No.
A1
Ingxelo yeziNkolelo
zoKukholwa kobuKristu
Le Ngxelo
isishwankathelo somxholo weBhayibhile njengoko wawubanjwe ngabaPostilekwinkulungwane
yokuqala. Ibonisa umxholo weBhayibhile ngendlela ecacileyo, nehonjisiweyo. Iqulathe izahluko ezisixhenxe ezithetha ngeBubuthathu-bobunkulunkulu, iSicwangciso
soSindiso, iZifundo ezingoXanduva loMntu, iFundiso elingoMesiya, iNgxaki yoBubi, iCawa kunye noBukumkani
bukaThixo. Kukho isingeniso esijongene nombuzo wokwahluka Phakathi kobuKristu bale mihla nobuKristu bamandulo. Kukwakho neSihlomelo esithetha ngophuhliso lwezifundo zeTrinitari.
Iicawa zamaKristu zikaThixo
PO Box 369, WODEN ACT 2606, AUSTRALIA
I-imeyile: secretary@ccg.org
(Ilungelo lokushicilela © 1994,
1995, 1996, 1997, 2001, 2007, 2017 nguWade Cox)
(tr.
2026)
Eli phepha lingakopishwa kwaye lisasazwe ngokukhululekileyo ukuba liyakopishwa lonke kungekho zitshintsho okanye ukucinywa. Igama lomapapashi nedilesi kunye nesaziso samalungelo okukopisha kufuneka zifakwe. Akukho ntlawulo inokufakwa kwabo bafumana iikopi ezisasaziweyo. Iingcaphulo ezimfutshane zinokufakwa kumanqaku ohlalutyo nophononongo ngaphandle kokwaphula amalungelo okukopisha.
Eli phepha liyafumaneka kwiphepha le-World
Wide Web:
http://www.logon.org
kunye ne-http://www.ccg.org
Ingxelo yeziNkolelo
Okuqulathweyo
Intshayelelo
Isahluko 1. UbuThixo
1.1 UThixo
uYise
1.2 UYesu
uNyana kaThixo
1.3 UMoya
oyiNgcwele
1.4 Ubudlelwane
boMoya oyiNgcwele noKristu kunye noLuntu
1.5 Ubudlelwane
bukaKristu, uSathana kunye neMibutho kaThixo kuThixo
1.5.1 UKristu
njengoNyana kaThixo
1.5.2 Imfundiso
kaKristu Wokugqitha
1.5.3 Igama
nobukhosi bukaThixo
Isahluko 2. Isicwangciso Sokusindiswa
2.1 Ukuwa
Koluntu
2.2 Umsindiso
Wabantu
2.3 IBhayibhile
NjengeNyaniso Ephefumlelweyo
2.4 UkuGuquka
Nokubuyela Emva
2.5 Ubhaptizo
Isahluko 3. Iimfundiso Eziphathelele
Kuxanduva Lobuntu
3.1 Umthandazo Nenkcwazo
3.1.1
UThixo Njengento Yomthandazo Nenkcwazo
3.1.1.1
Into Enyuliswayo
3.1.1.2
Into Yokuthandaza
3.1.1.3
Umthandazo Womntu Ngamnye Nowamaqela Egameni Labanye
3.2
Ubudlelwane Phakathi Kwesindiso
Nomthetho
3.2.1
UThixo LiLitye Lethu
3.2.2
Usindiso Ngobabalo
3.2.3
Uxanduva Ngaphantsi Komthetho
3.2.3.1
Isizathu Sokuba AmaKristu Agcine Umthetho
3.2.3.2 AmaKristu NjengeTempile kaThixo
3.2.4 Imiyalelo Eli-10
3.2.5 Ezinye Iimthetho Ezilawula Indlela Yokuziphatha Komntu
3.2.5.1 Iimthetho Zokutya
3.2.5.2 ISabatha
3.2.5.3 Iinyanga Ezintsha
3.2.5.4 Iintsuku Ezinyulu Zonyaka
3.2.5. 5 Umtshato
3.2.6 Ubulondolozi Bezemali
3.2.6.1 KuThixo
3.2.6.2 Kwabanye
3.2.7 Imfazwe Nokuvota
3.2.7.1 Imfazwe
3.2.7.2 Ukuvota Isahluko
4. Imfundiso
Ngomshumayeli
4.1 Ukubakho
KukaKristu Phambi Kokuzalwa Kwakhe
4.2 Ukubethelwa
Emnqamlezweni NokuVuka Kwabafileyo
4.3 Ukubuya
Okwesibini KukaKristu
4.4 Ulwalawulo Lweminyaka ElinkulungwaneLukaKristu
Isahluko
5. Ingxaki
Yobubi
5.1 Ubukho
Bobubi Ngokuphambuka Kwemikhosi
Yezulu
5.2 Iimfundiso
Eziphathelele Kwisigqibo Sangaphambili
5.3 Imeko
Yabafileyo
5.4 UkuvukaKwabafileyo
5.5 Isohlwayo
Sabangendawo Isahluko
6. Icawa
6.1 Ngubani
okanye Yintoni iCawa?
6.2 Uqulunqo
lweCawa
6.3 Iinjongo
neeMbono zeCawa
6.4 Ukwenziwa
Ngcwele Isahluko
7. UbuKumkani
bukaThixo
7.1 Ukusekwa
koBukumkani bukaThixo
7.1.1 UBukumkani
boMoya
7.1.2 Ulawulo
lweNyanga eziliWaka lukaKristu
7.1.2.1 Ukubuya kweMeshiya
7.1.2.2 Ukuqokelelwa
kukaSirayeli
7.1.2.3 Usuku
lweNkosi
7.1.3 UBukumkani
obungunaphakade bukaThixo
7.1.3.1 Ukuza kukaThixo
7.1.3. 2 Ummisi Omtsha neYerusalem Entsha
7.1.3.3Ikamva loLuntu
Isihlomelo
Intshayelelo
Kangangamakhulu alishumi elinesixhenxe eminyaka ubuKristu buxhunyiwe kwinkqubo yezakwalizwi, esekelwe kwiFilosofi yamaGrike nakwinkqubo enxulumene ne-neo-Platonism. Ukulula komyalezo weBhayibhile we-Unitarian nobunyebukaThixo yintetho kaThixo kumntu kwiTestamente zombini iye yatshintshwa yaza yafiphazwa ngenxa yamandla nolawulo lwehlabathi elalaziwa ngelo xesha.
Isiphumo soko yayikukuba
oko kwakuyaqondwa njengesakhiwo njengoko sasibekwe kwiinkonzo zaseNicaea (325AD), Laodicea (c.
366AD), Constantinople (381AD) neChalcedon
(451AD). Esi sakhiwo satshintsha ukuqondwa kukaThixo ngokwemigangatho ye-metaphysical, nto
leyo eyakhokelela ekugqibeleni kuvele ubuThathu- bobunye (Trinity). INkomfa yaseLaodicea (icanon 29) yaphinda yawugxotha uMgqibelo, phantsi kwesohlwayo, kuziswa imibhiyozo yamapagani eyamkelweyo ukusuka kunqulo lweCawa (kunye nemibhiyozo yeLanga kaDisemba kamva ngo-475 CE) kunye nenkqubo ye-Ista endaweni yePasika. Eyona nto yatshintshwayo yayikukuba indlela yokuqonda inkqubo nomthetho weBhayibhile yayiza kutolikwa ngayo. Umthetho owabanikwa uMoses wathathwa njengongasasebenziyo kwaye iindinyana zeTestamente eNtsha zaphindwa zatolikwa ukuze zivumele iinkqubo zamapagani ebezisele zikho.
Umzekelo, imithetho
yokutya yathathwa njengesisusiweyo ngokusebenzisa ngokungachanekanga IZenzo 10 nezinye iimbhalo. Isiphumo kwimpilo yabantu saba ngokonangoko.
Nangona kunjalo, isiphumo sokugqibela kwindalo esingqongileyo saba sobonakala kuphela emva kweminyaka
elishumi elinesibhozo. Ukuphazamiseka kwenkqubo yokutya kunxulumene kakhulu nokutyiwa kokutya okwalelweyo phantsi komthetho webhayibhile.
Ukubola kweenkqubo
zomhlaba kunokubonakala ngokupheleleyo kuphela emva kokuba imihlaba
idiniwe ngenxa yokungawugcini i-j iinkqubo zonyongo kunye neSabatha yomhlaba kuba zinxulumene
ngokungenakwahlulwa nekhalenda
esekelwe kwimijikelo yenyanga yeminyaka elishumi elinesithoba. Ukwaziswa kwekhalenda yelanga ngokwako yayilinyathelo elikhulu ekutshabaliseni ukuqonda iipateni nemijikelo uThixo awayezimisileyo ukuze kubekho umvisiswano
wendalo.
Ubukristu bale mihla
ngokubanzi abananto ingako, ukuba ikhona,
efana nobuKristu bokuqala. Ukuvela kweSilamsi nemfazwe ezalandelayo neSilamsi kungenziwa ingxoxo zithi zaba sisiphumo
esithe ngqo senkqubo yobuKrestu yobuxoki eyamiselwa eYurophu naseNtshona Azia ziinkqubo zezakwalizwi zamaGrike ezisebenzisa ithiyoloji yaseCappadocia esekelwe kuThixo oyiThathu-n-nye (Triune God) kunye
nomzamo wokumanyana okungaphakathi noThixo njengoThixo.
Le nkqubo yeThathu-n-nye ayisebenzi kwaphela. Isiphumo sokugqibela seminyaka elikhulu elinesixhenxe yale ngfundiso iphosakeleyo ibe kukuphantse kubhujiswe iplanethi kunye nokuxhatshazwa kwabantu abazama ngenene ukuthobela imithetho yebhayibhile.
Injongo yalo
msebenzi kukwahlula ngendlela ecacileyo nelula kangangoko kunokwenzeka umyalezo wokuqala weBhayibhile neCawa yeTestamente eNtsha phantsi kukaYesu Kristu nabapostile. Ngaphandle kwamathandabuzo, ezinye iintsomi ezithandwayo ziya kucholwa zize
zitshatyalaliswe koko kuchaziweyo apha. Lo msebenzi ubhalwe ngendlela yokuba usondele kangangoko kunokwenzeka kuthotho lweengxelo zeBhayibhile okanye iinkcazelo ezilula, ezikhatshwa ngamabali axhasayo acaphiweyo. Ngale ndlela kuthathwa ngokuba lo msebenzi ekugqibeleni awunangxakinkxalabo kwaye injongo icacile. Apho kunokwenzeka khona, uluhlu olupheleleyo
lwamabali ngomba othile luyadweliswa ukuze kuphetshwe isenzo esixhaphakileyo sokucaphula ibali elinye ngokwaso okanye ukucaphula amabali adweliswe kakubi. Eminye imibhalo yeBhayibhile yimibhalo-buxoki ecacileyo (umz. 1Jn. 5:7 KJV; 1Tim. 3:16 KJV evela
kwiCodex A), okanye iinguqulelo ezingachanekanga
(1Kor. 15:28 RSV njl.; ISity.
3:14 NIV phakathi kwezinye ezininzi), ezenzelwe ukuphikisa iimbhalo eziphikisanayo okanye ukuguqulela iimbhalo ngokungachanekanga ukuze kubonakale ngathi ziyaxhasa inkqubo yeTrinity okanye yaseCappadocia xa zijongwe zodwa. Xa uMesiya ephinda eza, uza
kuzisa ngokupheleleyo inkqubo yomthetho awayinika uMoses eSinayi. Wonke uMkrestu unoxanduva lokuchonga nokuphumeza inkqubo yokuphila nokuqulata echazwe kwiBhayibhile. UMkrestu unyanzelekile ukuba alandele indlela yokuphila kaYesu Kristu aze aphile
ngeenkqubo uKristu azisayo waza waphila
ngazo engumntu nangaphambi kokuba enziwe umntu. Lo msebenzi unikwe ukubonisa yonke le nkqubo ngendlela evakalayo necacileyo ukuze ukuze iinkqubo
zobuxoki zeminyaka elikhulu elinesixhenxe zisuswe ecaleni kwaye indlela yokuqala
neyinyani ichongwe kwaye iphunyezwe kubomi babo bonke
abantu nokuba benze ntoni na
kwixesha elidlulileyo. Umsebenzi wethu kukubiza abantu ekuzisoleneni nasekubeni nobomi obutsha.
Isahluko 1
UbuThixo
1.1 UThixo
uYise
Owona Thixo
Uphakamileyo wendalo yonke nguThixo. UngoNdinamandla Onke, uMdali
noMsindisi wezulu,
umhlaba nazo zonke izinto ezikuzo
(Gen. 1.1; Neh. 9:6; Ps. 124:8; Isa.40:26,28; 44:24; IZenzo
14:15; 17:24-25; ISityhilelo 14:7). Yena yedwa ongenakufa (1Tim. 6:16). UnguThixowethu noBawo kunye noThixo noBawo
kaYesu Kristu (Yoh. 20:17).
UngoThixo oPhezuluKakhulu
(Gen. 14:18; Num. 24:16; Deut. 32:8; Mk. 5:7) kunye noThixo oNyanisekileyo (Yoh.
17:3; 1Yoh. 5:20).
1.2 UYesu uNyana kaThixo
UYesu nguye
okuzelwe kuqala (prototokos) kuyo yonke indalo (Kol. 1:15), ngoko ke uyi
siqalo(arche) sendalo kaThixo (Isity. 3:14). Unguye uNyana kaThixo
ekukuphela kozelweyo(monogene) (Mat. 3:17; Jn. 1:18; 1Jn. 4:9), wakhulelwa nguMoya oyiNgcwele waza wazalwakwintombi, uMariam (Lk.
1:26-35). UnguKristu okanye
uMeshiya (Mat. 16:16; Jn. 1:41), othunyiweyo
nguThixo ukuba abe nguMsindisi noMhlanguli wethu (Mat. 14:33;
Jn. 8:42; Eph. 1:7; Tit. 2:14). Ubizwa ngokuba nguNyana kaThixo oPhezukonke (Mk. 5:7). Wamiselwa ukubaabe nguNyana kaThixo ngamandla ngokweMoya wobungcwele ngokuvuka kwakhe kwabafileyo (Rom. 1:4). Unikwe itrone kaDavide
ukuba alawule iNdlu kaYakobe ngonaphakade kwayeubuKumkani bakhe abuyi kuphela
(Lk. 1:32).
1.3 UMoya Oyingcwele
UMoya Oyingcwele
(IZenzo 2:4) ngundoqo okanye amandla kaThixo uKristu athe wawuthembisa ukuyithumela kwabakhethiweyo
(Yoh. 16:7). Asingomntu kodwa
yinkqubelayamandla aphilayo
kaThixo. Sisisixhobo esenza sibe ngabathathi-nxaxheba
kuBume bukaThixo(2Pet.1:4),
sizaliswe nguMoya oyiNgcwele (IZenzo 9:17; Efe.
5:18) kwaye ngoko ke sonke siyesanabantwana
bakaThixo (Yob. 38:7; Rom. 8:14; 1Yoh. 3:1-2) kwaye sibe ngamandla-fa
kunyenoKristu (Rom. 8:17; Gal. 3:29; Tit. 3:7; Heb.
1:14, 6:17, 11:9; Yak. 2:5; 1Pet. 3:7). InikwanguThixo
kwabo bayicelayo (Lk.
11:9-13) nabamthobelayo, ihlala
kwabo bagcina imithethokaThixo (1Jn. 3:24; Acts 5:32). UMoya Oyingcwele ngumdlamkisi okhokelela izicaka zikaThixokwinyaniso yonke (Jn. 14:16,17,26). UMoya Oyingcwele unika amandla okungqina (IZenzo 1:8). Unikezela ngezipho njengokokubhalwe kwi-1 Korinte 12:7-11 kwaye uneziqhamo njengoko kuchaziwe kwiGalati
5:22-23ezingabelwanga ngokomlinganiselo (Yoh. 3:34
RSV; Roma 12:6). Sisisixhobo esithi
ngasouThixo ekugqibeleni abe yiyo yonke
into, kuyo yonke into (1Kor.
15:28; Efe. 4:6).
1.4 Ubudlelwane
boMoya oyiNgcwele noKristu kunye noLuntu
UMoya oyiNgcwele
usebenza ukususela phambi kobhaptizo. UMoya utsala umntu
kuThixongoKristu (Heb.
7:25).
Izibereko zikaMoya zinikwa umntu ngamnye ekuhlanjweni,
ngokweRoma 8:23, ethi ngokucacileyo ukuba ukwamkelwa akwenzeki de kukhutshelwe umzimba.
Ngoko ke sizalwa ngokutsha kodwa siyaqhubeka sikhula kuMoya imihla ngemihla kuKristuYesu side singene kubuqaqawuli bukaThixo. UMoya oyiNgcwele nguMoya weNyaniso (1Yohane
4:6,5:6) yaye ngokuthetha Inyaniso kuzo zonke
izinto sikhula sibe nguKristu intloko yethu kuzozonke
iinkalo (Eph. 4:15). UMoya oyiNgcwele nguMoya kaThixo (Rom. 8:14) kunye noMoyawokholo (2Cor. 4:13) ophanda
zonke izinto wazi zonke izinto
(1Cor. 2:10-11, 12:3 ff).
Ngoko ke uMoya oyiNgcwele asiyonto izimeleyo kaThixo ongathathu-nye, kodwa yindlela esibangayo elohim (Zek. 12:8). UMoya uxela kuThixo ukuqonda
iingcinga zethu nobomi bethubonke. Njengoko uMoya uhamba ngeYesu Kristu njengomlamli nomphakathi wethu, Elohim okanye theos
(IiNdum. 45:6-7; Zekariya 12:8; Hebhere 1:8-9) yenza uKristu
akwazi ukusinceda, asifundise, asithuthuzele, azeasenze sikwazi ukusebenzisa amandla kaThixo. UMoya unika umntu ngamnye
iimpawu uThixoazifunayo ukuze kuxhamle umzimba, njengoko kuchaziwe kwi-1 Korinte 12:7-11.
UMoya unokucinywa (1Thes. 5:19) ngokungahoywa
okanye ngokudaniswa
(Eph.4:30) kwaye ngoko ke kuvumela ukuba kubekho iinzuzo neelahleko kumntu ngamnye.
Isiqhamo soMoya oyiNgcwele luthando oluvela kwiGalati 5:22. Ngoko ke, ukuba asizithandi, uMoya oyiNgcwele awubonakali.
UMoya yindlela esincamela
ngayo uThixo njengoko kuchaziwe kwabaseFilipi 3:3. Ngoko ke, ayinakuba nguThixo njengesinto esinqwenelwayo, kwaye ke ngoko, ilingane noThixo uYise.Ngamandla anika amandla kuKristu. UKristu ke ngoko uba nguYise Owandakeleyo
(Isa. 9:6) ekukho ubuzalwana
obuninzi kuye ezulwini nasemhlabeni (Eph. 3:15).
UKristu uba nguYise Oyangunaphakade
ngokunikezelwa kwamagunya.
Zonke ezi nobuzalwana okanye iintsapho zithiywe ngegama likaThixo uYise, nto leyo esizathusokuba
sithobe phambi kukaThixo uYise, simnqule (Efe. 3:14-15).
UKristu wayengunozala okanye oyintandane yokuqala yendalo. Ngenxa yakhe zonke izintozadalwa
ezulwini nasemhlabeni, ezibonakalayo nezingabonakaliyo, nokuba zizihlalo zobukhosiokanye ubugunya okanye iintlangano okanye amagunya, zonke izinto zadalwa
ngaye kwayezidalelwe yena. Uphambi kwezinto
zonke kwaye kuye zonke izinto
zibambene (Kol. 1:16-17). Kodwa nguThixo owamzala kwaye owathanda ukuba indalo ibe
khona kwayeihlale ikhona kuKristu. Ngenxa yoko, uKristu
akayena uThixo nangayiphi na indlela
uThixouYise anguye uThixo kwaye nguye
yedwa ongenakufa (1Tim.
6:16) ohlala ekho ngonaphakade.
AmaKristu abizelwe ngaphandle kweli hlabathi kubomi benkonzo nokuzinikela. Abaninzi bayabizwa kodwa bambalwa abakhethiweyo (Mat. 20:16, 22:14). AmaKristu
ngabantu abakhethiweyo, njengoko uKristu wayengumkhethiweyo kaThixo (Lk.
23:35). Abakhethiweyobakhethwe nguKristu
(Jn. 6:70, 15:16,19), phantsi
kolwalathiso lukaThixo (1Pet.
2:4).
Ukunceda iCawe, abakhethiweyo abayiCawe, okanye i-ecclesia, banikwa ukuqonda iimfihlakalozikaThixo. UMoya oyiNgcwele yayiyindlela ababanikwa ngayo ukuqonda iimfihlakalo zikaThixonoBukumkani
bukaThixo (Mk. 4:11). Kuba ubulumko bukaThixo buthethwa ngentsekenzekelo (1Kor.
2:7), obucaciswa ngamakhoboka
kaThixo (1Kor. 2:7, 15:51). Kuba
ukuthanda kukaThixo kucaciswa njengentsekenzekelo (Eph. 1:9) uThixo ayinike amakhoboka akhe ngokutyhilwa. Ngaphezu koko, intsekenzekelo ikubugosa bakaKristu ngabonyuliweyo. UPawulos wabhala ...ndithatha ngokuba niye kuva ngobugosa yobabalo lukaThixo endalunikwayo ngenxa yenu, nendlela
imfihlelo eyaziwa ngayo kum ngokutyhilwa,
njengoko ndibhale ngokufutshane. Xa nisifunda esi nto
niyakwazi ukuqonda ulwazi lwam lunzulu
ngemfihlakalo kaKristu, leyo yayingazange yaziwe ngabonyana babantu kwizizukulwana ezadlulayo njengoko ngoku ityhilwe kubapostile nabaprofeti bakhe abangcwele ngoMoya; oko kukuthi,
indlela amaHayanisi angabanye abalifa, amalungu omzimba omnye, nabathathi-nxaxheba kwisithembiso kuKristu uYesu ngevangeli (Eph. 3:2-6).
1.5 UbudlelwanekukaKristu, uSathana kunye noMkhosi kaThixo
Kukho izidalwa ezininzi
ekubhekiselwa kuzo eBhayibhileni njengo-Elohim okanye Theoi, UKristu
ubizwa kwiTestamente eNtsha njengeNkwenkwezi yasekuseni entsha ekubuyenikwakhe emhlabeni. Uza kwabelana ngesi
sikhundla nabakhethwe bakhe (Isity. 2:28, 22:16).
UThixo uqinisekiswa yiBhayibhile njengoThixo noYise kaKristu (usuka kwiRoma 15:6; 2 Korinte1:3, 11:31; Efeshe
1:3,17; Kolose 1:3; Hebhere
1:1 ukuqhubeka; 1 Petros 1:3; 2 Yohane
3; ISityhilelo 1:1,6, 15:3). UKristu
ufumana ubomi bakhe, amandla kunye negunya ngomyalelo
kaThixo uYise (Yoh.10:17-18).
UKristu ubeka intando
yakhe phantsi kweyikaThixo, onguyuYise (Mat.
21:31, 26:39; Mk. 14:36; Jn. 3:16, 4:34). UThixo wanika abakhethiweyo
kuKristu kwaye uThixo mkhulu kunoKristu
(Jn. 14:28) kwaye mkhulu kunabo bonke
(Jn.10:29). Ngoko ke uThixo
wathumela uNyana wakhe ekukuphela koZalwana (monogenes) ehlabathini ukuze siphile ngaye (1 Yohane 4:9). NguThixo ohlonipha okanye odumisayo uKristu (Yohane 8:54), uThixo emkhulu kunoKristu (Yohane 14:28).
UThixo liLitye (sur) njengeMgodi
yamatye okanye iNtaba apho zonke
ezinye zikhandlelwa khona, ilitye eliqilima
yaseYoshuwa 5:2 oqhaqha uSirayeli, isizathu esiphambili nesisebenzayo (Duteronomi 32:4). UThixo liLitye likaSirayeli, iLitye lesindiso labo (Duteronomi 32:15), iLitye elibazalayo (Duteronomi 32:18,28 -31).
1Samuweli 2:2 ibonisa ukuba
uThixo wethu liLitye lethu, iLitye elingunaphakade (Isaya 26:4). Kukolu Litye zonke ezinye
zikrolwe kulo, njengoko bonke abazukulwana bakaAbraham bekrolwe ngokholo (Isaya 51:1-2). IMesiya wabhadathwa
kweli Litye (Dan. 2:34,45) ukuze athobe iimbuso
zehlabathi. UThixo lilitye okanye isiseko ekubekwa kuso isiseko, neli uKristu uza
kulakha iBandla lakhe kulo (Mat. 16:18) neli yena ngokwakhe ahlala kulo. IMesiya liNtloko yeNqanawe yeNdawo engcwele kaThixo, apho abakhethiweyo
benguNaos okanye iNdawo eNgcwele yeziNgcwele, indawo yokugcinwa koMoya oyiNgcwele.
Amatye etempile onke asikwe
kuLwa olu nguThixo, njengoko kwakunjalo ngoKristu, kwaye anikwa uKristu,
ilwa lokomoya (1 Kor.
10:4), ilwa lokukhubekisa ilitye lokusikiliza (Roma 9: 33) ukwenza iTempile. UKristu uyakha iTempile ukuze uThixo abe yiyo
yonke, kuyo yonke (Eph. 4:6). UThixo unike uKristu
ukuba abe yiyo yonke kwaye
kuyo yonke (panta kai en pasin Col. 3:11) ebeka zonke izinto
phantsi kweenyawo zakhe (1Kor. 15:27) emenza intloko yezinto zonke kwiBandla eliyiMzimba wakhe, ubugcwele bakhe obuzalisayo yonke into kuyo yonke (Eph.
1:22-23). Xa uThixo ebeka zonke
izinto phantsi kukaKristu, kuyacaca ukuba uThixo akabalwa,
kuba nguye obeke izinto phantsi
kweenyawo zikaKristu (1Kor.
15: 27).
Xa uKristu ebehlisa zonke izinto phantsi,
ngoko ke uKristu ngokwakhe uya kuthobela
kuThixo owabeka zonke izinto phantsi
koKristu, ukuze uThixo abe yiyo
yonke into kuyo yonke into (panta en pasin 1Kor.
15:28 hayi njengoko kutolikwa yi-RSV). Ngaloo ndlela, iimfundiso zamaPlatonist ezifuna ukudibanisa uThixo noKristu kwiThathu-nye ziyaphikisana neZibhalo. UKristu uya kuhlala
ngasekunene kukaThixo, ngokwalathiso lukaThixo (Heb 1:3,13, 8:1, 10:12, 12:2; 1Pet. 3:22) kwaye babelane ngetrone kaThixo njengoko abakhethiweyo baya kubelana ngetrone
eyayinikwa uKristu (Isity. 3:21) eyitrone kaThixo (IiNdum. 45:6-7; Heb. 1:8) okanye
uThixo yitrone yakho, eguqulelwe ngokuthi Itrone yakho O Thixo (jonga umnxeba ongezantsi
kwi-RSV enamanqaku).
UThixo, othumayo, mkhulu
kunaye lowo uthunywayo (Yoh. 13:16), kuba umkhonz akangaphezu
kweNkosi yakhe (Yoh. 15:20).
UKristu wacelwa umngeni entlango nguSathana, yaye ngoko ke kwaba
sisiqalo sovavanyo lukaSathana. USathana, owayeyiNkwenkwezi yasekuseni, ULusifa okanye uMphehleleli woKukhanya wale planethi (Isa. 14:12) njengomgcini nomhlohli wayo, eneneni wayengomnye
wama-Elohim awayephantsi koThixo uYise.
UKristu wayeza kuba yiNkwenkwezi
eya kuvela kuYakobhi (kwiNum. 24:17). Ngaloo Ndlela kwaphawulwa
kwiincwadi zikaMoses ukuba omnye wamaNkwenkwezi
aseNtsasa akhankanyweyo njengababekhona ekugqityweni kwale planethi (kwiYob. 38:7), omnye wama-elohim, wayeza kuba ngumntu kaYakob
waza wavela kuDavide (ISity. 22:16).
Lo elohim
simazi njengoYesu Krestu wayengakabi yiNkwenkwezi Yentsasa yale planethi. Loo dumo lwaluphethwe
nguSathana (ukusuka kuIsaya 14:12 nesiHezekile 28:2-10).
UKristu wayetotwe njenge-elohim yakwaSirayeli ukusuka kwiNdumiso 45:7 waza watotwangaphezu koogxa bakhe okanye amaqabane
akhe. Noko ke, uKristu eneneni wayengekho kwisikhundla seNkwenkwezi Yemini kwaye akayi kuzithatha
ezo ndima de abuye okwesibini. Esi sikhundla nezi
ndima ziya kwabelwana ngoKristu nabakhethiweyo, ababelana ngobunjani bakhe njengeNkwenkwezi Yemini ezintliziyweni zabo (eiguqulelwe njengeNkwenkwezi Yemini kwi-2Pet. 1:19). Abakhethiweyo
bathembisiwe ukwabelana ngala mandla avela
kuTyhilelo 2:28.
USathana, njengeNkwenkwezi yoNtsasa, wacela umngeni kuThixo oPhezukonke okanye kuThixo uYise njengoko
sixelelwa kuIsaya 14:12. Wazama ukunyuka okanye ukuphakamisa isihlalo sakhe sobukhosi, isihlalo sobukhosi sikaThixo, ngaphezu kweeNkwenkwezi zikaThixo okanye iBhunga lama-Elohim. Le Bhunga yiNgqungquthela
yama-Elohim okanye oothixo ekubhekiselwe kubo kwiNdumiso 82:1. Kunomdla ukuqaphela ukuba u-Irenæus, umfundi kaPolycarp, umfundi kaYohane, wayenoluvo lokuba iNdumiso 82:1 ibhekisa kumaTheoi okanye oothixo ababebandakanya nabakhethiweyo, kanye abo bokwamkelwa (Against Heresies, Bk. 3, Ch. 6, ANF, Vol. 1, p. 419).
Baninzi oNyana bakaThixo (ukusuka kuYobhi 1:6, 2:1, 38:7; IiNdumiso
86:8-10, 95:3, 96:4, 135:5) abaziwa
njengeBene Elyon
okanye oNyana boMNdawo oPhezulu. Abakhethiweyo abangabantu nabo baqukiwe kunye
noMkhosi wasezulwini njengoNyana bakaThixo (ukusuka kuRoma 8:14). Ngoko ke, uKristu nabakhethiweyo njengoNyana bakaThixo banye noThixo ngomoya oyiNgcwele, bebelungiselelwe kwangaphambili ukusukela
kwisiseko sehlabathi. UKristu wazibeka ecaleni amandla akhe ukuze abe
ngumntu. Yena nabo bonke abakhethiweyo
bamkela Ubuntwana ngamandla ngokweMoya wobungcwele ngokuvuka kwabafileyo (Roma.1:4).
KwiZenzo 7:35-39 yayingelosi eyathetha noMoses eSinayi kwaye le
ngelosi yayinguKristu. KwiGalati 4:14 uPawulos uzifanisa nengelosi kaThixo, uKristu uYesu ngokwakhe.
Nathi siza kufana neengelosi
(Mat. 22:30) njengokhohlela okanye
isaggelos (ukusuka kuLk. 20: 36), sibe ngabanyamelo kunye noKristu (Roma 8:17; Gal. 3:29; Tit.
3:7; Heb. 1:14, 6:17, 11:9; Yak.
2:5; 1Pet 3:7). ITestamente eNdala
ichaza iNgelosi kaYHVH njengoYehova noElohim bobabini (Eks. 3:2,4-6) apho
uThixo okanye o-elohim apha ibingelosi;
cf. Zech. 12:8).
INdumiso 89:6 -8 ibonisa ukuba
kukho iBhunga labaNgcwele (qedosim okanye qadoshim, igama elisetyenziselwa nabantu) elinecala elingaphakathi nelingaphandle. Oku kuqondwa njengeBhunga
lasezulwini leElohim zoBulungisa.
1.5.1 UKristu
njengoNyana kaThixo
USathana wazama ukulinga uKristu ngeendlela ezininzi. Okokuqala uSathana wambiza uKristu ngoNyana kaThixo (kwiMat. 4:3, 4:6; Lk.
4:3). Iidemon nazo zabiza uKristu njengoNyana kaThixo (kwiMat. 8:29; Lk. 4:41; Mk. 3:11). USathana
wazama ukwenza uKristu angqine isikhundla sakhe sokuba nguNyana kaThixo ngokubonisa amandla, ngokuba uThixo wayethembise ukuba uya kunika
iingelosi zakhe umyalelo ngaye (kwiPs. 91:11-12). USathana waphoswa kukugcina kuwo onke amendlela akho waza wongeza
nanini na. Ngoko ke, ngokugqwetha iSkripti, uSathana wazama ukuthatha ubomi bukaKristu.
UKristu akazange nangaliphi na ixesha
alungise uSathana okanye izidimoni ngokuthi= wayeyiThixo endaweni yokuba abe nguNyana kaThixo.
Enyanisweni, akukho sidimoni sayazama ukuxhasa ubuxoki bokuba uKristu wayeyiThixo Eliphezukonke de kwalandela ukusweleka kwakhe, ngenjongo yokuseka imfundiso eyayisithi uKristu wayeyiThixo ngendlela efanayo noThixo uYise, ukuze ke, emva kokusweleka kwakhe, kuqhutywe ubuxoki obunokuthi uKristu abuphikise ngelixa wayephilile. Kuzo zonke izilingo
injongo yayikukuthomalalisa
ukuthobela kuka uKristu kuThixo kwaye, ngokwenene, ukwaphula iSibhalo. USathana wazama ukwenza uKristu amkhuleke. Wathembisa uKristu ulawulo lweplanethi ukuba uKristu wayemkhuleka.
UKristu akazange achase ilungelo lakhe lokudlulisela ulawulo lwakhe lweplanethi okanye nokuba wayengumlawuli. UKristu endaweni yoko waphendula
...kubhaliwe: Uya kunqula iNkosi uThixo wakho, kwaye
ngaye kuphela oya kumkhonza.
UKristu akazange amxelele uSathana ukuba makamkhonze, kodwa wamkhomba kumthetho. UKristu akazange ngaxa linye kwinkonzo
yakhe athi unguye uThixo. Wathi unguNyana kaThixo. Kwakungenxa yesi sizathu waba
netyala lokuchotshelwa.
Njengoko kubhalwe kuMateyu 27:43
Uthembele kuThixo. Makamsindise ngoku uThixo, ukuba
uyamfuna, kuba wathi, NdinguNyana kaThixo.
Kwakukule apho uKristu
wakhwaza khona ukuze azalisekise isibhalo kwiNdumiso 22:1.
Thixo wam, Thixo wam, ndinihlelele
ntoni na?
Kucacile ukuba uKristu
akazange azibone enguThixo. Ukucetyisa ukuba wayeyinxalenye
yobunjani obabubizayo, ekwimo efanayo, nenxalenye yabo engabhubhiyo, yinto
engenangqondo.
1.5.2 Imfundiso
kaKristu Wokugqibela
Imfundiso kaKristu Wokugqibela ichazwe ku-1 Yohane 4:1-2. Umbhalo
wakudala ochanekileyo we-1 Yohane 4:1-2 uyakhiwa
ngokutsha usuka ku-Irenæus, Isahluko 16:8 (ANF,
Vol. 1, fn. p. 443).
Ngale nto niyazi umoya kaThixo:
Yonke imimoya evuma ukuba uYesu
Kristu weza enyameni yeyakwaThixo; kwaye yonke imimoya
eyahlulayo uYesu Kristu ayisiyiyo eyakwaThixo kodwa yeyakaKristu WamaSini.
USocrates umbhali-mbali uthi (VII, 32, p.
381) ukuba esi siqwenga sasongiwe ngabo babefuna ukuhlula ubuntu bukaYesu Kristu kubuthixo bakhe.
UKristu njengoNyana akayena uThixo oyiNyaniso (Yoh. 17:3).
Kananjalo kuLuka 22:70 bonke bathi: Ngaba ke wena uyiNyana kaThixo?
Waphendula wathi: Nithi inyani.
Waqatshelwa njengoNyana kaThixo ku
* Mateyu 27:54 apho bathi, Ngokwenene lo ubeyinyana kaThixo.
* IMarko 1:1 ithi IVangeli yeyokaYesu Krestu, uNyana kaThixo.
* ILuka
1:35 ithi oyiNgcwele owayeza kuzalwa wayeza kubizwa ngokuba nguNyana kaThixo.
Ukuqonda ukuba uKristu
uyiNyana kaThixo sisityhilelo esivela kuThixo.
USimon Petros waphendula wathi, " Nguwe uKristu,
uNyana woThixo ophilayo. " UYesuwaphendula wathi kuye, " Ubusikelelekile wena Simon, uNyana jono, kuba inyama negazi azikutyhilelanga
oku, kodwa nguTAT' WAM osezulwini. (Mat. 16:16-17)
Kananjalo uMateyu 11:27 uthi
Zonke izinto
zindinikezelwe nguTATA WAM,
kwaye akukho mntu umaziyo uNyana
ngaphandle koYise.
Kananjalo akukho mntu umaziyo uYise ngaphandle
koNyana, kunye nalowo uNyana athanda
ukumtyhilela.
Ngoko ke uYise utyhila izinto
kubantu aze azinike kuKristu, othe ke yena wabatyhila
uYise.
1.5.3 Igama
Nobukhosi bukaThixo
Akukho mathandabuzo okuba uThixo unguye
omnye kwaye ulawula. IMizekeliso 30:4-5 ibonisa
igama likaThixo nokuba
unonyana.
Ngubani onyukele ezulwini, wehla?
Ngubani ofunqule umoya engxenyeni yezandla zakhe?
Ngubani osongele amanzi ngengubo yakhe?
Ngubani omise imida yonke
yomhlaba?
Lithini igama lakhe nelegama
lonyana wakhe? Ndixelele ukuba uyazi.
Lonke ilizwi
likaThixo [ELOA H] ayinabala:
Ungumqamelo kwabo bafuna ukukhuselwa kuYe.
Musa ukongeza kwizwi laKhe, hleze akusole
aze akubonise ukuba ubuxoki.
IBhayibhile iyazicacisa kwaye igama likaThixo linikezelwa ngqo emva kombuzo kwaye
kucacile ukuba le nto ayisosidibano
sikaYise noNyana, kodwa, kunoko, Unonyana.
Ukongeza, iTestamente eNtsha ithetha ngokucacileyo ukuba nguYise oyena
unqulwayo.
UKristu walumkisa umfazi waseSamariya kuYohane 4:21 ukuba kwakusaza kufika ixesha apho
babengayi kunqula uYise kwintaba yakhe (eSamariya) okanye eYerusalem. Kodwa utsho ngokucacileyo
kuYohane 4:23
Kodwa liyabuya ilixa, kwaye selifikile, apho abanquli abanyanisekileyo
baya kunqula uYise ngoMoya nangenyani,
kuba ngabo uhlobo lwabanquli abathandazi abanjalo abazifunayo uBawo.
Apha uKristu uchaza
ukuba umxholo wokuthandazwa nguBawo, hayi yena.
Kungoko kuyintlekisa-nkulu ukugxininisa ukuba umntu makamkhonze uKristu ophakanyisiweyo ngenxa yokugqwetheka kweYohane 3:14 apho uNyana woMntu wayefanele
aphakanyiswe njengoko uMoses waphakamisa nyoka entlango. Injongo yokubethelelwa kwakhe esiphambanweni yayikukuba umntu abe nobomi obungunaphakade,
hayi ukuba uKristu abe yinto
yokunqulwa njengoko kuthethwa ngobuxoki. Ukusuka kule ngcinga
ingeyonyani, kukwathethwa ngobuxoki ukuba amaKristu ayakhonza umzimba kaKristu kwaye igazi kwi-Eukaristi.
U-Eloah nguThixo weTestamente eNdala neTempile noThixo kaYesu Krestu weTestamente
eNtsha. ITempile eseYerusalem yayiyiNdlu ka-Eloah (Ezira 4:24;
5:2,13,15,16,17; 6:3,5,7,8,16,17; 7:23). Wayeyi-Eloah
kaSirayeli (Ezra 5:1;
7:15), i-Eloah eMkhulu yaseZulwini (Ezra 5:8,12). Wayeyisibingelelo eTempileni (Ezra 6:10) apho wayenze ukuba igama
laKhe lihlale khona (Ezra 6:12). Waya-yalela ukwakhiwa kweTempile (Ezra 6:14) kunye nobupadre bume enkonzweni yaKhe (Ezra 6:18; 7: 24) kwaye benze ukuthanda
kwakhe (Ezra 7:18). Umthetho ngumthetho ka-Eloah waseZulwini (Ezra 7:12,14). Abo bayaziyo imithetho ka-Eloah bamele bafundise abo
bangayaziyo (Ezra 7:25) kwaye ukugweba kumele kwenziwe ngemithetho ka-Eloah (Ezra 7:26). Lo nguTata onguye u-Eloah oyena uThixo uMninimandla,
uTata kaMesiya nazo zonke iinkwenkwe
zikaThixo.
Isahluko 2
Isicwangciso soSindiso
2.1 Ukuwa
koLuntu
Uhlobo lwabantu lwadalwa ngokomfanekiso nangokufana noThixo (Gen. 1:26-27). Uadam noEva bakhuliswa
ngenxa yokungathobeli (Gen.
3:16-19). Ngenxa yesi saphuko, isono
kwayeke ngoko nokufa kwafika kubo bonke abantu
(1Kor. 15:22; Rom. 5:12).
2.2 Umsindiso
Wabantu
UThixo akathandi ukuba nayiphi na inyama
itshabalale (2 Pet. 3:9). Ukuze uluntu lukwazi
ukuphuncuka isohlwayo sesono, esikukufa, uThixo wamisela isicwangciso sosindiso esibandakanya umbingelelo ekufeni nasekuvukeni kwentombi yakhe uYesu Krestu (Yoh.
3:16). Esi sicwangciso sesivuno esilandelelanayo apho uKrestu engumvuzo
wokuqala wabo bafileyo (1 Kor. 15:20). Isicwangciso
sosindiso sibonakaliswa kwiiNtsuku eziNgcwele zonyaka zeBhayibhile (Lev. 23).
2.3 IBhayibhile
njengeNyaniso ePhefumlelweyo
UKristu wathi: Kubhaliwe, ' Umntu akayi kuphila ngesonka
sodwa, kodwa ngelizwi ngalinye eliphuma emlonyeni kaThixo. ' (Mat. 4:4; Lk. 4:4). IBhayibhile
yaziwa njengeSibhalo (Dan.
10:21), kwaye ijoliswe kusindiso loluntu nokubonakaliswa kwamandla kaThixo (Ex. 9:16; Rom. 9:17). Isixhobo sosindiso nguYesu Krestu (Rom. 10:11) owabikezelwa yiSibhalo nguMoses nabaprofeti (Lk. 24:27), intumwa iyisibhalo
(Mat. 26:56; Rom. 1:2). Yonke iSibhalo siphefumlelwe nguThixo kwaye siluncedo ekufundiseni, ekukhalimeleni, ekulungiseni, nasekuqeqesheni ekulungeni, ukuze umntu kaThixo
agqibelele, alungiselelwe yonke imisebenzi emihle (2Tim. 3:16).
Izibhalo, ngexesha likaKristu nabapostile yayinguTestamente eNdala (Mat.
21:42; Mk. 12:10; IZenzo 17:2). ITestamente
eNdala yiSibhalo ekubhekiselwa kuso njengephemfwe nguThixo okanye ekhuthazwe nguThixo ku-2 Timoti 3:16. ITestamente eNtsha yongezelelo kwiTestamente eNdala. Ayithathi ndawo yeTestamente eNdala. ITestamente eNdala yabhalwa kwimihla yamandulo ukuze ibe sisifundo
kuthi, ukuze
ngokuzingisa nangokukhuthazwa ziZibhalo sibe nethemba (Roma.15:4). Impazamo ivela kulwazi olungaphantsi
lwezo Zibhalo (Mat. 22:29;
Mk. 12:24). Aba baseBhereya (okanye
amaBereya KJV) ayezihlola iZibhalo imihla ngemihla, eqinisekisa ukuba oko kwakuthethweyo
kuyinyani na. Oku kwalinganiswa njengento ehloniphekileyo (IZenzo 17:11). Umfanekiso opheleleyo weBhayibhile uthathwa kuzo zonke
iinxalenye zeZibhalo, umthetho-sisilumko ngomthetho-sisilumko,
umgca ngomgca (Isaya. 28:10). Izibhalo zibonisa ukuba uYesu wayeyiMesia okanye uKristu (IZenzo 18:28). NguKristu, ngendlela yoMoya oyiNgcwele, ovula ingqondo yabakhethiweyo bonke eqala ngabapostile,
ukuze Izibhalo ziqondakale (Lk. 24:45).
Izibhalo zeTestamente eNdala kufuneka zizalisekiswe (Mat. 26:54,56; Mk. 12:10, 14:49) kwaye ayinakwaphulwa
(Yoh. 10:35). Intsomi eninzi yayijoliswe kuKristu kwaye yazaliseka kuye, okanye iza kuzaliseka
kuKristu ekubuyeni kwakhe okwesibini (ISity. 1:7,12:10, 17:14, 19:11-21),
okuza kuba ngamandla nangobungangamsha (Mat.
24:30).
2.4 Ukuzisola
nokuGuquka
Ukuze uluntu luphile, okanye lube nobomi
obungunaphakade, uThixo ufuna ukuba luzisole.
Ukuba aluzisoli luza kutshabalala (Lk. 13:3,5). UKristu wathunywa ukuba abize uluntu
ekuzinyameni (Lk. 11:32). UKristu
waqala inkonzo yakhe emva kokuvalelwa
kukaYohane uMbhaptizi (Mat.
4:12,17). Ukuvalelwa kukaYohane
kwenzeka emva kwexesha elithile emva kwePasika yowama-28 AD (Jn. 3:22-24; Mat. 4:12) yayikukuhlangana kwePasika emva kokuqalisa kobulungiseleli bukaYohane kunyaka we-15 kaTiberius (Lk.
3:1). Ukususela ngelo xesha, uYesu waqala
ukushumayela esithi Guqukani, kuba ubukumkani bamazulu busondele (Mat. 4:17). UKristu wayalela abafundi bakhe ukuba bashumayele
iindaba ezilungileyo zokuguquka, ebapha igunya phezu kwezithunywa
ezimbi kanye iimiphefumlo ezingcolileyo (Mk.
6:7,12; Lk. 10 :1,17-20).
Ukuhlanjululwa kwakufundiswa njengesiqalo sokucinywa kwesono (okanye ububi) (IZenzo 8:22) ukuze ixesha lokuhlaziya livele ebusweni beNkosi, ukuze Athumele uKristu obekelwe thina (IZenzo 3:19-20).
Amaxesha obungazi, njengoko esibizwa, uThixo wasityeshela kodwa, emva kukaKristu, Uyalela bonke abantu
ukuba bagcine isidima, ebeke usuku lokugweba kubo (IZenzo 17:30). Ngoko ke ukugcina isidima kwandiselwa kumaHeke (bona kwakhona IZenzo 15:3).
Ukusuka ekugcineni isidima nasekujikeleni kuThixo, umoni ogcine isidima
kufuneka enze izenzo ezifanelekileyo zokugcina isidima (IZenzo 26:20).
Ibandla lase-Efese laphakanyiswa ukuba liguquke likhumbule oko laliwele kuko, kwaye lenze kwakhona
imisebenzi yalo yokuqala (Isityhilelo 2: 5). Ngokunjalo iCawa yasePergamum yabizwa ukuba izisole (Isityhilelo 2:16). Kwanjalo neCawa yaseThiyatira (Isityhilelo 2:21-22) eyayinabantu abalukuhlanga ababethulwe kwibhedi kunye nabafundisi bobuxoki benkolo. ICawa yaseSardis nayo yabizwa ukuba
izisole kungenjalo uKristu wayeza kubo njengesela ebusuku bengayi kwazi ukuba uza
kwihora eliphi (Isityhilelo 3:3). Abo uKristu abathandayo uyabagxeka aze abohlwaye. Ufuna ukuba bona
(kule meko amaLaodikeya), babe nomdla kwaye baziqalekise
(Isityhilelo :19). Ngoko
ke, ukuqalekisa kuyaqhubeka
kuwo onke amabandla kaThixo, nto leyo eluxanduva
lwabo bonke (Yak. 5:19-20).
2.5 Ubhaptizo
Wonke umbuso wanikwa uKristu emva kokuvuka
kwakhe kwabafileyo (Mat.
28:18). Wayaqhuba ukuba abafundi bakhe bamke benze abafundi
kubo bonke ubuhlanga, bebabhaptiza egameni loYise, loNyana, neloMoya oyiNgcwele (Mat. 28:19). Bebafundisa
ukuba benze zonke izinto uKristu
wayeyalela. Ngoko ke wayeza kuba nabo
ngamaxesha onke kude kube sekupheleni kwexesha (Mat. 28:20).
Ukuhlanjululwa kufuneka kuhanjwe nokubhaptizwa ukuze kunikwe isipho
soMoya oyiNgcwele (IZenzo 2:38). Akunakwamkela uMoya oyiNgcwele ngaphandle kokuba uhlanjululwe uze ubhaptizwe, ngaloo ndlela uzalwe ngokutsha.
Ngaphandle kokuba uzalwe ngokutsha, awunakungena kuBukumkani bukaThixo (Yoh. 3:3,5). Ukuzisola kunxulunyaniswa nobhaptizo nokwamkelwa koMoya oyiNgcwele. Ngenxa yoko, ubhaptizo
lwabantwana abancinci alwamkelekanga ngokwengqiqo kuba lungqubana neBhayibhile. Isimeko sangaphambili sokuzisola sagxininiswa lulungiselelo lukaYohane uMbhaptizi, owayengumanduleli wobhaptizo loMoya oyiNgcwele kuKristu (Mak. 1:4,8). UYohane wathi uKristu
uya kubhaptiza ngoMoya oyiNgcwele nangomlilo, ngokuphathelele kwabo bangaziphenduliyo (abachazwe njengengca) (Lk. 3:16-17). UMoya oyiNgcwele unikezelwa ngokomyalelo kaThixo. Ngokucela, okubonakaliswa ngokubekwa kwezandla, uMoya oyiNgcwele ungena kumntu. UMoya ke ngoko unikezelwa kuyo yonke inkalo yomsebenzi.
UMoya oyiNgcwele usebenza phambi kobhaptizo ekuphatheni umntu ngamnye. UMoya utsala abakhethiweyo ube kuThixo ngoKristu
(Heb. 7:25). Izibini zokuqala zoMoya zinikwa umntu ngamnye
kubhaptizo, ngokweRoma
8:23, ethi ngokucacileyo ukuba ukwamkelwa akwenzeki de kukho ukukhululwa komzimba. Ngaloo ndlela siyalivelwa
ngokutsha kodwa siyaqhubeka sikhula emoyeni yonke imihla
kuKristu uYesu side singene kubuqaqawuli bukaThixo.
Oku kunikwa koMoya oyiNgcwele ekuhlanjweni luloo manzi emilanjana
yesindiso athethwe ngabo nguThixo ngabaprofeti baKhe (Isa. 12:3).
La manzi oMoya oyiNgcwele yayisisithembiso sikaThixo kuYakob esibhalwe kuIsaya 44:3. INkosi uYehova ngumthombo wamanzi aphilayo (Jer. 2:13, 17:13;
kananjalo Zech. 14:8). Lo ngumlambo
wamanzi obangel' ubomi (Isity. 22:1). UKristu, ethetha ngoMoya (Yoh. 7:39), wathi kuye kuvela
amanzi aphilayo (Yoh. 4:10-14, 7:38 thelekisa noIsa. 12:3, 55:1,
58:11; Ezek. 47:1). USirayeli
ucoceka ngokomoya ngamanzi avela kuHezekile 36:25, lawo ngamanzi obomi okanye uMoya oyiNgcwele.
Abakhethiweyo basela la manzi ngaphandle kwentlawulo (Isity. 22:17).
Isahluko 3
Iimfundiso Ezilawula Uxanduva Lobuntu
3.1 Umthandazo
Nenkcubeko
3.1.1 UThixo
Njengomxholo Womthandazo Nenkcubeko
3.1.1.1 Umxholo
Wenkululo
Isikhundla esiphambili nophawu oluphambili lwabakhethiweyo sesokukholwa kuThixo omnye kuphela
kunye nenkolelo kubudlelwane bokuthotyelwa bukaYesu Kristu. Asinquli omnye u-Elohim ngaphandle koThixo (Eks. 34:14; Duteronomi 11:16) kungenjalo siya kutshabalaliswa (Duteronomi 30:17-18). UThixo wanika uMyalelo
waKhe wokuQala esithi
NdinguYehova uThixo wakho okukhuphe
ezweni laseYiputa, ezweni lobukhoboka. Akungayi kuba
noThixo wumbi (elohim) phambi kwam (Eksodus 20:2).
Ingqikelelo ethi
phambi apha ithetha eyokuba ecaleni, okanye endaweni, okanye ngaphandle kwegunya likaThixo esiyaqonda ukuba nguThixo uBawo .
Simele sithande
iNkosi uThixo wethu kwaye simnkonze
ngentliziyo yethu yonke nangomphefumlo wethu wonke, oko
kukuthi, ngobunjani bethu bonke, kwaye
ngenxa yoko siya kufumana imvula
ngexesha layo, inike izityalo nengca yokutyisa imihlambi yethu. Ngamanye amazwi, siya kutyiswa ngobuninzi
(Duteronomi 11:13-15). Kodwa
sinoMnqophololo oMtsha apho iNkosi iseka
imithetho yayo ezingqondweni zethu ize izibhale ezintliziyweni
zethu. Yiyo uThixo wethu thina
singabakhonzi bayo, siyincamela ngokugcina imithetho yayo kwisimo sethu sangaphakathi
(Heb 8:10-13).
Kufuneka sinqule
phambi kweNkosi uThixo wethu (Duteronomi
26:10; 1 Samuweli 1:3, 15: 25). Lo Thixo nguThixo oyinyani ekuphela kwaKhe, ongunguThixo uBawo. Imfuneko yobomi obungunaphakade kukuba simazi Yena kunye noNyana wakhe
uYesu Krestu (Yoh. 17:3). Sinika
iNkosi uzuko lwegama laKhe; siyincamela iNkosi sinxibe izambatho ezingcwele (IiNdum. 29:2, 96:9). Ilizwe lonke liyayincamela
kwaye licula iindumiso egameni laKhe (IiNdum. 66:4). Le yiprofeto kwaye iza kwenzeka. Zonke iintlanga azibumbileyo ziya kuza zize
phambi kwakhe zithuthumele (Ps. 96:9), zidumisa
igama lakhe, kuba nguye yedwa
onguThixo (Ps. 86:9-10), iNkosi
umdali wethu. UnguThixo wethu kwaye thina singamaxhama
esandleni sakhe (Ps. 95:6- 7).
UngoNgcwele (Ps. 99: 5,9). Ukuqonda
kokuba simnqula bani kukwabonakaliswa ziimpawu ezimbini ezithi kunye nokuqonda ngobume bukaThixo zenze isiseko sokutshainwa
kwabakhethiweyo. Ezi mpawu zimbini zezi:
1. ISabatha
(ukusuka kwi-Eks. 20:8,10,
11; Duteronomi 5:12). ISabatha
luphawu Phakathi kwethu noThixo osenza sibe bangcwele (Eks. 31:12-14); kwaye
2. IPasika. IPasika luphawu okanye isitampu apho, ukusuka kwiEksodus 13:9,16,
iPasika, kuquka neMibhiyozo yeSonka Esingenquma, luphawu lomthetho weNkosi (Duteronomi 6:8) kunye nokuhlangulwa kwayo uSirayeli (Duteronomi 6:10) oluthi, ukusukela kwiTestamenteeNtsha, lufikelele kubo bonke abakuKristu
(Roma 9:6, 11:25-26).
Ezi mpawu zomthetho, iSabatha nePasika, zenzelwe ngokukodwa ukukhusela kwinkonzo-zithixo (Duteronomi 11:16). Ezi mpawu zimbini sisitampu
esesandleni nasebunzi babakhethiweyo beNkosi kwaye, kunye noMoya
oyiNgcwele, ziya kuba sisiseko sokutyamkwa
kwaba-144,000 bamaxesha okugqibela
kwiSityhilelo 7:3. Zikhokelela
ekuphumleni kweNgcwele Iintsuku.
UKristu wathi: Uya kunqula
iNkosi uThixo wakho, kwaye yena
kuphela oya kumkhonza (okanye umnqule) (Mat. 4:10; Lk. 4:8). Ngoko
ke, ngokwamazwi eBhayibhile,
ukukhonza kukunqula.
Ukunqula uThixo
ngemigaqo yabantu kukuqhankqalaza (Mat. 15:8-9).Kuba
uYise unqwenela ukuba abantu bamkhuleke
ngomoya nangenyani (Yoh.
4:21-24). Kuba thina silusizo
lokwenyani, abakhuleka kuThixo ngomoya kwaye sizigqaja kuKristu uYesu (Fil. 3:3). Bonke abaseBhunga leeDini, kuquka uKristu, bayakuleka phambi koThixo owadala zonke izinto yaye
ngokuthanda kwakhe zadalwa zaza zabakho
(Isity. 4:10). Ngomyalelo kaKristu, zombini emthethweni (Eks. 20:3) nangokutyhilwa, sinqula uThixo (Isity. 22:9).
3.1.1.2 Owathandazelwayo
Abantu bathandazela
iNkosi uThixo (IiNdum. 39:12, 54:2) oyiva.
Nantoni na eniyicelayo emthandazweni niyakuyifumana ukuba ninokholo (Mat. 21:22). UKristu wayengumzekelo ebantwini wokuthandazela uThixo wakhe noThixo wethu
onguye uBawo (Lk. 6:12). Umzekelo wendlela yokuthandaza ufumaneka kuMthandazo weNkosi, oyi-blueprint yesakhiwo somthandazo esinikwe nguKristu (Lk. 11:2-4).
Eyona njongo
iphambili yabakhethiweyo kunye nenkonzo ngumthandazo kunye nenkonzo okanye inkonzo yelizwi (IZenzo 6:4) . IBhunga
LooDadezi linikwe uxanduva lokubeka iliso kwimithandazo yabangcwele (Isity. 5:8).
3.1.1.3 Umthandazo
Womntu Ngamnye Nowamaqela Egameni Labanye
Umthandazo wamaqela
ngomnye umlomo ngumzekelo wabapostile (IZenzo 1:14). Oku kuthathwa yiCawe iphela (IZenzo 12:5).
Umthandazo awenzelwanga
iCawa kuphela; wenzelwe abo banentshiseko kodwa abangakhanyiselwanga kwaye abangazinikiseliyo kubulungisa bukaThixo. Kuba uKristu usisiphelo somthetho (okanye injongo) ukuze wonke umntu onokholo
afaneleke (Roma 10:1-4).
Umthandazo unceda.
Iintsikelelo ezinikwayo ngenxa yemithandazo emininzi kufanelekile ukuba kubulelwe ngazo, kananjalo ngemithandazo emininzi (2Kor.
1:11). Umthandazo kufuneka
ube kuMoya (Eph. 6:18). Kufuneka
ube ngumthandazo onyamezelayo
(Kol. 4:2-4) kwaye oku luncedo ekukwazini ukuma ziqinile enyanisweni nasekulungisweni
(Eph. 6:14).
Umthandazo womntu
olungileyo unamandla amakhulu kwisiphumo sawo. Umthandazo wokholo uya kuphilisa
abagulayo kwaye uqinisekise intetho-maxa. Kungoko, sivuma izono zethu omnye
komnye kwaye sithandazelana ukuze siphiliswe (Yak. 5:15-16).
3.2 Ubudlelwane
Obuphakathi Kwesindiso Nomthetho
3.2.1 UThixo
LiLitye Lethu
UThixo lilitye
lethu, amandla ethu, nisisindiso sethu, esikufumana kuso indawo yokuzimela
(Psa. 18:1-2). Siyamethemba Yena kwaye
asoyiki (Isa. 12:2). Ulwazi lwesindiso
lusebenza ngoKristu nabaprofeti (Lk. 1:77). Olu lwazi
lwanikezelwa kwiCawa apho iingcwele zingabaphathi bemfihlakalo kaThixo (1Kor. 4:1). Isindiso sivela kumaYuda (Jn. 4:22), kodwa sahanjiswa kuKristu kwabo bamkhonza uThixo ngomoya nangenyani (Jn. 4:23-24).
Akukho sisindiso kwelinye igama phantsi kweli zulu
elinikwe abantu ukuze sisindiswe (IZenzo 4:12). Ngoko ke isisindiso sanikwa
ngevangeli, sili mandla kaThixo okusindisa kumntu wonke okholwayo, kuqala kubo amaYuda,
emva koko nakumaZizwe. KwiVangeli, ubulungisa bukaThixo buyatyhilwa ngokholo ngenxa yokholo, kuba lowo ulungileyo
ngokholo uya kuphila (Roma 1:14-17). UThixo akazange amiselele uluntu umsindo, koko ukuba lifumane
isindiso ngoYesu Kristu (1Thes. 5:9).
Ukuqonda uThixo
kukhokelela kwintlungu yokuzila, evelisa ukuzisola okukhokelela kwisisindiso (2Kor. 7:10). Ngoko ke iVangeli ililizwi
lenyaniso kwaye, ke ngoko, yiVangeli
yesindiso, ekhokelela ekubekweni kwesitampu kwabo bazisolayo ngoMoya oyiNgcwele (Eph. 1:13). Isindiso sifunyanwa kwimibhalo engcwele okanye iSibhalo. Ngenxa yokuba siphefumlelwe
nguThixo, ISkripti likwazi ukufundisa abazisola ngendlela yesindiso ngokholo kuYesu Kristu (2Tim. 3:15-16). Nangona wayeyiNyana, wafunda ukuthobela ngoko wakunyanyekelayo. Emiselwe, waba ngumthombo wesindiso esingunaphakade kubo bonke abamthobelayo (Heb. 5:8-9).
Ngoko ke,
wazinikela kanye ukuze asuse isono,
kwaye uza kuvela okwesibini, kungekhona ngenxa yesono kodwa ukuhlangula
abo bamlindele ngolangazelelo
(Heb. 9:28). Ulangazelelo ke
ngoko lufumaneka kubo bonke kwaye
lwahanjiswa kanye ngonaphakade kubangcwele (Jude
3). Ngenxa yoko, akukho sinye isityhilelo
esinikwe uYesu Kristu nguThixo saza sanikezelwa kuYohane. Yonke into efunekayo kusindiso loluntu ifumaneka kwiBhayibhile. Isindiso namandla kunye nodumo zezikaThixo
kwaye uzityhile ezincebini zakhe ngoKristu kwaye azinakuguqulwa (ISityh.
22:18-19).
Utywino lokugqibela
lwabangcwele ngoko lwenziwa ngoMoya oyiNgcwele, lusekelwe kumthetho ka uThixo njengoko etyhilwe kwiBhayibhile ukusukela kwiTestamente eNdala eqala ngokutyhilwa komthetho.
UKristu wanikeza
umthetho eSinayi njengeNgelosi yeSivumelwano okanye yoBukho, iNgelosi kaYahovha. Wathi... kude kuphele izulu nomhlaba,
akukho nto encinane kakhulu, okanye inqaku, eliya kuphuma emthethweni
de konke kugqitywe. Noko ke, nabani na
othomalalisayo elinye lala myalelo mncinci,
aze afundise abantu ngaloo ndlela,
uya kubizwa ngokuba ngowona mncinci kwi ubukumkani
bamazulu; kodwa lowo uzenzayo aze
azifundise uya kubizwa ngokuba mkhulu kubukumkani bamazulu ... (Mat. 5:18-19).
Ngoko ke
uKristu akazange ayinciphise ngandlela ithile umthetho. Wawugcina umthetho waza wayalela abantu
ukuba benjenjalo. Umthetho nabaprofeti babe kude kube nguYohane.
Ukusukela kuYohane, iindaba ezilungileyo zoBukumkani bukaThixo ziyashunyayelwa, kwaye wonke umntu ungene
kuwo ngamandla (okanye utyhalelwa kuwo) (Lk. 16:16). Kodwa
kulula ukuba izulu nomhlaba kuphele, kunokuba enye iphuzu lomthetho
lingenasiphumo (Lk. 16:16-17).
Umthetho wanikwa
ngesandla sikaMoses, kodwa ayizange igcinwe (Yoh. 7:19). Abo benza isono ngaphandle komthetho, bayak utshabalala ngaphandle komthetho. Abo benza isono phantsi komthetho
baya kutshabalala phantsi komthetho (Roma 2:12) kuba isono kukungabi namthetho okanye ukwaphula umthetho (1 Yohane
3:4). Ukugqobhozelwa kungokwentliziyo
kwaye ukugcina imigaqo yomthetho lilinganiso lokugqobhozelwa. Lowo ugcina umthetho
ugqobhozelwe entliziyweni, ngelixa lowo ugqobhozelweyo
engawugcini umthetho kungathi akanakho ukholo. Abo bangamaYuda ngabo abagcina umthetho ngeentliziyo zabo, bengamaYuda ngaphakathi. Noko ke, abo bathi bangamaYuda, bengengabo, baye esigwebeni (Isity. 3:9) kwaye baya kunyanzelwa ukuba buguqe phambi kwabangoNgcwele.
(Oku kuqa ngoku kukwaguqulelwe njengokunqula kwaye kusetyenziswa kuKristu nakwabakhethiweyo).
Umthetho ungcwele
nemiyalelo ingcwele, ilungile kwaye ilungile (Roma 7:12). Umthetho, ke, awubangeli ukufa kodwa isono,
esiluphulo- mthetho, sisebenza ngaphakathi komntu (Roma 7:13). Umthetho wemoya kodwa uluntu
lwenyama, luthengwe ngaphantsi kwesono (Roma 7:14). Umntu oguqukileyo ngokwenene uyachulumanca ngomthetho kaThixo ngaphakathi kuye (IiNdum. 119:1ff.; Roma 7:22). Kuba umthetho
ukhokelela abantu kuKristu, ongumphumo womthetho (Roma 10:4). Ukuhangelwa
nguMoya kukhulula umntu ekubeni phantsi
komthetho (Galati 5:18). Ayikuko
kuba iyayisusa umthetho, kodwa endaweni yoko yenza
ukuba umthetho ugcinwe ngomnqweno ongaphakathi kunye nesenzo esilungileyo, njengoko iseyinxalenye yendalo yethu (Heb. 8:10-13). Umthetho kaThixo ufunyanwa ngokholo hayi ngemisebenzi (Rom. 9:32). Uthobelo kwimiyalelo yimfuneko yokugcina uMoya oyiNgcwele ohlala kwabo bagcina
umthetho kaThixo s amanyango (1 Yoh. 3:24; IZenzo
5:32). Ngoko ke akunakwenzeka ukuba ube ngumKrestu uthande uThixo noKristu ungawagcini umthetho. Oku, ngokunyanzeliso, kubandakanya ukugcina uMthetho weSabatha njengeNyamaganya yesine.
3.2.2 Usindiso
ngobabalo
Ubabalo lukaThixo
lubonakele ngenxa yosindiso lwabantu bonke, lusiziqeqesha ukuba siyawancama yonke iminqweno enganyanyekiyo neyeli hlabathi, size siphile ubomi obuzolileyo, obuthe tye, nobukuthobekileyo
kuThixo kweli hlabathi, silindele ithemba lethu elisikelelekileyo
nokuvela kobungangamsha bukaThixo omkhulu nomhlanguli wethu; uYesu Kristu (Tit. 2:11 jonga i-Marshall' s RSV
Interlinear Greek English New Testament). UKristu ke ngoko ngumbonakaliso
wembeko kaThixo oMkhulu ongumSindisi wethu (Tito 2:10). Ubuwabele ke ngoko sisiphumo
somsebenzi kaYesu Kristu.
Ibandla lilondolozwe ngamandla kaThixo ngokholo lusindiso olulungele ukutyhilwa kwixesha elizayo (1Pet. 1:5). Isiphumo sokholo lusindiso lwomphefumlo. Iiprofeti zaprofeta ngolusindiso kodwa zazingenalo ulwazi ngexesha okanye ngomntu kaMesiya xa zazibikezela ukubandezeleka kwakhe kunye nodumo olwalulandela
(1Pet. 1:9-10).
Isono sangena
ehlabathini ngoAdam saza saba ngukumkani
ukusukela kuAdam ukuya kuMoses. Ukufa kwaba sisiphumo
sesono (Roma 5:12). Isono sasikho phambi kokuba umthetho unikezwe uMoses (Roma 5:13). Ngoko ke iziphumo zomthetho zazisele zisaziwa ukususela kuAdam, kuba isono
asibalwa apho kungekho mthetho. Ngaloo ndlela ubabalo
lwaphuphuma ngenxa yokuhlawulelwa komntu kwisono nakumthetho. Apho isono sandile
khona, phantsi komthetho, ubabalo lwaphuphuma (Roma 5:15-21). Ngokuthobela komntu omnye abaninzi baya kwenziwa babenobulungisa
ngobabalo olulawulayo nge ukulungisa ukuya kubomi obungunaphakade kuYesu othiolisweyo (Roma 5:20-21). Ngoko ke, akukho sigwebo kwabo bangakuKristu (Roma 8:1). Umthetho ngoko uyagcwaliseka kuthi abahamba ngokweMoya (Roma 8:4).
UMoya uyalawula ingqondo ngokwenjongo yawo (Roma 8:5). Ingqondo ebekwe enyameni iyamchasa uThixo. Ayithobeli mthetho kaThixo kwaye eneneni ayinakuthobela
umthetho (Roma 8:7). Ngoko
ke, ingqondo yenyama okanye engaguqukanga ichongwa ngokuchasa kwayo ukugcina imithetho kaThixo.
Umoya walowo wavusa
uKristu kwabafileyo uya phila kumKrestu,
unika ubomi ngomoya ohlala kumntu (Roma 8:11). Bonke abakhokelwa ngu uMoya kaThixo bangoonyana
bakaThixo (Roma 8:14) kwaye
oku kungobusisa bukaThixo. Umthetho wanikwa ngoMoses, ububele nenyaniso zeza ngoYesu Kristu
(Yohane 1:17). Ngaloo ndlela sikhwaza sisithi Abba, Nkosi, siphuhlisa obuNyana bufanayo (Roma 8:15) obwanikwa
umzalwana wethu uYesu
Kristu.
Umthetho ngokwawo awunika ukulungiswa. Umntu ulungiswa ngokholo kuYesu Kristu (Gal. 2:16). Ubomi ababuphila ngokholo kuNyana kaThixo (Gal. 2:20). Ngomthetho, sifela emthethweni ukuze siphile kuThixo
(Gal. 2:19). Kodwa asiyichithi
intabalala kaThixo ngokugcina umthetho kuba asithethelelwa ngumthetho (Gal. 2:21). Siyawugcina
umthetho kuba uMoya usikhokela kwaye umthetho uvela kwisimo sikaThixo
kanye esisibambileyo nesabenzi (2Pet. 1:4), njengoKrestu.
Asindiswa kungekhona ngomthetho kodwa bubabalo lukaYesu Krestu (IZenzo 15:11). Isono asilawuli abakhethiweyo kuba abaphantsi komthetho kodwa baphantsi kobabalo kwaye bangabakhululwa bakaThixo (Roma
6:14,15). Noko ke, asoni ngokwaphula umthetho kuba singabakhululwa bakaThixo nobulungisa, hayi besono, sibe
ngendlebe ethobelayo ukusuka entliziyweni kumgangatho we esalithobela (Roma 6:17-18). Noko ke, ngelixa ngaphambili sasifile ngenxa yeentlaninge zethu, ngoku siphilisiwe
kunye noKristu ngobabalo (Efese 2:5). Sivusiwe kunye noKristu saza sahlaliswa
naye ezindaweni eziphakamileyo ezulwini ukuze uThixo abonise
kwizizukulwana ezizayo ubukhulu nobutyebi bobabalo lwakhe nobubele bakhe kuthi ngoKristu Yesu (Eph. 2:6-7).
Kuba sisindiswe ngobabalo ngokholo. Oku asikokwenziwa ngumntu; sisipho sikaThixo, hayi ngenxa yezenzo ukuze kungabikho mntu uya kuzigqaja
(Eph. 2:9). Ngoko ke, siyayigcina umthetho ngoMoya kaThixo ngobabalo.
3.2.3 Uxanduva
phantsi koMthetho
Kukho uxanduva oluqhubekayo lokugcina umthetho olungaphelelwayo, kwaye aluguqulwa njengoko sibonile (Mat. 5:18; Lk. 16:17). Awugcinwa
ngokuchanekileyo ngamaYuda ngexesha likaKristu (Jn. 7:19), waguqulwa sisithethe (Mat. 15:2-3,6; Mk. 7:3,5,8-9,13) yayisiba ngumthwalo okanye umqolo ngabafundisi-mthetho bamaYuda ngelo xesha, besenza uMthixo umngeni (IZenzo 15:10).
Kukho, ngokutsho kwezibhalo,
isibophelelo esiqhubekayo sokugcina imithetho kaThixo. Isemsebenzini kwaye ayisayi kuphela
de kube sekupheleni kwexesha eliphathelele kubukho bomntu.
3.2.3.1 Isizathu
Sokuba AmaKristu Agcine Umthetho
AmaKristu asindiswa ngobabalo hayi ngomthetho. Kutheni ke kuyinyaniso engathandabuzekiyo ukuba bawamkela kwaye bawugcine umthetho? Kungenxa yokuba:
Umthetho kaThixo uvela kubulungisa
obungagqithiyo bendalo yaKhe.
Umthetho kaThixo uvela kwindalo
kaThixo kwaye ke ngoko umi ngonaphakade
kuba uThixo ngokwakhe akatshintshi, enguLungileyo ngokwendalo njengomthombo wolungelwano olupheleleyo. KwiMarko 10:18 uKristu wathi: Kutheni undibiza ngokuba ndilungile? UThixo yedwa ulungile
okanye Kutheni undibuza ngento elungileyo? Kukho omnye olungileyo. Ukuba ufuna ukungena
ebomini, zigcine imiyalelo (Mat. 19:17). Ubulungisa
bukaThixo busikhokelela sonke ekuzisoleneni (Roma 2:4). Ubume bukaThixo bubo bulungisa obungaguqukiyo. Isihlwele sasezulwini siba nenxaxheba kubume baKhe. Ngaloo ndlela,
bahlala beqinile kwisimo sobuthixo nobulungisa.
Ngale ndlela, uKristu
unjalo izolo namhlanje nasemihlaka (aioonas) (Heb. 13:8). Abakhethiweyo, ngokuthatha inxaxheba kwisimo sobuthixo (2Pet. 1:4), baba yinxalenye
yobungqangi obungcwele, obukaMelkisedeke obungenakudluliselwa
(aparabaton) okanye obungenakutshintshwa kude kube kwixesha (aioona) (Heb. 7:24). UKristu uyakwazi ukusindisa ngokupheleleyo
abo basondela kuThixo ngaye (jonga Heb.
7:25 Marshall' s Greek- English Interlinear). Kodwa akanguye umxholo wokunqulwa okanye uThixo oyalela ngokuthanda kwakhe.
Umthetho kaThixo kufuneka ulandelwe ngokholo hayi ngemisebenzi (Roma 9:32). SinoMnqophololo
oMtsha apho iNkosi iseka imithetho
yaYo ezingqondweni zethu kwaye iyibhale
ezintliziyweni zethu. Yiyo uThixo wethu kwaye thina
singabakhonzi baYo, simnqula ngokugcina imithetho yaYo kwisimo sethu sangaphakathi
(Heb. 8:10-13). Ngoko ke, iimpawu zangaphandle aziyonto. Kukugcina imiyalelo kaThixo ngaphakathi kuthi okusihlengeza (1 Kor. 7:19)
njengeKrestu kunye namalungu eSirayeli esingokomoya. Ngabo abo bacaphukisa inamba ngokugcina imiyalelo kaThixo. Ukugcina imiyalelo kaThixo kubabonakalisa ekuhlukunyezweni (Isity. 12:17). Aba
ngabo abangcwele abagcina imiyalelo kaThixo kwaye bayanyamezela
(Isity. 14:12).
3.3.2. Abakristu njengeTempile
kaThixo
Abangcwele yiTempile okanye indawo engcwele, i-naos, kaThixo kwaye
uMoya kaThixo uhlala kubo. Ukuba
kukho umntu oyonakalisayo iTempile kaThixo, uThixo uya kumtshabalalisa. Kuba iTempile kaThixo
ingcwele kwaye leyo Tempile ngathi
(1Kor. 3:16-17). Ngenxa yesi sizathu, amaKristu
anoxanduva lokugcina imizimba yawo ikwimeko
entle yempilo njengeendawo ezifanelekileyo zokwamkela uMoya kaThixo. Kuba uThixo
uthe uya kuhlala kuthi, ahambe phakathi kwethu, kwaye uya
kuba nguThixo wethu. Kufuneka sigcinwe siyingcwele kwaye sihlukile. UThixo uya kuba
nguBawo wethu kwaye thina sibe
ngabantwana baKhe (2Kor. 6:
16-18 icaphula ngokukhululekileyo inani lemibhalo yeTestamente eNdala; Lev. 26:12; Ezek. 37:27; Isa. 52:11; 2Sam. 7:14).
Ngesi sizathu, umKrestu akufuneki abe ngumlingane
ongenakukholwa (2Kor. 6:14). Kufuneka
bazihlambulule kuko konke ukungcola komzimba nomoya, benze ubungcwele bugqibelele ku
uloyiko lukaThixo (2Kor.
7:1). Ngaloo ndlela bakhethwe kwasekuqaleni baza basindiswa ngokungcwaliswa ngoMoya nokholo kwinyaniso (2Tes. 2:14). Inyaniso ke ngoko iyimfuneko kwimpilo yengqondo kwaye iluphawu lwabakhethiweyo. Kuyabonakala kulo mkhankaso ukuba imithetho jikelele yeBhayibhile inentsingiselo nenjongo ethile. Umlinganiselo weTempile kaThixo wenzeka ngokuhambelana nale mithetho (Isity. 11:1).
3.2.4 IMiyalelo
Eli-10
ICawa izibophelele ekugcineni iMiyalelo eli-10 njengoko ifumaneka kwi-Eksodus 20:1-17 nakwiDuteronomi 5:6-21.
UMyalelo Wokuqala nguloNdinguye
iNkosi uThixo wakho, ekukhiphewe
ezweni laseYiputa, endlwini yobukhoboka. Akungayi kuba noothixo
abanye phambi kwam.
UThixo uYise nguye
uThixo oyinyani (Yoh. 17:3) kwaye akukho elohim ongaphambili,
okanye olingana no, Kuye. Akukho mvume
yokuqubuda okanye yokuthandaza kulo naluphi na olunye uhlobo
lwento, kuquka uYesu Kristu.
UMthetho Wesibini uthi
Akuyi kuzenzela
mfanekiso oqingqiweyo, okanye nayiphi na imifanekiso yayo nayiphi na
into esezulwini ngasentla, okanye esemhlabeni ngasezantsi, okanye esemanzini ngaphantsi komhlaba; Akuyi kubhincela kuzo okanye uzincamele; kuba mna iNkosi
uThixo wakho ndingThixo onomona, ndityelela isono sabo otatomkhulu nabo bakhuluza, kwizizukulwana ezithathu nezine zabo bandithiyileyo,
kodwa ndibonakalisa ububele bam obungunaphakadekwabo
bandithandayo nabalagcina imithetho yam.
Ngoko ke, akuvumelekanga ukwenza imifanekiso okanye izithombe zohlobo lwaluphi na ukuze
kusetyenziswe kunqulo okanye njengeempawu zonqulo. Ngoko ke isiphambano siyavalwa kwicawa njengophawu.
Imiyalelo ngokwayo iyinxalenye yokuchonga inkqubo yonqulo kwaye ke zonke zomeleziwe.
UMthetho Wesithathu uthi
Ungalithathi igama leNkosi uThixo
wakho ngokungenankathalo; kuba iNkosi ayimniki
isigwebo isingene kwabathatha igama layo ngokungenankathalo.
Igama leNkosi uThixo linika igunya, kwaye ke ngoko, lo mthetho awuphathelanga
nje kuphela ekuthukeni okqhelekileyo kodwa wandiselwa ekusetyenzisweni gwenxa kwegunya leCawa nakubo bonke abathi
basebenza ngokwalathiswa nguThixo ngoYesu Kristu.
UMthetho wesine uthi
Khumbula usuku lweSabatha, ulungise ngalo. Iintsuku ezintandathu yenza yonke imisebenzi
yakho; kodwa usuku lwesixhenxe lusuku lweSabatha, olungcwele, eNkosi uThixo wakho; ngowo
ke awunokwenza nantoni na umsebenzi, wena,
okanye unyana wakho, okanye intombi
yakho, okanye umkhonzi wakho, okanye umkhonzi wakho wesifazane, okanye izilwanyana zakho, okanye umhlali
ongumhlobo ongaphakathi ezangweni zakho; kuba ngeentsuku ezintandathu iNkosi yenza izulu nomhlaba,
ulwandle, nayo yonke into ekuyo, yaza yaphumla ngosuku
lwesixhenxe; ngoko ke iNkosi yasikelela usuku lwesabatha yayingcwalisile.
ISabatha yosuku lwesixhenxe ke ngoko inyanzelekile elukholweni. Akukho Mukrista onokumkhonza uThixo aze asilele ukuhlonipha
iSabatha, eyaziwa kwikhalenda yangoku njengeMgqibelo. Ukusekwa kwesinye usuku lonqulo ngaphandle kosuku lwesixhenxe akophuli nje kuphela
lo myalelo kodwa kuba ngokwalo
luphawu lobuthixo obungenye, olungaphandle kwentando ecacileyo kaThixo. Sisenzo sokunyelisa kwaye ke ngoko silingana nomlingo (1 Samuweli 15:23). Xa idityaniswe neMiyalelo yesibini eqinisa eyeyesine, iba kukuthanda izithixo. Ukusekwa kwekhalenda elungelelanisa iveki ngokujikeleza kunempembelelo efanayo.
La miyalelo
mane yokuqala zimisela ubudlelwane bomntu noThixo kwaye zaziwa phantsikwentloko
yokuqala neyona iphambili yomthetho, ethi: uya kuthanda iNkosi uThixo wakho ngentliziyo
yakho yonke, nangomphefumlo wakho wonke, nangengqondo yakho yonke (nangamandla
akho onke Mk. 12:30). Lo
ngumyalelo omkhulu nowokuqala (Mat. 22:37-38).
Ukuzinikela ngokupheleleyo kuThixo kuvela ekuthobeleni ngokunyanisekileyo ezi miyalelo nasekuphepheni nasiphi na isenzo
esinokuzichitha.
UMthetho wesibini omkhulu ngulo
Thanda ummelwane wakho njengawe. Akukho mthetho mkhulu kunalezi (Mat. 22:39; Mk. 12:31).
UMthetho wesibini omkhulu ubonakaliswa kubudlelwane obuchazwe phantsi kwemithetho emithandathu yokugqibela kwishumi, kwaye le mithetho
inxulumene nabantu.
UMthetho wesihlanu uthi
Wozisa utata wakho nomama
wakho, ukuze iintsuku zakho zibe zinde emhlabeni
iNkosi uThixo wakho ikunika wona.
Ubudlelwane bosapho lilitye elingundoqo lokwakha lwabantu bonke kwaye bubonakalisa
iimvakalelo ezibonakaliswayo
kwisakhiwo sonqulo ngokubanzi.
UMthetho wesithandathu
uthi
Akumelanga ubulale.
AmaKristu agwetywa
ngomthetho ophakamileyo wokungacaphukeli umntakwabo. Ukugcina umsindo kukwenzakalisa ummelwane wakho. Nabani na
ocaphukele umntakwabo uya kuphendula ekuhluleni; nabani na ohlambalaza umntakwabo uya kuphendula ekuhluleni kwenkululeko, kwaye nabani na othi,
& #39; Sisidenge! & #39; uya
kuphendula eGehenna (okanyeengcwabeni okanye esihogweni) (Mat. 5:22).
UMthetho wesixhenxe
uthi
Uze ungazini.
AmaKristu agwetywa
ngomthetho ophakamileyo wokunqwenela omnye umntu ongenguye iqabane labo (Mat. 5:28).
UMthetho wesibhozo
uthi
Uze ungebi.
Ukuweba kukwenza
ubundlobongela kummelwane wakho kwaye kukwaphula
ulwalamano lwakho noThixo.
UMthetho wesithoba
uthi
Uze ungangqini
ubuxoki ngommelwane wakho.
Ubulungisa nobulungisa
ngokwenene ngawona maqhinga afanayo kuba ngelona gama
linye ngesiHebhere. Ngenxa yoko, umKristu
akanakuba nolungisa ngaphandle kokuba nobulungisa. Ukumanyathiselwa kobulungisa ngobungqina bobuxoki kuphazamisa usindiso lomKristu.
UMthetho weShumi
uthi
Uze ungayinqweneli
indlu yomakhelwana wakho; uze ungayinqweneli
umfazi womakhelwana wakho, okanye umkhonzi
wakhe oyindoda, okanye umkhonzi wakhe
oyintombi, okanye
inkomo yakhe, okanye intlolo yakhe, okanye nantoni
na eyenomakhelwana wakho.
Ukunqwenela bubuchule
obubeka izinto eziphathekayo okanye ubudlelwane bezesondo ngaphezu komntu ubudlelwane bomntu noThixo. Kulo mongo, yinkumbumbulu.
Yenza enye into ibe ngundoqo lweminqweno
kwaye ichasene neminye imiyalelo. Kulo mongo, imiyalelo iyazijikelezisa kuba ukunqwenela kuba sisizathu sokwaphulwa kweminye, kwaye ke ngoko,
ukwaphulwa kwecandelo elinye somthetho kuwaphula wonke. Ngoko ke, akukho
nto itshintshisanayo esibhedleleni sesono. Isono kukwaphula umthetho. UKristu wanika ingcaciso yokuqonda okuyinyani komthetho kuMateyu 5: 21-48; ethetha nge-Eksodus 20:13; Duteronomi
5:17, 16:18 kwaye nakuLuka
12:57-59.
Imiyalelo kufuneka
ifundiswe ngabo bonke abazali ebantwaneni
babo ngalo lonke ixesha. Kufuneka
ibe luphawu esandleni nasebunzi (ngengcinga nangenzo) kwaye ibekwe kwiintsika
zocango lwendlu (Duteronomi 11: 18-20).
3.2.5 Eminye
Imithetho Elawula Ukuziphatha
Komntu
3.2.5.1 Imithetho
Yokutya
Imithetho yokutya ifumaneka kuLevitiki 11:1-47 nakoDuteronomi 14:4-21. Zisekelwe kulawulo lomzimba womntu kwimeko efanelekileyo yempilo kwaye zisekelwe
kwimigaqo esengqiqweni yomzimba. Umyalelo kukuba bangcwele kwaye umzimba wenziwe
indawo efanelekileyo yokwamkela uMoya oyiNgcwele. Kukho isiseko sesayensi esiluqilima semithetho yokutya. Ukutyiwa kwegazi kuyalelwe yiDuteronomi 12:16 kwaye kunye namafutha
kuyalelwe nguLevitiki 3:17.
Akukho nto ifa ngokwayo okanye
ikrazukileyo ekufuneka ityiwe (Hezekile 44:31). Iziyeselo zokungatywa kweziqhamo kumthetho olawula iziqhamo zifumaneka kuLevitikus 19:23-26. La mthetho aneziphumo zokomoya.
3.2.5.2 ISabatha
ISabatha yosuku lwesixhenxe mayigcinwe (ukusuka kwi-Eks. 20:8-11; Duteronomi 5:12-15) njengomyalelo ocacileyo weNkosi kwaye yenye yeMiYalelo
eliShumi. Le migaqo ayinakuphulwa ngonaphakade kubo bonke abantu. ISabatha
ingcwele. Nabani na otyhafa iSabatha
uya kufa aze anqunyulwe ebantwini bakowabo (Eks. 31:14-15). Sisisithembiso esingunaphakade phakathi kwabantu bakaSirayeli kwaye sisiphofu esingunaphakade phakathi kwabo noThixo, sivuma ukuba uNguye umdali
(Eks. 31:15-16). Bonke amaKristu ngamaSirayeli asemoyeni kwaye bonke abantu
abangengawo amaYuda ekugqibeleni baya kungena kwisizwe sakwaSirayeli. Ngenxa yoko, iSabatha luphawu Phakathi kukaThixo nabantu baKhe ngonaphakade. Isohlwayo sokungahloniphi iSabatha kukufa okubandakanya ukulahlekelwa nguMoya oyiNgcwele nokugwetyelwa kuvuko lwesibini (bona ISityhilelo 20:5). ISabatha yinto eyonwabisayo kwaye kufuneka ihlonitshwe njengoSuku oluNgcwele lweNkosi. Yiyo ayilolanga lokuzonwabisa nje kodwa lihlangano elingcwele (Isa. 58:13-14). Akukho msebenziokanye imithwalo emayiphathwe ngalo (Jer. 17:21-22).
INkosi yethu yayigcina iSabatha ngexesha lobomi bayo (Mk. 6:2). Ii-apostile zazigcina iSabatha (neeNtsuku eziNgcwele) kwaye nathi simele sigcine
iiSabatha. INkosi izakuphinda yazise iSabatha, iNyanga Ezintsha neeNtsuku eziNgcwele ngokunyanzeliswa komthetho kwakhona kubuyiselwa kwenkulungwane yeminyaka kweentsuku zokugqibela phantsi kolawulo lukaMesiya, kuze kuohlwaywe iintlanga ezingathobeliyo (Isa.
66:22-23; Zech. 14:16-19).
3.2.5.3 IiNyanga
Ezintsha
Iinyanga Ezintsha kufuneka zigcinwe phantsi komthetho (Num. 10:10, 28:11-15; 1Chron. 23:31; 2 IziKronike
2:4, 8:13, 31:3). Urhwebo luyamiswa
ngeli xesha njengangoMgqibelo (Amos 8:5). ISrayeli
yayigcina iinyanga ezintsha (Isa. 1:13-14; Ezra 3:5; Neh. 10:33; Ps. 81:3; Hos. 2:11) njengoko iCawa yenza kwiminyaka
eyadlulayo. Ibandla laligcina iiNyanga Ezintsha kunye neSabatha neeNtsuku eziNgcwele (Khol. 2:16). IiNyanga Ezintsha ziya kugcinwa ekubuyiselweni
phantsi kweMesiya njengeSabatha (Isaya 66:23; Hezekile 45:17, 46:1.3.6).
3.2.5.4 IiNtsuku
eziNgcwele zoNyaka
IiNtsuku eziNgcwele zoNyaka zifumaneka kuLevitiki 23:1-44 nakuDuteronomi 16:1-16. EziNtsuku eziNgcwele zoNyaka zibonakalisa isicwangciso sosindiso seNkosi. IiNtsuku eziNgcweleziquka:
* IPasika neMibhiyozo yeSonka esingenamvubelo
* IPentekoste
* Umthendeleko Weempempe
* Usuku Lokuxolelwa Kwezono
* Umthendeleko Weendawo Zokuhlala Okanye Wezindlu Ezilula
* Usuku Lokugqibela Olukhulu.
Zinyanzelekile kwaye zineemfuno ezithile njengeempawu phakathi kukaThixo nabantu baKhe. Usuku Olungcwele
luphathwa njengeSabatha.
3.2.5.5 Umtshato
Umtshato ngumsimbo
ongcwele. Umelela umanyano likaKristu neBandla phantsi koThixo (Isityhilelo 19:7,9). Esi
faniweyo sichazwe kuMateyu 22:2-14. Yindlela yokuphila eqhubela phambili noKristu (Mat. 25:10) esekelwe ekulungeleni ngokomoya. Ukususela ngexesha lokulungisana kokugqibela akusayi kubakho mtshato. Umtshato wawenzelwe umntu kwaye ayisiyondlela
yokuphila yoMninimzi (Mat.
22:30). Ngoko ke, xa abantu besuswa kwabafileyo abatshati kwaye abatshatiswa (Mk. 12:25 . Lixesha apho
babalwa njengabafanelekileyo
ukufikelela kwixesha elizayo ngokuvuka kwabafileyo. Babe ngokulingana nezithunywa zezulu kwaye bangoBantwana bakaThixo (Lk. 20:34-36).
Ngoko ke,
umtshato ngumthetho owenziwe wabantu kwaye uza kuphelelwa
kukho emva kokuba isigaba sabantu sokudaliswa sigqityiwe. Ukususela ekudalweni kukaAdam, esi simiso samiselwa
ukuba indoda ishiye uyise nonina
ibambelele kumfazi wayo, baze babe nyama-nye (Gen. 2:24).
Umfazi ngumfazi
ngesivumelwano kwaye iNkosi inqwenela inzala enobulungisa oku. INkosi iyayithiya
isohluko, esingundlongondlo
(Mal. 2: 16). Uqhawulo-mtshato lwavunyelwa
nguMoses kodwa amaKristu akufuneki lahlise iqabane lawo ngaphandle kokungathembeki ngokwesondo (Mat.
5:31-32). Into uThixo ayidibanisileyo
akufuneki yahlulwe
ngumntu (Mat. 19:3-12). Xa iqabane
elingakholwayo livuma ukuhlala neqabane elikholwayo, umtshato kufuneka uhlale (1Kor. 7:10-16).
3.2.6 Ubugosa
Bezimali
3.2.6.1 NgakwiThixo
Iimbopheleleko zemali
ngakwiThixo zifumaneka kwiDuteronomi 12:5-19. Luxanduva lwalo lonke uMkristu
ukuxhasa imisebenzi yeCawa. Umgaqo-siseko uvela kwishumi elinye elalinikelwa kuThixo ngababingeleli nabaLevi elivela kwimveliso yaseSirayeli (Dut.
12:9-14) kwaye lwangaphambi
koBhetele. Irhafu yobhetele yathathwa ngo-A ntlawulelo. Umrhumo wawuqokelelwa njengoko kubhalwe kuNehemiya 10:32. Lo msebenzi uyaqhubeka
ngokusekwa kolawulo lweminyaka eliwaka lukaMesiya (Mal. 3:1-6). KuMalaki
3:7, uThixo uyalela isizwe ukuba sibuyele
kuye kwaye naye uya kubuyela
kuso. Oku kubuya kwenzeka ngomsebenzi kaThixo kunye nenkxaso-mali
yalo msebenzi ngeeminikelo yeshumi (Mal. 3:7). Ukungahlawuli iminikelo yeshumi kulingana nokuphanga uThixo (Mal. 3:8-10).
Ukuhlawulwa kweminikelo
yeshumi, xa kuthotyelwa ngokubambisana, kuqinisekisa ukuba umsebenzi kaThixo unokuqhubeka kwaye iziqhamo zomhlaba ziqinisekiswa nguThixo njengembuyekezo (Mal.
3:10-12).
Uxanduva lweCawa
kuThixo lwalukho ukususela kubapostile nangona lwalungasoloko lusetyenziswa, okanye luyekwa ngabavangeli (2Kor.
12:13-18). Kuba uKristu wathuma
amadoda amakhulu, ezibini-zibini, yaye kwakufuneka axhaswe emsebenzini yindibano awayesebenza kuyo (Lk. 10:1-12).
Abo basebenzela kwinkonzo yetempile kwaye babhengeza iivangeli bafanele ukuxhaswa yivangeli (1Kor. 9:13-14). Luxanduva
lweCawa ukubonelela abo basebenza ekufundiseni nasekushumayeleni ixesha elizeleyo (1Tim. 5:17-18; cf. Duteronomi
24:14-15).
Izithembu zamkelekile
kuThixo ngaphandle kwakuba zichazwe ngokucacileyo njengezivela kwinzuzo enobuqhophololo okanye apho zithethelelwe
kwizithixo (1Kor. 10:27). Izithembu
zihanjiswa kwiCawe ukuze ikwazi ukunceda
abo bakuyo abasweleyo
(1Tim. 5:9-10,16). Izinikelo zemali ziya kuqokelelwa kwinqanaba lenkomfa yasekuhlaleni kwaye isinikelo sesinikelo siya kuhlawulelwa kwinkomfa engumgangatho ophezulu njengoko kwenziwa ngokweNomboro 18:26 kunye neNehemiya 10:37-39. Umthetho wesiqhamo sokuqala ufuna intlawulo ekhawulezileyo (Eks. 22:29). Isiqhamo sokuqala kwesiqhamo sokuqala siza kuziswa
phambi koThixo kwangoko ekuqaleni kwezithethe; ingakumbi ngokuhlwa kokuqala kweSikhumbuzo okanye iZindlu ezixhonyiweyo (Eks. 23:19). Owokuqala uzalwayo naye ungcwele
kuYehova (Num. 18:15-18).
3.2.6.2 Ngakwabanye
Lowo ungakhathaleliyo
abazalwana bakhe, ingakumbi usapho lwakhe, uyakukhanyela ukholo kwaye umbi
ngaphezu komngakholwayo
(1Tim. 5:8).
Akukho Mukrista ofanele ukuxhaphaza okanye ukubamba umvuzo walo naliphi
na umntu (Duteronomi 24:15). Kufuneka bahlawule yonke imali abatyalwayo, kwaye, kunyaka weSabatha, baxolele amatyala atyalwe ngomnye okholwayo (Duteronomi 15:1-3; Nehemiya 10: 31)
Ukunikela ngeminikelo
yeminqulo yamasi iyalawulwa ngamanqaku aliqela. Isibini seminikelo asifanelanga sisetyenziswe kwikhaya kodwa kwindawo iNkosi eya kuyikhetha
(Duteronomi 12:17-19).
Kunyaka wesithathu
womjikelo wesabatha, iminikelo kufuneka ihlawulelwe ukuphila Kwabahlwempuzekileyo (Duteronomi
14:28, 26:12). Iminyaka yesithathu
yeminikelo iwela kwiminyaka engu-1994-95, 2001-02, 2008-09, 2015-16,
2022-23, 2030-31. Unyaka ongcwele
ka-2030-31 ngowokuqala wonyaka
wesithathu weminikelo we isijikelezo esitsha seJubhile okanye iNkulungwane entsha. Oku kusekelwe kwiminyaka yeJubhile ewehla kwiminyaka engama-27-28 ne-77-78 ukusuka
kuHezekile 1:1. Uxanduva lwengxowa yesithathu lunokuxolelwa okanye lwatshintshwa ngokomgaqo-siseko weCawa kwiindawo apho inkqubo yokhuseleko
loluntu ilungile.
Unyaka weSabatha
ngunyaka wokuphumla womhlaba, iidiliya kunye neegadi zeziqhamo
ukuze amahlwempu atye kunye nezilwanyana
zendalo zitye (Eks. 23:10-11). Iminyaka yeSabatha iwela kwiminyaka engcwele ka-1998-99,
2005-06, 2012-13, 2019-20, 2026-27 kunye nonyaka weJubhileyo owenzeka ngo-2027-28.
Oyenzela amahlwempu
ububele uboleka iNkosi kwaye Yena iya kumvuzela ngenxa
yesenzo sakhe (IMiz. 19:17) kwaye akayi kufuna (IMiz.
28:27), ekwanayo nobutyebi ezulwini (Mak. 10:21). UThixo uyakwazi ukubonelela ukuze nani nibonelele
kuwo wonke umsebenzi olungileyo, kungekuphela nje ngokuhlangabezana neemfuno zabangcwele kodwa naphumelela ekubulelweni kuThixo (2Kor. 9:6-12).
3.2.7 Imfazwe
noVoto
3.2.7.1 Imfazwe
Abangcwele bangababingeleli
boThixo oPhezukonke. Akufanelekanga ukuba nawuphi na uMkrestu
abulale omnye umntu (Eks. 20:13; Mat. 5:38-48;
Lk. 6:27-36). Ukuba abakhonzi
bakaKristu bebengabantu behlabathi, bebeya kulwa ukuze bangazinikeli
kubasemagunyeni behlabathi
(Yoh. 18:36). Nangona behlala
ehlabathini, abalwi mfazwe yehlabathi (2Kor. 10:3). Izixhobo ezisetyenziswa ngabanyuliweyo zinamandla othixo okutshabalalisa iinkulu-nkulu (2Kor. 10:4). Ngenxa
yoko, linyanzeleko kumaKristu ukuba baxhase urhulumente welizwe labo kwaye
basebenze ngomthandazo nangentobelo enyanisekileyo kulungelowesizwe sabo, ukuze uThixoabakhusele ngamandla akhe.
3.2.7.2 Ukuvota
AmaKristu kufuneka
axhase imithetho yelizwe ngaphandle kwakuba kukho ungquzulwano
olungqalileyo nomthetho weBhayibhile. Apho kufuneka ngumthetho ukuba bavote, amaKristu
angenza ubungqina ngokuvota apho kungekho ngquzulwano nemigaqo yebhayibhile. Ukukhethwa kweenkokeli ngonyulo luvelakwiDuteronomi
1:9-14 kunye nesiprofeto sexesha lokugqibela okanye lamawaka eminyaka sikaHoseya 1:11. Ukuzibandakanya kumzabalazo wezopolitiko kubonwa njengolwandiso lwemfazwe.
Isahluko 4
Imfundiso Ngomshumayeli
4.1 Ukubakho
KukaKristu Phambi Kokuba Azalwe
UYesu Kristu
wayesele ekho ngaphambi kokuba azalwe. Wayekho kwasekuqaleni kwendalo (Yoh. 1:1)
engumzaliweyo wokuqala wendalo (Khol. 1:15) kwaye, ke ngoko, uqalelo
lokudalwa kukaThixo (Isity. 3:14). Wayeyile nto kubhekiselwe kuyo kwiTestamente eNdala njengeNgelosi kaYahovah, iNgelosi yoBukho okanye yeSivumelwano. Yayiyile Ngelosi eyakhupha uSirayeli eYiputa yaza yamngenisa
kuLwandle oluBomvu. Yayiyile Ngelosi eyayikwiLifu kunye neNgelosi eyathetha noMoses eSinayi (IZenzo 7:35 -38). Waye engu-El Bethel okanye u-El, uThixo okanye uMbingeleli
oMkhulu weNdawo kaThixo (Gen. 28:17,21-22, 31:11-13; Heb. 3:1). UKristu wayeyiNgelosi kaHaElohim (Genesise 31:11-13). Wamiselwa njenge-elohim yi-elohim yakhe (IiNdumiso 45:6-7) owaye nguThixo uYise. Wayenyaniseka Kuye owamamiselayo, njengonyana, kanye njengoko noMoses naye wayenyaniseka
endlwini kaThixo (Heb.
3:2), kodwa njengomkhonzi.
UKristu weza
ehlabathini ukuze afakazele inyaniso (Yoh. 18:37). Ubukumkani bakhe busaza kuza emhlabeni.
Wayebekelwe phambi kokusekwa kwehlabathi kodwa wabonakaliswa ekupheleni kwexesha ngenxa yethu (1Pet. 1:20).
4.2 Ukubethelelwa
Emnqamlezweni NokuVuka Kwabafileyo
UKristu wathunyelwa
ehlabathini ukuze asindise uluntu ngokuthatha isono sehlabathi (Mat. 1:21, 9:6; Mk. 3:28) njengembuzi
(Isity. 5:6-8). Wabulawa ukususela kwisiseko sehlabathi njengomsebenzi wolwazi lwangaphambili lukaThixo (Isityhilelo 13:8).
Ngaphandle kokuba
uluntu lukholelwe ukuba uKristu nguye
uMesiya, luya kufa ezonweni zalo
(Yohane 8:24).
UKristu wasifela
izono zethu ngokweZibhalo, wangcwatywa waza wavuka ngomhla
wesithathu ngokweZibhalo (1
Korinte 15:3-4), wabonakala
kubazalwana abangaphezu kwamakhulu amahlanu (1Kor.
15:5-6). UKristu wayesele evukile phambi kosuku olubizwa ngokuba yiCawa okanye usuku lokuqala
lweveki (Yoh. 20:1; bona kwakhona
uMak. 16:9-10, qaphela ixesha elisetyenzisiweyo emva kokuba evukile)
Kwathiwa wachitha iintsuku ezintathu nobusuku obuthathu entliziyweni yomhlaba njengeMphawu kaYona (Mat.
12:39-40; bona kwakhona Lk.24:6-8).
UKristu wabethelelwa
emnqamlezweni (Mat. 27:32-50; Mk. 15:24-37; Lk.
23:33-46; Jn. 19:23- 30) malunga neyure
yesithathu, oko kukuthi, ngo-9 kusasa (Mk.
15:25), kude kube yeyethoba yeyure, oko kukuthi ngo-3pm (Mk. 15:33),
ka-14 Nisan. Akukho bungqina
bokuba ingaba le yayikwisibonda okanye yaba yinkqubela kamva yomnqamlezo oyi-T. Nokuba kunjalo,
umnqamlezo awuthathwa njengophawu lokholo, oluvela kwinkolo yamandulo engengoyo -inkolelo-ze yobuKristu.
UKristu wabethelelwa
emnqamlezweni waza wavuka (Mk. 16:6). Ekuvukeni kwakhe wanyukawaya kuYise, abe nguYise
wethu, noThixo wakhe abe nguThixo
wethu (Yoh. 20:11-18). Uhleli
ngasekunene kukaThixo, iingelosi, neegunya, namandla zize phantsi
kwakhe (1 Pet. 3:22).
UKristu wanika
iBandla amandla oku xolela nokubamba
izono ngabapostile (Yoh.
20:22-23).
4.3 Ukubuya
Okwesibini kukaKristu
UKristu weza
kuqala njengenyama yesono sokuhlawulela. Akazange aze kuqala
njengoKumkani uMeshiya kwaye oku kwangqondwa
gwenxa ngamaYuda esihlandlo sakhe. Babe belindele ukumkani ophumelelayo (Mat. 27:11,29,37; Lk. 23:2-3, 37-38; Jn.
19:14-16). Noko ke, wamkelwa
ngabanye ngomoya oyiNgcwele njengoKumkani wakwaSirayeli (Yoh. 1:49, 12:13-15) ngaloo
ndlela ebethemphelisa isiprofeto (Zak. 9:9).
UYesu uza
kubuya kwakhona ngamandla, ehamba neMikhosi yezulu (Mat. 25:31) njengoKumkani uMeshiya (Isity. 17:14). Ukuza kwakhe kuza kubonakala
ngokucacileyo njengomsila womhlaza ezulwini (Mat. 24:27). Uya kulawula ngamandla
kunye nabangcwele abavusiweyo (Isity. 20:4).
Uya kutshabalalisa
umntu wobugonyamelo ekufikeni kwakhe (2Thes. 2:8) aze emva koko
atshabalalise amandla ehlabathi. Umntu wobugonyamelo uya kufumana amandla ngenxa yemisebenzi kaSathana enamandla nemiqondiso nemimangaliso yobuxoki (2Thes. 2:9). Oku kuphambuka
kuthunyelwe kwiTempile kaThixo kuba bangayithandanga
inyaniso ukuze basindiswe. Ngenxa yoko, uThixo ubathumelela
intswela-bulumko enamandla ukuze bakholelwe kubuxoki, kuba bengayibambanga inyaniso kwasekuqaleni (2Thes. 2:10-12). INkosi
iza kuyitshabalalisa le nkqubo yokuphambuka ngomoya womlomo wayo nangokubonakala kokuza kwayo (2Thes. 2:8).
4.4 Ulolawulo
Lweminyaka Elinkulungwane LukaKristu
UKristu uza
kumisela ulawulo kulo mhlaba kangangeminyaka
elinkulungwane kunye
nabangcwele abavusiweyo
(ISityhilelo 20:3-4). USathana
uza kubotshelelwa iminyaka eliwaka aze agcinwe kwintlango
engenanzulo okanye i- tartaroo, indawo
yeengelosi ezawa (2Pet.
2:4). Abangcwele, abo bambezelwa
intloko ngenxa yobungqina bukaYesu nelizwi likaThixo kunye nabo bangakhongozanga
isilwanyana nomfanekiso waso okanye bamkela
uphawu lwaso ezihlo okanye ezandleni
zabo, baza kuvuswa baze babuse
noKristu iminyaka eliwaka (Rev. 20:4). Le yeyokuqala
ukuvuka kwabafileyo (Isity. 20:5). Abanye abafileyo abaphili de kuphele iinkulungwane zeminyaka (Isity. 20:5). Oku kukuvuka kwabafileyo kwesibini okanye okubanzi.
Ngexesha lale
minyaka eliwaka, uKristu uza kuyimisa
kwakhona iBukumkani ngokwemithetho yebhayibhile awayinika eSinayi. Oku kuza kwenzeka ukususela
ngosuku alimi ngalo kwiNtaba yeeOliva (Zek. 14:4,6 ff). Iintlanga ziya
kulwa neYerusalem kwaye ziya kutshabalaliswa
(Zek. 14:12). Wonke umntu osindileyo kwezo zizwe uya kunyuka
nyaka ngamnye ukuza kunqula iNkosi
yomkhosi wamazulu nomhlaba aze agcine
uMthendeleko weeNdebe okanye weeNkampu (Zek. 14:16). ISabatha, iiNyanga ezintsha neeNtsuku eziNgcwele ziya kuba yimfuneko kwaye umthetho uya kuphuma eYerusalem.
Ezo zizwe zingathumeli iintumwa zazo eYerusalem
kuMthendeleko weeNkampu aziyi kufumana mvula ngexesha layo (Zek. 14:16-19).
Ekupheleni kweNkulungwane-nyaka,
uSathana uza kukhululwa kwakhona ukuze akhohlise iintlanga kulo lonke ilizwe (Isity.
20:7-8). Baya kuphinda bahlanganiswe
edabini, kodwa baya kutshiswa ngumlilo (Isity. 20:9); kwaye ke uSathana uya
kutshabalaliswa. Kuza kulandela
uvuko jikelele, kunye noMgwebo (Isity. 20:13-15).
Isahluko 5
Ingxaki Yokubi
5.1 Ubukho
Bokubi Ngokuphambuka
Kwemikhosi
USathana wagalelwa
ezulwini ngenxa yesono sokuvukela, esithi ngenxa yokuba
sifuna ukuseka ukuthanda okulinganayo okanye okungaphezulu kukaThixo uYise, sibe ngumbingelelo (okanye umthakathi njengoko kuchaziwe ku-1 Samuweli 15:23). USathana wafuna ukuzenza alingane noNkulu Kakhulu okanye uThixo uYise. UKristu,
kwelinye icala, akazange afune ukuzenzaalingane noThixo, ethobelisa ukuthanda kwakhe (Yoh. 4:34).
[Yena] ekubeni
enobunjani bukaThixo, akazange alibone ukulingana noThixo njengento yokuzibambela. Kodwa wazithoba, wathatha isimo sento elungiselelweyo, wazalwa ngokwenkangeleko yabantu, waza ekubeni
efunyenwe ngokwenkangeleko njengomntu, wazithoba waza wavuma ukufela
– kwanokufa esiphambanweni!
Ngenxa yoko uThixo wamphakamisela kweyona ndawo iphakamileyo
waza wamnika igama elingaphezulu kwalo lonke igama... (Fil. 2:6)
Ngoko ke
uThixo wamphakamisa uKristu ngenxa yokuthobela, kuba engazange afune ukulingana noThixo kwaye engazange afune ukumtyhoboza uThixo, njengoko isinye sesithathu se-eloheim kunye nee-bene elohim zazifune ukwenjenjalo.
ELukeni 10:18 uKristu
wathi wambona uSathana ewela, njengomhlaza, esibhakabhakeni. USathana wathimba isinye sesithathu seeNgelosi okanye iiNkwenkwezi zaseZulwini (Isity. 12:4). Ezi iingelosi zaphoswa kunye noSathana emhlabeni (Isityhilelo 12:9). Olu tshabalaliso
lubonakaliswa lutshabalaliso
ekuthethwa ngalo kwiSityhilelo 8:10 apho ingelosi yesithathu iphinda ibonise utshabalaliso olubangelwe kukuwela kweNkwenkwezi yoMkhosi etshabalalisa isinye kwisithathu sendalo yonke. Umkhosi watshatyalaliswa ngenxa yempini. Umkhosi yiNdawo yokuhlala kaThixo ezulwini. Impini yabangela ukuba isinye kwisithathu saloo ndawo yokuhlala
sisuswe, yaye inkqubo yomhlaba ithetha izinto ezingamxhelo-mnye ngegama likaThixo nendawo yakhe yokuhlala, oko kukuthi, abo bahlala ezulwini (ISity. 13:6). Ngaloo ndlela, uThixo uhlala kwindawo yokuhlala yasemzini esezulwini, ekwangumkhosi wasezulwini, kwakunye nakwabakhethiweyo, abazindlu zikaThixo zasemhlabeni.
5.2 Iimfundiso
Eziphathelele Kwakudala Ukubekwa
NguThixo, ngoKristu,
ngesipho soMoya oyiNgcwele, ovula ingqondo yabo bonke abakhethiweyo,
eqala ngabapostile, ukuze iZibhalo ziqondwe (Lk. 24:45). UKristu wathetha ngemifanekiso ukuze abo babengakhethwanga bangaqondi. Ngaloo ndlela, babeya kubuyela emva baze
basindiswe (Mat. 13:10-17) phambi
kokuba bakwazi ukungena kugwebo. UThixo unenceba kwaye akathandi ukuba nabani na
atshabalale. Ngoko ke ngokwazi kwaKhe
kwangaphambili kobuthixo, wonke umntu ubizwa
ngokweenjongo zaKhe. Abo babesazi kwangaphambili, wabamisela kwangaphambili ukuba bafanane nomfanekiso woNyana waKhe, ukuze abe
ngumzali-mkhulu phakathi kwabazalwana abaninzi. Kwaye abo babamisela kwangaphambili wababiza; nabo wababizileyo wabagungqina ukuba banobulungisa; nabo wabagungqileyo wabenza babalasele. Ke, sithini ke ngale nto?
Ukuba uThixo unethu, ngubani onokuchasana nathi? (Roma
8:28-31).
5.3 Imeko Yabafileyo
Imeko yabafileyo
kukuthula (IiNdumiso
115:17) nobumnyama (IiNdumiso
143:3). Akukho mphefumlo uphila ngonaphakade. Isiphelo esinye siza kubantu bonke
(Umlingo 9:3). Abafileyo abazi
nto (Umth. 9:5).
Abanye kwabafileyo
bamandulo abanasivusi
(Isaya 26:14; bona i-Companion Bible notation kunye ne-Interlinears).
Abafileyo bamaNgcwele
babizwa ngokuba balele okanye abo baleleyo (bona Mat. 9:24; Yoh. 11:11; 1Kor. 11:30,
15:6,18,51; 1Tes. 4:13-15; 2Pet. 3:4).
5.4 Ukuvuka
Kwabafileyo
UThixo uyenza
imimangaliso kubafileyo kwaye abo bafileyo baya kuvuka bemdumisa uya kwema emhlabeni.
Emva kokuba uYobhubhile, wayesazi ukuba kwinyama yakhe uya kumona
uThixo, owayeza kuba kwicala lakhe,
kwaye amehlo ache aya kumona, hayi
amehlo omnye (' [am]'
(Yob. 19:25-27).
UKristu wavusa
abafileyo ukuze sazi ukuba nguye
uMeshiya (Mat. 11:4-5). ULasarus
wayengumzekelo walo mandla (Yoh. 11:11). Le ngcamango
yokuvuka kwabafileyo njengoko ibhekiswe kuMesiya yayisaziwa kakuhle kwaye ilindelwe
ngabaphathi bemihla yakhe (Mat. 14:2).
Kwakuyaqondwa ukuba
asifanelanga sonke silale kodwa sonke
sifanele sitshintshwe, kwisigigaba sokugqibela (1Kor.
15:51). Ngoko ke, abazalwana baya kudlula kwizizukulwana baze balale, kodwa ngeentsuku
zokugqibela uMesiya uya kuza ngelixa
abanye babangcwele besaphila. Ngoko ke bonke baya kutshintshwa
babe imizimba yomoya engafi (1Kor. 15:44 nkamva). Abo baleleyo baya kuvuswa. Abo baphilayo abashiyekileyo de kufike iNkosi abayi
kungabaphambi kwabo baleleyo (1Tes. 4:13-15). INkosi iya kuthotyelwa isuka ezulwini ngesandi somnxeba wegabazana elikhulu kunye nesandi setrompethi
kaThixo, nabafileyo baya kuvela kuqala, kwaye abo baphilayo, abashiyekileyo, baya kuthathwa kunye baze babe neNkosi ngonaphakade (1Thes.
4:16-17).
Ukususela kuvuko,
kuza kuqala ulawulo lweminyaka elinkulungwane lwabangcwele. Abangcwele baya kulawula iintlanga ngentonga yentsimbi (Isity. 2:26-27).
Ekuvukeni akusayi kubakho mtshato (Mat. 22:30). Abangcwele baya kuvuswa njengezidalwa
zomoya. UKristu wasifela ukuze xa sivuka kulala
siphile naye (1Thes. 5:10).
Kubalulekile ukuba siqonde ukuba
ngabangenamkhethe kuphela abakwimpucuko yokuqala. Ubulungisa (zedek) noBulungisa ngesiHebhere ligama elinye. Ziqondwa njengento enye. Ngenxa yoko,
ukugwenxa kobulungisa okungazange kubonwe ngokuzisola kuthintela abakhethiweyo ekuphucukeni kokuqala.
5.5 Isigwebo
Sabangendawo
Uhlobo lwabantu lulawulwa
yinkqubo yoqeqesho olungileyo. Minqweno kaThixo kukuba kungabikho
nyama iyatshabalala kodwa bonke bafikelele
ekuzisoleneni (2Pet. 3:9).
Ukuba uThixo ebenokuthatha umoya wakhe, yonke
inyama ibiya kutshabalala kunye kwaye umntu abuyele
erhwebeni (Yobo 34:15), ngoko ke umphefumlo awukho.
Bonke abantu abangaphakanyiswanga kuvuko lokuqala, oluluvuko olungcono (Heb. 11:35), baza kuphakanyiswa kwabafileyo kuvuko lwesibini emva kolawulo lweminyaka
eliwaka lukaMesiya. Le nkqubo lixesha
lokugweba elibonakala liza kuthatha iminyaka
elikhulu (Isa. 65: 20). Uvuko
lokugweba (Yoh. 5:29) lololungiso nokufundisa ukuze bonke abantu
balungiselelwe ukwamkela ubomi obungunaphakade. Igama elithi ugwebo
(kriseoos) (eliguqulelwe njengokugwetywa kwisiqalekiso kwi-KJV) linentsingiselo yesigqibo.
Intsingiselo yeyolungiso oluvela kwiimbono okanye izigqibo ezinikwe ngokunxulumene nezenzo. Linokuthi libe nentsingiselo yokohlwaya okanye yokubuyisela. Nangona kunjalo, abantu abaqhelekileyo abangakaze bafumane ithuba lokumazi uThixo abanakugwetywa ngenxa yaloo nto.
Abangendawo baya kufumana uqeqesho olungqongqo. Ukuba abazisoli emva kwexesha leminyaka elikhulu elivunyelweyo ukusukela kusuku lwesibini lokuvuka, baya kuvunyelwa ukuba bafe kwaye
imizimba yabo iya kutshiswa ngumlilo
waseGehenna (othethelelwe njengesihogo) (Mat. 5:22,29,30, 10:28, 18:9, 23:15,33; Mk.
9:43,45,47; Lk. 12:5; Jas. 3:6).
Kukho amagama amathathu kwiTestamente eNtsha aguqulelwe njengezihogo. La ngala: SGD 86 hades elifana kakhulu no SHD 7585 Sheol, okanye umngxuma
okanye ingcwaba, indawo ekubekwa kuyo izidumbu. Ezinye iimibhalo ezimbini ze SGD 1067 Gehenna, elivela kwisiHebhere elithetha iNtlambo yaseHinnom. Lo yayingumngxuma wenkunkuma apho inkunkuma nezilwanyana ezifileyo zaseYerusalem zazitshiswa khona. Ngaloo ndlela, UKristu wayisebenzisa ngokomfuziselo xa ebhekisa ekulahliweni kwabafileyo, umzimba nomphefumlo (Mat. 10:28), emva komgwebo. Eyokuthathu yi-SGD 5020
tartaros, elilizibi apho iingelosi zavalelwa khona emva kwenkululeko.
Isigwebo esingunaphakade (kolasin, isohlwayo)
ekuthethwa ngaso kuMateyu 25:46 sichasene nobomi obungunaphakade. Kukusweleka nje. Ingqiqo yesohlwayo njengoko ikwimoria kuHebhere 10:29, ivela kwingqiqo yokuzingcwalisa. 2 Korinte 2:6 isebenzisa igama elithi epitimia
elivela kwigama elithi esteem elithetha
ubuzwe. Ngenxa yoko, isohlwayo sinale ngqiqoyokususwa kwehlonipho njengommi
Ngaloo ndlela, akukho ndawo yentuthumbo yaphakade yabafileyo. Abangcwele baya kubizwa kusuku lokuvuka lokuqala ukuze benze umsebenzi
wokufundisa kwiNkulungwane yamaMinyaka ukuze amadimoni agwetywe ngokwempumelelo yawo kwaye ihlabathi libe nomgangatho wothelekiso elinokulinganisa ngayo iziphumo. Aba abayi kufa, ngokwentsingiselo
yokuba bagwetywa ngoku. Babizwa ngokuba balele.
Intsalela yehlabathi, ngenxa yokuba ayiyonxalenye
yabakhethiweyo, ayigwetywa ngoku. Intsalela yehlabathi iza kuvuswa ize ilungiswe
phantsi kweliso elibukhali kusuku lwesibini lokuvuka (ISityhilelo 20:12-13). Akukho sivuko okanye isohlwayo sinye ngaphandle kwesibini okanye esijikeleleyo. Abo bazisoleyo baya kunikwa ubomi obungunaphakade
kunye nabangcwele bokuvuka kokuqala, kwaye abangazisolisiyo baya kusweleka nje kwaye imizimba
yabo itshiswe. Emva koku, imeko
yokufa nengcwaba, okanye iHades, iya kupheliswa (ISity. 20:14). Abangendawo abaphilayo ekubuyeni kweMesia baya kubulawa
(Mal. 4:3) baze banikezelwe ekuvukeni kwesibini.
Uvuko lwesibini yayisisohlwayo
esafakwa kuYuda ngenxa yokwala kwabo uKristu. Babengabantwana bobukumkani ababethulwe kwimnyama yangaphandle (Mat. 8:12). Banikezelwa
njengesizwe kuvuko lwesibini endaweni yokuba babe nenxaxheba
kwindalo kaThixo (2Pet.
1:4) nakuvuko lokuqala. Ngaphandle kokwabiwa
njengesizwe Phakathi kwabakhethiweyo
(Rev. 7: 5), uYuda akazange
akhethwe ukuba athathe inxaxheba kuvuko lokuqala. Abaninzi bayabizwa kodwa bambalwa abakhethiweyo ukuba benze lo msebenzi (Mat. 22:13-14) . Abaninzi abaxhasa
uKristu, kodwa baphatha kakubi abakhethiweyo bakhe, okanye abangakhuthali (Mat.
25:30) eneneni baya kunikezelwa
kwisivusiwa sesibini (Mat.
24:51, 25:30) kuba baninzi abakhutshiweyo (Lk. 13:26-28) kwaye
kwanabo basesisvusweni sokuqala bayahanjiswa ngokwecandelo lokuqala kwabo (Lk. 13:30).
Isahluko 6
Icawe
6.1 Ibani
okanye Yintoni iCawe?
UKristu wathi uya
kuzakhela iCawe yakhe phezu kwedwala
kwaye amandla okufa akayi kuphumelela
kuyo (Mat. 16:18). UThixo lidwala elakhiwe phezu kwalo iCawe.
Ibandla luhlanganiso lwabantu ngabanye. Asiyiyo indlu yokuqukumbela
okanye isakhiwo sobunkampani. Ibandla likaThixo ligama elithi ngalo amabandla
ngamanye abizwe ngalo (1Kor. 1:2; 2Kor. 1:1 kwaye
kwakhona 1Kor. 11:22 malunga
neBandla laseKorinte). Zizonke zaziwa ngokubanzi zombini njengeCawa kaThixo (IZenzo 20:28; Gal. 1:13;
1Tim. 3:5) neeCawa zikaThixo
(1Kor. 11:16; 1Tes. 2:14; 2Tes. 1:4). I-1 Korinte
14:33 ithetha ngeeCawa zabangcwele, ibhekisa kubantu ngabanye abazenzayo. IiCawa zazikwizindawo ezininzi kwaye nganye yayinoxanduva
lwemicimbi yayo.
Abantu ngabanye babizwe
nguThixo baze banikwa uKristu (Yoh. 17:11-12; Heb.
2:13, 9:15). INkosi yongeza
kwinani leCawa imihla ngemihla ngokwabo basindiswayo (IZenzo 2:47). Iicawa zazichongwa ngendawo (Roma 16:1;
1 Kor. 1:2; 1 Tes. 1:1; 2 Tes.
1:1; 1 Pet. 5:13) kwaye zihlala zincinci okanye ziziicawa zasendlwini (Roma 16:5,23; 1 Kor. 16:19; Kol. 4:15; Phm. 1:2). UKristu wenzelwa intloko yazo zonke
izinto zeCawa (Eph. 1:22). UThixo watyhila kubagwebi basezulwini, ubulumko baKhe ngeCawa (Eph. 3:10). UKristu yintloko yeCawa, engumzimba wakhe, kwaye ithobela uKristu. UKristu wazinikela ngenxa yeCawa, njengoko intloko yendlu nganye ifuneka ukuba yenze ngenxa
yaloo ndlu (Eph. 5:23-26). ICawa
kufuneka inikwe uKristu ingenachaphaza okanye imibimbi, ingcwele kwaye ingenabala (Eph. 5:27). ICawa iyondliwa nguKristu (Eph. 5: 29). UKristu, njengentloko yeCawa, wayengowokuqala ukuzalwa kwabafileyo ukuze abe ngunaphambili.
Ngoko ke iCawa, njengomzimba kaKristu, itshatiswe kuKristu njengeqela ekuvukeni kokuqala xa umkhwenyana
efika (Mat. 25:1-10; Kol. 1:18,24). ICawa iquka iCawa yabazalwa
kuqala kwaye amagama abo abhalwe ezulwini (Heb. 12 :23). Indlu kaThixo yiCawa
kaThixo oPhilayo, isigxobo nesiseko senyaniso. Ngoko ke, iCawa kaThixo isekelwe
enyanisweni (1Tim. 3:15).
6.2 Uququzelelo
lweCawa
ICawa njengombutho inoxanduva lokuphila kakuhle kwabantu bayo (1Tim. 5:16). Oku kusekelwe kwiziko lasekuhlaleni.
ICawa ilondolozwa ngamadoda amakhulu kunye neendikani ezikhethwe ngabazalwana (IZenzo 1:22,26, 6:3,5-6, 15:22;
1Kor. 16:3;
2Kor. 8:19,23), nabo bathandazela
kwaye bathambise abazalwana
abagulayo egameni leNkosi (Yak. 5:14). UMoya oyiNgcwele ubenza babe ngabagcini bemihlambi, leyo iCawa kaThixo
(IZenzo 20:28). Iicawa zizimele kakhulu (3Yoh. 1:9-10). Umsebenzi wolawulo lweecawe wenzelwa ngabadikoni nabadikoni (Roma 16:1),
abanokuvavanywa ngesi sikhundla (Fil. 1:1; 1Tim. 3:8-13). KwiCawe,
kukho imisebenzi eyahlukeneyo equka eyabaprofeti nabafundisi (IZenzo 13:1), emva koko imimangaliso, iimpiliso, uncedo, ulawulo neentlobo ngeentlobo zeelwimi (1Kor.
12:28). Ukufundisa kwecawe kusenziwa ngeelwimi ezaziwayo, okanye iilwimi ezicwangcisiweyo neziyaqondwa, zitolikwa ngabo babekhona (1Kor. 14:4-5).
Iicawa zinoxanduva
lokuncedisa umsebenzi wabafundi okanye abavangeli bamiselweyo ukuba basebenze kwiindawo ezinkulu kunezo zeecawe ezizezinye (IZenzo 14:23,27,
15:3,4,22, 18:22, 20:17; 1Kor. 4:17).
UKristu wanika
imiyalezo ethile kwiCawa nganye nakwiziporho ezilawula nganye kuzo ukuba
zibe ngumzekelo kubakhethiweyo (Isityhilelo
2:1,8,12,18, 3:1,7,14).
Imisebenzi yokugweba
nokugqiba ngemicimbi yemihla ngemihla kufuneka yenziwe ngamalungu aqhelekileyo eCawa, ukuze baphuhliselwe
iindima zabo ekugwebeni kweNkosi (1 Kor. 6:4).
6.3 Iinjongo
neeMbono zeCawa
Eyona njongo
yokuqala yeCawa kukuba iqhubeke nokushumayela iindaba ezilungileyo zoBukumkani bukaThixo njengoko uYesu Kristu wayeyalelwe
(Mat. 4:17, 10:7, 11:1; Mk. 1:38- 39; Mk. 3:14, 16:15; Lk. 4: 43, 9:60).
Ibandla limele
likhushumayele abathobekileyo
iindaba ezilungileyo, libophe iintliziyo ezaphukileyo, libhengeze inkululeko kwababanjweyo, ukuvulwa kwentolongo kwabo bavalelweyo (okanye abatyunyuziweyo) (Isa.
61:1), nokubuyiselwa kokubona
kwabantuabangaboniyo (Lk. 4:18). Limele liphilise abagulayo (Lk. 9:2).
Kukushumayela unyaka
wokwamkeleka weNkosi (Lk.
4:19) nokungqina ukuba nguKristu owayemiselwe nguThixo ukuba abe ngumgwebi wabaphilayo
nabafileyo (IZenzo 10:42).
Ukondla iicawa yinjongo
yesibini yamadoda amakhulu (IZenzo 20:28) azama ukufundisa kuyo yonke indawo
kuyo yonke icawa (1Kor. 4:17). Izipho zesi-1
kwabaseKorinte 12:28 zisetyenziselwa
ukuncedisa kuphuhliso lweCawa. Ezi zipho zomoya maziphuhliswe ngomdla kuphuhliso lweCawa (1Kor. 14:12). Ukulawula indlu yomntu ngokwakhe
sisikhokelo kulawulo olusebenzayo lweCawa kaThixo (1Tim. 3:5).
6.4 Ukwenziwa
Ngcwele
Abo beCawa
ababizwe nguMoya oyiNgcwele (Roma 15:16) ukuba
babe ngabangcwele bayangcwaliswa
(1 Kor. 1:2) nguThixo uYise
baze bagcinwe kuYesu Kristu (Yuda 1).
Abangcwele bayangcwaliswa
nguThixo ngegazi lesivumelwano (Heb. 10:29) kunye nomzimba kaYesu Kristu (Heb. 10:9-10). Amaqhawe ke ayangcwaliswa ebhaptizweni (1Kor. 6:11). Ngoko ke uMoya oyiNgcwele
ngumoya kaThixo wethu, kwaye geligama
likaYesu Kristu abakhethiweyo bayangcwaliswa baze bahlanjwe ngesibingelelo sakhe, beqhubeka ekholo ngoThixo (IZenzo 26:18).
Abakhethiweyo banikwa
intetho-maxa ngobabalo kwaye bagcina isikhundla
sabo ngokholo, ngaloo ndlela bezihlambululayo
omnye komnye eBandleni nakwiintsapho
(1Kor. 7:14). Ngoko ke, iqabane
elingakholwayo nabantwana bayangcwalaliswa
kwabonyuliweyo. Abonyuliweyo
bayangcwalaliswa emzimbeni kaKristu, beyinye umzimba kuKristu (Roma 12:5;
1Kor. 12:20-27), kwaye ke ngoko, ukungcwalaliswa akuxhomekekanga kwizakhiwo zemibutho.
Isahluko 7
Ubukumkani bukaThixo
7.1 Ukusekwa
kobuKumkani
Ukusekwa kobuKumkani
bukaThixo kwabikezelwa njengokuphelisa iirhuluneli zehlabathi ngokuza kweMesia ekupheleni kwexesha (Dan. 2:44) . UbuKumkani bukaThixo babushumayelwa nguKristu othe babusondele (Mk. 1:14-15). Ngoko ke ubuKumkani
bunamanyathelo amabini; okokuqala, ubuKumkani bokomoya, kwaye okwesibini bubuKumkani beminyaka eliwaka obonakalayo phantsi koMesiya.
7.1.1 UbuKhosi
beMoya
Kude kube nguPentekoste ngo-30 CE, bambalwa
kuphela kubaprofeti neenkokeli zamaSirayeli ababenikwa uMoya oyiNgcwele kwaye ngenjongo ethile. Akukho nasiphi na esinye isizwe,
kude kwamkelwe amaHaya eBandleni ukusukela ngo-30 CE, esasinayo uMoya oyiNgcwele. Ngaloo ndlela bonke
bavalelwe kuvuko lwesibini okanye oluqhelekileyo kuTyhilelo 20:4ff.
UMoya Oyingcwele
wanikwa uluntu, ukusukela ekufeni kukaKristu, njengesigaba sokuqala sobukumkani ukusukela ngePentekoste yowama-30
CE (IZenzo 2:1-4) ababona buza ngamandla (Mk. 9:1). Kufuneka wamkelwe ngokuzithoba nangomdla wokufuna ulwazi njengomntwana (Mk. 10:15). Ngaphandle
kokuba umntu azalwe ngokutsha, ngamanzi nangomoya, akanakuyibona iLizwe likaThixo (Yoh. 3:3-5).
Iimfihlakalo zoBukumkani
bukaThixo zazigcinelwe abakhethiweyo kwaye ukuqonda kunikwa nguMoya oyiNgcwele, ngoko ke iBhayibhile
ibhalwe ngemifuziselo (Lk.
8:10). Ubukumkani bukaThixo
asikokutya nesiselo, kodwa bubulungisa noxolo novuyo kuMoya
oyiNgcwele (Rom. 14:17). Ayikho
elizwini, kodwa amandleni (1Kor. 4:20).
Ukuzimisa ngumfuneko
ophambili wokwamkelwa eBukumkanini. Izoni ezizimisileyo ziyakwamkelwa phambi kwabazicingela ukuba banobulungisa (Mat.
21:31-32). Ukubizwa kwabakhethiweyo
kwenzeka ngokusasazwa kolwazi ngokubanzi okufaniselwa nembewu (Mat.
13:3-9). Iyasasazwa kwaye yamkelwa ngomdla omkhulu ngoMoya (Mat. 13:44-46). Kungoko, abaninzi bayabizwa kodwa bambalwa abakhethiweyo ngokwenene (Mat. 20:16, 22:14). Oku kubizwa
kuqokelela abanye, kunye nabo bakhethiweyo,
abahluzwayo ekupheleni kweminyaka, nokuba kukwakuza kweMesiya okanye, kwabo bayo
abafileyo, ekuvukeni kwabafileyo (Mat. 13:25-30,36,38-40,47-50). Abakhethiweyo babelwe kwangaphambili ukuba babizwe kwaye ke
ngoko bafanelwe baze bahlonitshwe (Rom. 8:29).
Xa uBukumkani
bunikwa ngoMoya oyiNgcwele, bufana nembewu yomastade ekhula ibe ngumthi
omkhulu, okanye njengegwele elibeka igwele kuyo yonke
indalo (Mat. 13:31-32), ngaloo
ndlela buzenza uThixo abe yiyo
yonke into kuzo zonke izinto (1Kor. 15:28) (jonga i- Interlinear kaMarshall (Eph. 4: 6).
Imfuneko yokuqala
kukukhangela kuqala uBukumkani bukaThixo nobulungisa baKhe, kwaye zonke ezinye
izinto ziya kongezwa kuni (Mat. 6:33).
Amandla phezu kwezithunywa zikaSathana luphawu lweLizwe likaThixo emntwini (Mat. 12:28). Ukwenza ukuthanda kukaThixo yeyona mfuneko iphambili ukuze ulondolozwe iLizwe ngoMoya oyiNgcwele. Ukuba ayisetyenziswanga kakuhle iyathathwa ize inikwe abanye
abavelisa iziqhamo zayo (Mat. 21:31,43).
Ubukumkani abuzi
ngokubonwayo, kodwa bungaphakathi komntu (Lk.
17:20-21). Ubukumkani bukaThixo,
obukwabizwa ngokuba bubukumkani baseZulwini, abufunyanwa ngokuvuma uKristu njengoNkosi, nto leyo elinye
icandelo abakhethiweyo, kodwa bufunyanwa ngokwenza ukuthanda kukaThixo uBawo (Mat. 7:21). Ngokwenza ngokuthobeka ukuthanda kukaThixo umntu uba mkhulu
eBukumkanini bukaThixo
(Mat. 18:3-4).
Abo bathintelweyo
ekubeni balamle eBukumkanini bakhankanywe ngokukodwa kwi-1 Korinte 6:9-10, iGalati 5:21 kunye ne-Efese 5:5.
7.1.2 Ulolawulo
Lweminyaka Elinkulungwane LukaKristu
Ulolawulo lweminyaka
elinkulungwane loMeshiya lukhankanywe ngokukodwa kwiSityhilelo 20:2-7. Ixesha leminyaka eliwaka libizwa ngokuba yiMilennium okanye iChiliad.
7.1.2.1 Ukubuya
koMesiya
Ukulungiswa kwenkqubo
yebhayibhile ngokufika koMesiya kufumaneka kuZekariya 14:4. UKristu wathi ngomzekelo ukuba kwakufuneka ahambe aze abuye
(Lk. 19:12).
UMeshiya uza
kuza eNtabeni yeeOliva. Nabenkhethwa bakhe uza kumisela
ulawulo lwakhe. Uza kuphinda akhe iTempile
(IZenzo 15:16). Uza kubuyisela
inkqubo yebhayibhile equka uMgqibelo, iiNyanga ezintsha kunye namaxesha eeNtsuku eziNgcwele zonyaka. Zonke iintlanga ziya kunyanzeleka ukuba zithumele iintumwa zazo eYerusalem
ngeMibhiyozo yeeHuthe, kungenjalo aziyi kufumana mvula ngexesha layo
(Zek. 14:16-19).
Ukufika kwakhe
kuza kuba neempawu ezinkulu nemimangaliso, ngamandla nenzuko enkulu (Mat. 24:27,30; Isityhil. 1:7). Ukubuya kwakhe kuza kuba
sobala kwaye kuza kuba neempawu
zasezulwini (Isityhil. 6:12). Amandla aza kuzamazama. Ilanga liza kuba mnyama kwaye
inyanga ayizukukhanya (Mat.
24:29; IZenzo 2:20). Uya kuhlala ngasekunene kwamandla kwaye uya kuza emafini
ezulu. Ngoko ke uThixo unika
uKristu amandla (Mat.
26:64; Mak. 14:62; Luk. 21:27; IZenzo 1:11).
UKristu uza
kuza ngokukhwaza kwentlangulwa enguMichael nangokuvakala kwempempe yokugqibela (1Thes. 4:16-17; ISity.
11:15).
Xa uNyana woMntu eza ngobungangamsha
bakhe bonke, ukuze abongwe kwizibonda
zakhe (2Thes 1:10), neengelosi
zakhe, uya kubahlula abantu aze abajongane nabo (Mat. 25:31-46).
Abakhethiweyo, abo basebukumkanini
bukaThixo, abafumene uMoya oyiNgcwele ngokuguquka ngebhaptizo labadala, begcina imiyalelo, baya kuvuswa ekufikeni kukaKristu. Oku kusukunyuka kokuqala. Abanye abafileyo abayi kuphila de kuphele iNkulungwane yeminyaka. Oku kusukunyuka kwesibini (ISity. 20:4 nasemva). Abakhethiweyo bangethemba nesizathu sokuba kuze uMeshiya
(1Thes. 2:19; ISity. 22:20). Abakhethiweyo
bamele bamiselwe bengenabala ebuNgcwele, belungele ukufika kukaKristu neMphambili (1Thes.
3:13; 1Thes. 5:23). Uthando lwenyaniso
lubalulekile ukuze usindiswe (2Thes. 2:10). INkosi iza kubulala umngendawo
ekubuyeni kwayo ngomoya womlomo wayo (2Thes. 2:8). ICawa iyacelwa ukuba ilumke ingalali kuba ayisazi iyeyure
eza kufika ngayo iNkosi (Mk. 13:35-37; Rev.
3:3,11). UKristu ubuya kwisigwebo esilungileyo aze alwe nabo
bonke abala ukugcina imiyalelo kaThixo(Ps.
96:13; Isity. 19:11). UKristu
uza kubuya aze abhekane noluntu
ngenxa yazo zonke izenzo
zazo (Isity.
22:12).
7.1.2.2 Ukuqokelelwa
kweSirayeli
Ekubuyeni kweMeshiya,
abakhethiweyo nabasindileyo
beSirayeli esingumzimba, abanye babo abaza
kusetyenziswa njengababingeleli,
baya kuqokelelwa eYerusalem
bevela kwiikona ezine zehlabathi (Isa. 11:12, 66:19-21).
7.1.2. 3 Usuku
lweNkosi
Phambi koSuku
lweNkosi, kuza kubakho umvukelo okanye ukreqo, ukuphambuka (ukusuka kwi-apostasia) kwinyaniso nomthetho phakathi kwabakhethiweyo. Indoda yobungathathi- nxaxheba (anomias), ekuthiwa ngenxa yokuphambuka kwemithetho kaThixo ngenxa yofundiso lwakhe Phakathi kwabakhethiweyo, uyavezwa (2Thes. 2:3-8). Uhlala eTempileni kaThixo kwaye uzibiza ngokuba
nguThixo. Uza kubulawa nguMesiya ekufikeni kwakhe.
INkosi iza
kutshabalalisa abo balwa neYerusalem. Abantu, xa betshabalaliswa, baza kothuka, bajikele kwabo bafana nabo
(Zekariya 14:12-13). Oku kuza
kwenzeka ngokungalindelekanga
(1 kwabaseTesalonika 5:2).
Oku tshabalaliso
kuza kuyothusa umhlaba. Abantu baza kuzimela ezintabeni
nasematyeni kuba uKristu uze ngomsindo
kwaye akukho mntu uza kukwazi
ukuma (Isity. 6:15-17), ngenxa yeempempe neentlekele uThixo aza kuzichamela ezinsukwini zokugqibela (Isity. 8:7-9:21; Isity. 16:1-20).
Isiphelo soSuku lweNkosi, esiya kuthi siqhubeke kude kube kwiNkulungwane
elandelayo, siya kubona isiphelo somhlaba njengoko siwazi. Le planethi iya kutshiswa ngumlilo
(2 Pet. 3:7-10,12), ngaloo ndlela
kususwe yonke ingqina yokuhlala kwabantu.
Inkqubo yonke
yoSuku lweNkosi ijolise ekugwebeni umhlaba nasekulungiseni uluntu (Juda 14- 16). Abo bakhethwayo
abenza isono bayabuyiselwa kwinkqubo yehlabathi ukuze basindiswe ngoSuku lweNkosi, ngokulungiswa kusuku lwesibini lokuvuka (1Kor. 5:5). Ngaloo ndlela, kukho kuphela
iintlobo ezimbini zokuvuka.
7.1.3 UbuKumkani
obungunaphakade bukaThixo
7.1.3.1 Ukuza
KukaThixo
Xa uKristu
ebehlise phantsi yonke imibuso namagunya,
uya kubuyisela kuThixo yonke le
nkqubo (1Kor. 15:24,28). Emva koko uThixo
uya kuza emhlabeni aze afudusele
ulawulo lwezulu apha. Umhlaba wonke
uya kuzala nguzuko Lwakhe (Isaya 6:3) kwaye uThixo neMvana
baya kuba zizibane zale nkqubo (ISityhilelo
21:23).
7.1. 3.2 Umhlaba
Omtsha neYerusalem Entsha
Isaya 65:17 ithi kuza kubakho
izulu elitsha nomhlaba omtsha oza kudaliswa. Imbewu kaSirayeli iya kuhlala phambi
koThixo kule nkqubo intsha (Isaya 66:22) kude kube sekupheleni
kweNkulungwane yeminyaka xa
inyama yonke iya kuphelelwa lixesha. UThixo uya kuhlala eZiyon
kwaye iya kubizwa ngokuba sisixeko esithembekileyo (Zekariya 8:3). Isixeko saseYerusalem Entsha siya kuvela ezulwini
(Isity. 3:12). Le Yerusalem
Iintsha sisixeko esingcwele esihla ekudalweni kwesibhakabhaka esitsha nomhlaba omtsha (Isity. 21:1- 4,7,10). Emva koko uThixo
uya kuba nabo bonke abantu.
Izinto ezazakudala
azisayi kusakhunjulwa (Isa.
65:17). Silindele izulu elitsha nomhlaba omtsha, apho kulawula
ubulungisa, ngokwesithembiso
(2Pet. 3:13). Abaninzi kwabakhethiweyo
aboyisayo baya kwenziwa izintsika kwitempile entsha kaThixo (Rev. 3:12). Ngaloo Ndlela yisakhiwo sokomoya.
7.1.3.3 Isiphelo
Sobuntu
Abakhethiweyo baya kunikwa
ulawulo lweplanethi kangangamawaka eminyaka (Lk.
19:17,19), bejengeengelosi (Mat. 22:30), befa umhlaba kwaye
ekugqibeleni bebona uThixo, beNguoNyana bakaThixo (Mat. 5:3-11). Esi sikhundla
sandiselwa kuwo onke amanxuwa (Mat. 8:11). Le yimincili kaThixo uYise (Lk. 12:32). Kuba bonke abakhokelwa nguMoya kaThixo baziBana bakaThixo (Rom. 8:14).
Ubukumkani beminyaka
eliwaka bukaMesiya sisixhobo nje sokufundisa
ukulungiselela uluntu iimbopheleleko zalo zokugqibela, ngaloo ndlela kugcwaliswe amandla alo kunye
nesicwangciso sikaThixo esabekwa phambi kokusekwa komhlaba.
Eyona njongo
iphambili yoluntu kukuba kulungiselelwe ukuthatha indawo yalo kwinkqubo entsha edityanisiweyo yoMkhosi nokuthatha ilifa lawo elifanelekileyo
eliyinkqubela phambili nolawulo lomhlaba (Ps. 8:1-9;
Dan. 2:44-45) kunye nendalo
iphela elungelelaniswe ngokutsha (Dan. 7:27, 12:3).
Isihlomelo
Umyinge Ngaphakathi
kwiTrinitarianism
AmaTrinitarians ahlukanisa
ithiyoloji kwindlela ekuthiwa yi-economy yosindiso ekuzenzeni komntu kaYesu Kristu.
ULaCugna (GOD FOR US The Trinity and Christian Life,
Harper, San Francisco, 1991), ekuphatheni nophuhliso lwenkolo yeTrinity nokwahlukana kwezifundo zenkolo kwiSicwangciso soSindiso (okanye i-soteriology) njengoko satyhilwa kuKwenziwa-nyama kukaKristu, waphawula ukuba amaKappadocia akhokelela izifundo zenkolo kwicala elathi laqhubela phambili ukwahlukanisa i-economy nezifundo zenkolo. Le ndlela, okanye umkhondo, yakhokelela kwi-via negativa kaPseudo-Dionysius kwaye, ekugqibeleni, kwiimfundiso zenkolo zikaGregory wasePalamas (Isahluko 6.
KwiiNtshona zaseLatini, kwixesha elalandela iNicaea ngoko nangoko, iingcali zezakwalizwiezifana noHilary wasePoitiers, kwaye mhlawumbi ngokugqithisileyo, uMarcellus waseAncyra, bagcina unxulumano phakathi kwee-hypostases zobuthixo kunye ne-economy yosindiso. U-Augustine wazisa indlela entsha ngokupheleleyo. Indawo yakhe yokuqalela yayingasekho bubukhosi boYise kodwa yayisisiseko
sobuthixo esabelwana ngokulinganayo ngabantu abathathu [ugxininiso longeziwe]. Endaweni yokuphanda ngendalo ye-theologia njengoko ityhilwa kuKwenziwa-Ntanga kukaKristu nasekwenziweni-thixo
ngoMoya [ugxininiso longeziwe], u- Augustine wayeza kuphanda ngemikhondo yeThathu-ntlontlo efumaneka kumphefumlo womntu ngamnye. Ukuzingela kuka-Augustine ' intshayelelo
' yengqondo' yobudlelwane
obungaphakathi kwiTrinity ibiya kuthetha ukuba imfundiso yeTrinity emva koko ibiya kujongana
nobudlelwane #39; bangaphakathi'
kuThixo, bahlukene koko sikwaziyo ngoThixo ngoKristu kuMoya (LaCugna, p.44).
Ithiyoloji yamaLatini
aseMbindi yalandela
u-Augustine nokwahlulwa kwethiyoloji
kwi-economyokanye i-soteriology.
Sonke isakhiwo sangena kwi-neo-Platonism nakwi-Mysticism.
Iingongoma ezibalulekileyo
zikaLaCugna zezokuba ukusukela ku-Augustine iMonarchy yoYise yayingasayonto iphambili. IThathu-nye yafikelela ukulingana. Eli yayilinyathelo lesibini elalandela isibango esingeyonyani sokulingana ngokungunaphakade. Isiseko esichanekileyo yayiyingqikelelo yokubonakaliswa kukaThixo intloko kumntu ngamnye, oko kukuthi ukusebenza
kukaBawo ngendlela yoMoya oyiNgcwele owaphuma kuYe ngakuYesu
Kristu. Le Ndlela ngakuYesu
Kristu yenza ukuba uKristu akwazi
ukubeka iliso nokukhokela umntu ngamnyengokwentando kaThixo owayehlala kumntu ngamnye okhethiweyo.
UKristu wayengenguye
umthombo woMoya oyiNgcwele. Wayengumjongi wakhe ophakathi. Wayesebenzela uThixo njengoko wayesoloko esebenzela kwaye ngokwentando kaThixo. Kodwa wayengenguye uThixo. AmaTrinitariyal asiluboni olu nyaniso,
ukuba ke bakhe bayayiqonda le mba. Njengoko uLaCugna
esitsho i
Ithiyoloji kaThixo
ongummanyano wathathu yabonakala ngathi yongezwe kwingqwalasela kaThixo omnye (p. 44).
Oku kwachaphazela
ngokunzulu indlela amaKristu awayethandaza ngayo. Oko kukuthi, ababeyasathandazela kuBawo yedwa (Mat. 6:6,9) egameni loNyana njengoko iBhayibhile ikhokela (ukusuka kuLk. 11:12), bekhonzela kuBawo (Jn. 4:23), kodwa kuBawo, kuNyana
nakuMoya oyiNgcwele. Ukongeza, izifundiswa aphuhlisa imfundiso yengqondo ngaphaya kwemvelo ngokwayo kwezakwalizwi. Kodwa sonke eso sakhiwo
sakhiwa ngokungahoyi okanye ngokulawula iBhayibhile. Yiyo loo not amaTrinitari engazange ajongane nayo yonke
imibhalo yeBhayibhile engomxholo othile, aze
aguqulele kakubi
aphinde acaphuze kakubi eminye imibhalo
ebalulekileyo, engahoyi leyo engenakuyitshintsha. Kodwa inkqubo yabo
isekelwe kwiMysticism nePlatonism. ULaCugna uthi AmaCappadoci
(kunye no-Augustine) baya kude
kakhulu kunokuqonda okusekwibhalweni lwe- economy ngokubeka ubudlelwane bukaThixo noNyana (kunye noMoya) kwinqanaba
' lengaphakathi koobuThixo'
(p. 54).
UThixo oMnye
wayekho njenge-ousia kwi-hypostases ezintathu ezahlukileyo. Sibonile (Cox, The
Elect as Elohim) ukuba igama
lesiPlatonic i-ousia kunye negama lesiStoic
i-hypostases zithetha into enye ngokwenene.
Ukuthotywa kweMoya
ukuba asebenze kwinqanaba eliphakathi koThixo kuthetha ukuba abakhethiweyo abanakaze babe nenxaxheba kwisimo sikaThixo njengoko uKristu enenxaxheba kweso simo. Le ngxelo ichasene neSibhalo. Abakhethiweyo banenxaxheba kwisimo sobuthixo (2Pet. 1:4).
Kwabase-Efese 1:22 uThixo
wabeka zonke izinto phantsi kweenyawo zikaKristu waza wamenza intloko
yazo zonke izinto kwiCawe. UThixo wamvusa uKristu kwabafileyo waza wamenza wahlala
ngasekunene kwakhe ezindaweni eziphakamileyo ezulwini, kude ngaphezu kwayo yonke imithetho, igunya, amandla nobukhosi, naphakamiselwe ngaphezu kwalo lonke igama elibizwayo,
kungekuphela kweli xesha kodwa nakwelizayo;
kwaye ubeke zonke izinto phantsi
kweenyawo zakhe waza wamenza intloko
yazo zonke izinto kwiBandla, elingumzimba wakhe, ukuzaliseka kwakhe ozalisekayo yonke into kuye wonke umntu.
UKristu ke
ngoko unikwe igunya phezu kwalo
lonke igama, njengoko igama ngokwalo lisenza igunya. Unikwe igunya phezu kwazo
zonke izinto ukuze iCawe ifumane
ilifa layo ngoKristu, lowo ukuzaliseka kobuthixo kwahlala kuye ngokwenyama
(Khol. 2:9). Eli gama lingeNgisi
eliguqulelwe njengoGodhead apha yi-theotetos, elithetha ubuthixo okanye imeko yokuba
nguThixo.
Ngoku, uThayer
uthi ubuthixo (theot) bahlukile kubungangamsha (Theiot) njengoko isisekosihlukile kwimpawu (Thayer' s, p. 288). Intsingiselo
apha yeyokuba ukuzaliseka kwesisekosikaThixo kwahlala emzimbeni kuKristu. Kukuza kolu kuzaliseka kwesiseko okunikezelwe kuthi ukuze bonke
abantu banxibe imo entsha kaThixo (Kol. 3:10). Ababi ngamaYuda okanye amaGrike kodwa bonke bangabakaKristu
kuba yena ukubo bonke (Kol. 3:11). Uphuhlisa abantu, ngamandla oMoya oyiNgcwele, ukuze ekugqibeleni enze uThixo abe yiyo
yonke into kuwo wonke umntu (1 Kor. 15:28).
Xa zonke izinto zithotyelwe phantsi kwakhe, uNyana ngokwakhe uya kuthotyelwa phantsi kwalowo wabeka zonke izinto
phantsi kwakhe, ukuze uThixo abe
yiyo yonke into kuwo wonke umntu
(panta en pasin) [jonga i-Interlinear
kaMarshall kwaye naseKol. 3:11 (panta kai en pasin)].
AmaTrinitariya aqalise
ukuwuguqulela lo mbhalo ngokuthi ' yonke into kumntu wonke' ukuze aphephe ukwandiswa
okunengqiqo kukaThixo njengobunjani obunandiselwa kubo bonke abantu
njengoko kwenzeka kuKristu kwezi mbhalo.
NguKristu osizalisa
ngobuzaliseko bukaThixo
(Efe. 3:19); ubuzaliseko bukaKristu
obuyimifanekiso kaBawo (Efe. 4:13) Kungoko ke, siba
ngumfanekiso okanye i-eikon yoYise njengoKrestu, kwaye ngoko ke singoBantwana
bakaThixo kwaye singamandla-fa kunye noKrestu kuBukumkani bukaThixo (Roma 8:17; Yak. 2:5); amandla-fa
ngokwesithembiso (Gal. 3:29) sosindiso
(Heb. 1:14) kwaye singamandla-fa
kunye wobabalo (1Pet. 3:7).
Utyholo lukaThixo
naye uba nguTata Ongunaphakade (Isa. 9:6) engentloko bobutata beNtlawo yomntu, ngaloo ndlela ethatha
indawo yayo ecaleni kwezinye iintlanga zobutata ezisezulwini ezininzi (Eph.
3:14).
Ngenxa yesi
sizathu ndiyagoba iinyawo zam phambi
koBawo, ekusuka kuye ukubizwa kwalo
lonke usapho olusezulwini nolasemhlabeni.
Igama elithi
usapho apha lithi patria okanye ububa. Ngoko ke
isihloko sobawo, nokuba sesemakhaya okanye sesekhaya likaThixo, sisihloko esinikezelweyo esibonisa uxanduva oluphambili lomkhokeli ngamnye weyunithi nganye ukuya kutsho kwiintsapho.
Ngoko ke ulandelelwano lusuka kuThixo luye kuKristu
luye kwintloko yendoda yekhaya (1Kor. 11:3) ekufuneka ityhale uxanduva lwayo njengoThixo wenza kuKristu nakwabanye oNyana bakaThixo abangoo-elohim nendlela ezo-elohim ziziphatha ngayo iimbopheleleko zazo kwabo baphantsi
kwazo.
UMoya Oyingcwele
sisixhobo esidibanisa zonke ezi zidalwa
kunye nesinika amandla okuba yi-
elohim kwisidwangube ngasinye. Akukho mbuzo wokuba uMoya
Oyingcwele nguThixo nangayiphi na indlela
eyenza ukuba ahluke kumntu ngamnye
kwaye ube yinxalenye yobudlelwane bangaphakathi kuThixo obuphakathi kwezidalwa ezithathu. Bonke ngooNyana bakaThixo kwaye, ngoko ke,
bangabamkeli-ndawo kunye noKristu ngendlela efanayo. Ukunqula uMoya Oyingcwele kungaba, ngandlel' ithile, ukuzinqla -ukuzinqula njengoko iyindlela uThixo ababa yiyo yonke
into.
Kungoko, unqulo
lwawo lwalelwe ngokwengqiqo njengokuzinqula ngokuba luyinxalenye\ yomntu. Ngokwenene liyamandla okanye uphawu olunika amandla, hayi uThixo
ngokwakhe. UMoya oyiNgcwele usinika amandla okuba ngama-Elohim
okanye ama-Theoi.
UbuThixo lulwakhiwo
olwandiselwe kwiBhunga. Elo
Bhunga kubhekiselelwa kulo kwiiNdumiso nakwezinye iimbhalo ezibhalwe ngezantsi, kwiThrone kaThixo nakwiBhunga yamaLungiseleli ichazwe kwiSityhilelo 4:1 ukuya ku 5:14. Le Bhunga, elibandakanya uYesu Kristu njengeMvana,
kunye noMbingeleli oMkhulu (kwiHeb. 8:1-2), liyamkhonza lize lincamele iNkosi uThixo uSomandla (ISityh. 4:8-11). Ekukhonzeni uThixo, uKristu wanikezela ngobomi bakhe, njengoko umbingeleli ngamnye kufuneka abe nento
aninikela ngayo kuThixo ngendlela yesibingelelo (Heb. 8:3) .
Isityhilelo 4:8-11 saphawula ukuba iNkosi uThixo uSomandla
uhleli esihlalweni sobukhosi ngaphezu kwabantu abadala abaye nabo bahleli
ezihlalweni zobukhosi. Noko
ke, iimfumba zabo zithobele iNkosi uThixo uSomandla,
ngokuthanda kwakhe wadala zonke izinto.
Yena uyiNkosi uThixo kaYesu Krestu neBhunga.
Kukho oonyana
bakaThixo abaninzi abenza iMkhosi (ukusuka kuYobo 1:6, 2:1, 38:7;
IiN.
86:8-10, 95:3, 96:4,
135:5) abaziwa njengeBene
Elyon okanye oNyana boMNkulu (jonga kwakhona uSabourin SJ, The
Psalms: Their Origin and Meaning, Alba House, NY, amaphe.
72- 74). Abakhethiweyo abantu
nabo baqukiwe kunye noMkhosi wasezulwini njengoNyana bakaThixo (ukusuka kwiRom. 8:14).
UKristu wayengunozala
okanye oyintandane yokuqala yendalo. Ngenxa yakhe, zonke
izinto zadalwa ezulwini nasemhlabeni, ezibonwayo nezingabonwayo, nokuba zizihlalo zobukhosi okanye ubugunya okanye iintlangano okanye amagunya, zonke izinto zadalwa ngaye kwaye zidalelwe
yena. Uphambi kwezinto zonke, kwaye kuye zonke
izinto zibambene (Khol.
1:16-17). Kodwa nguThixo owamzala kwaye owathanda ukuba indalo ibe khona
kwaye ihlale ikhona kuKristu. Ngenxa yoko, uKristu
akanguye uThixo nangayiphi na indlela
ethi uThixo uYise anguye uThixo
kwaye nguye yedwa ongenakufa (1Tim. 6:16) ohlala ephila ngonaphakade.
IBhayibhile ibonisa
ukuba uThixo nguThixo noYise kaKristu (ukusuka kuRom. 15:6; 2Cor. 1:3, 11:31; Eph. 1:3,17; Col. 1:3; Heb.
1:1 ff; 1Pet. 1:3; 2Jn. 3; Rev. 1:1,6, 15:3). UKristu
ufumana ubomi bakhe, amandla kunye negunya ngomyalelo
kaThixo uBawo (Yoh.
10:17-18). UKristuubeka intando
yakhe phantsi kweyikaThixo, onguye uBawo (Mat. 21:31, 26:39; Mak. 14:36; Yoh. 3:16, 4:34). UThixo wanika abakhethiweyo
kuKristu kwaye uThixo mkhulu kunoKristu
(Yoh. 14:28) kwaye mkhulu kunabo bonke (Yoh. 10:29).
Ngoko ke
uThixo wathumela uNyana wakhe ekukuphela
kozelweyo (monogene) ehlabathini ukuze siphile ngaye (1 Yoh. 4:9). NguThixo owahlonipha uKristu, uThixo engoyena mkhulu (Yoh. 8:54).
UKristu wabeka
ecaleni amandla akhe njengoNyana kaThixo wemikhosi waza waba ngumntu,
eselusizukulwana sikaDavide
ngokwenyama (Roma 1:3). Wamiselwa
ukuba abe nguNyana kaThixo ngamandla ngokweMoya wobungcwele ngokuvuka kwakhe kwabafileyo, njengoYesu Kristu iNkosi yethu (Roma 1: 4)
UThixo liLitye
(sur) njengeMgodi okanye iNtaba apho konke
okunye kumwa khona, ilitye lokhanyo
likaYoshuwa 5:2, elingqalayo
uSirayeli, unobangela oyintloko nosebenzayo (Duteronomi 32:4, bona uMaimonedes,
Guide of the Perplexed, University of Chicago Press, 1965, Isahl. 16, amaphe. 42 ff). UThixo liLitye likaSirayeli, iLitye lokusindiswa kwabo (Duteronomi 32:15), iLitye elibazalayo (Duteronomi 32:18,30-31). 1 Samuweli
2:2 ibonisa ukuba uThixo wethu nguLitye
lwethu, iLitye elingunaphakade (Isaya 26:4).
Kulo Litshe
zonke ezinye zikrolwe, njengoko bonke abazukulwana baka-Abraham bekrolwe ngokholo (Isa. 51:1-2). IMesiya ikrolwe kweli Litshe (Dan. 2:34,45) ukuze athobe iimbuso
zehlabathi. UThixo, hayi uPetros, okanye
uKristu, okanye nabani na omnye,
nguye uLwa okanye isiseko anokwakha phezu kwaso iCawe yakhe
uKristu (Mat. 16:18) naphi na ukuba naye
aziphumle kuso njengesiseko.
UMeshiya nguye
uMqolo-ngongoma oyiNtloko weTempile kaThixo, apho abakhethiweyo benguNaos okanye iNdawo Engcwele Kakhulu, indawo yokugcinwa koMoya yiNgcwele. Amatye eTempile onke asikwe
kuLwa olunguye uThixo, njengoko kwakunjalo ngoKristu, kwaye anikwa uKristu,
ilwa lokomoya (1Kor. 10:4),
ilitye lokukhubeka nelitye lokusikela (Rho. 9:33) ukwenza iTempile. UKristu uza kuyakha
iTempile ukuze uThixo abe yiyo
yonke, kuyo yonke into (Eph. 4:6). UThixo unike uKristu ukuba
abe yiyo yonke kwaye kuyo
yonke into (panta kai en pasin Kol. 3:11) ebeka zonke izinto
phantsi kweenyawo zakhe (1Kor. 15: 27) emenza intloko yezinto zonke kwiBandla elingumzimba wakhe, ukuzaliseka kwakhe okuzalisa konke kuye wonke umntu
(Eph. 1:22-23). Xa uThixo wabeka
zonke izinto phantsi kukaKristu, kwacaca ukuba uThixoakabandakanywanga
njengalowo wabeka izinto phantsi kweenyawo zikaKristu (1Kor.
15:27).
Xa uKristu ebehlisa zonke izinto, ngoko ke
uKristu ngokwakhe uya kuthobela kuThixo
owabeka zonke izinto phantsi kukaKristu, ukuze uThixo abe yiyo
yonke into kuyo yonke into (panta en pasin 1Kor. 15:28 hayi njengoko kutshintshelwe
kwi-RSV). Ngoko ke iimfundiso zamaPlatonist
ezifuna ukudibanisa uThixo noKristu kwiThathu-nye ziyaphikisana neZibhalo. UKristu uya kuhlala ngasekunene
kukaThixo, ngokwalathiso lukaThixo (Heb. 1:3,13, 8:1, 10:12, 12:2; 1Pet. 3:22) aze abelane ngetrone
kaThixo njengoko abakhethiweyo baya kubelana ngetrone enikwe uKristu (Rev. 3:21) leyo iyiTrone kaThixo (Ps. 45: 6-7;
Heb. 1:8) okanye uThixo luthrowo lwakho uguqulelwe ngokuthi Isithrowo sakho O Thixo (jonga inqaku
elisezantsi kwi-RSV enamanqaku).
UThixo, othumayo,
mkhulu kunaye lowo uthunywayo (Yoh. 13:16), umkhonzi akangaphezu kweNkosi yakhe (Yoh. 15:20). Bububhanxa obugqithisileyo ukucetyisa ukuba uMdali angaba sisibingelelo
kuye ngokwakhe. Isenzo esinje, ngokwengqiqo, kukuzibulala, okanye, ngaphakathi kwiTrinitariyani, kukuzilimanya ngokuyinxenye. Ngenxa yoko, le ngfundiso iyaphika uvuko, ingakumbi kwi-1 Korinte 15.
Ngoko ke
umahluko ekubethelweni esiphambanweni nasekuvukeni uyimfuneko kwaye uphelele. Uvuko kwakufuneka lube lwenyama lubandakanya ukuguqulwa njengeMbingelelo eNyenyiswayo Okunikwayo, kungenjalo akukho sisindiso kwaye akukho mvuno
iqhubekayo. Ukulungiselela kukaKristu ukunyuka kwaKhe kuThixo wakhe noThixo wethu
onguye uBawo wethu (Yoh. 20:17), kwakuyinyani kwaye kwahlukile.