Iicawa zamaKristu zikaThixo

No. A1

 

 

 

Ingxelo yeziNkolelo

zoKukholwa kobuKristu

 

Le Ngxelo isishwankathelo somxholo weBhayibhile njengoko wawubanjwe ngabaPostilekwinkulungwane yokuqala. Ibonisa umxholo weBhayibhile ngendlela ecacileyo, nehonjisiweyo. Iqulathe izahluko ezisixhenxe ezithetha ngeBubuthathu-bobunkulunkulu, iSicwangciso soSindiso, iZifundo ezingoXanduva loMntu, iFundiso elingoMesiya, iNgxaki yoBubi, iCawa kunye noBukumkani bukaThixo. Kukho isingeniso esijongene nombuzo wokwahluka Phakathi kobuKristu bale mihla nobuKristu bamandulo. Kukwakho neSihlomelo esithetha ngophuhliso lwezifundo zeTrinitari.

 

Iicawa zamaKristu zikaThixo

PO Box 369, WODEN ACT 2606, AUSTRALIA

I-imeyile: secretary@ccg.org

(Ilungelo lokushicilela © 1994, 1995, 1996, 1997, 2001, 2007, 2017 nguWade Cox)

(tr. 2026)

Eli phepha lingakopishwa kwaye lisasazwe ngokukhululekileyo ukuba liyakopishwa lonke kungekho zitshintsho okanye ukucinywa. Igama lomapapashi nedilesi kunye nesaziso samalungelo okukopisha kufuneka zifakwe. Akukho ntlawulo inokufakwa kwabo bafumana iikopi ezisasaziweyo. Iingcaphulo ezimfutshane zinokufakwa     kumanqaku ohlalutyo nophononongo ngaphandle kokwaphula amalungelo okukopisha.

Eli phepha liyafumaneka kwiphepha le-World Wide Web:

http://www.logon.org kunye ne-http://www.ccg.org

 

Ingxelo yeziNkolelo

Okuqulathweyo

Intshayelelo

Isahluko 1. UbuThixo

1.1 UThixo uYise

1.2 UYesu uNyana kaThixo

1.3 UMoya oyiNgcwele

1.4 Ubudlelwane boMoya oyiNgcwele noKristu kunye noLuntu

1.5 Ubudlelwane bukaKristu, uSathana kunye neMibutho kaThixo kuThixo

1.5.1 UKristu njengoNyana kaThixo

1.5.2 Imfundiso kaKristu Wokugqitha

1.5.3 Igama nobukhosi bukaThixo

 

Isahluko 2. Isicwangciso Sokusindiswa

2.1 Ukuwa Koluntu

2.2 Umsindiso Wabantu

2.3 IBhayibhile NjengeNyaniso Ephefumlelweyo

2.4 UkuGuquka Nokubuyela Emva

2.5 Ubhaptizo

 

Isahluko 3. Iimfundiso Eziphathelele Kuxanduva Lobuntu

3.1 Umthandazo Nenkcwazo

3.1.1 UThixo Njengento Yomthandazo Nenkcwazo

3.1.1.1 Into Enyuliswayo

3.1.1.2 Into Yokuthandaza

3.1.1.3 Umthandazo Womntu Ngamnye Nowamaqela Egameni Labanye

3.2 Ubudlelwane Phakathi Kwesindiso Nomthetho

3.2.1 UThixo LiLitye Lethu

3.2.2 Usindiso Ngobabalo

3.2.3 Uxanduva Ngaphantsi Komthetho

3.2.3.1 Isizathu Sokuba AmaKristu Agcine Umthetho

3.2.3.2 AmaKristu NjengeTempile kaThixo

3.2.4 Imiyalelo Eli-10

3.2.5 Ezinye Iimthetho Ezilawula Indlela Yokuziphatha Komntu

3.2.5.1 Iimthetho Zokutya

3.2.5.2 ISabatha

3.2.5.3 Iinyanga Ezintsha

3.2.5.4 Iintsuku Ezinyulu Zonyaka

3.2.5. 5 Umtshato

 3.2.6 Ubulondolozi Bezemali

3.2.6.1 KuThixo

3.2.6.2 Kwabanye

3.2.7 Imfazwe Nokuvota

3.2.7.1 Imfazwe

3.2.7.2 Ukuvota Isahluko

 

4. Imfundiso Ngomshumayeli

4.1 Ukubakho KukaKristu Phambi Kokuzalwa Kwakhe

4.2 Ukubethelwa Emnqamlezweni NokuVuka Kwabafileyo

4.3 Ukubuya Okwesibini KukaKristu

 4.4 Ulwalawulo Lweminyaka ElinkulungwaneLukaKristu Isahluko

 

5. Ingxaki Yobubi

5.1 Ubukho Bobubi Ngokuphambuka Kwemikhosi

Yezulu

5.2 Iimfundiso Eziphathelele Kwisigqibo Sangaphambili

5.3 Imeko Yabafileyo

5.4 UkuvukaKwabafileyo

5.5 Isohlwayo Sabangendawo Isahluko

 

6. Icawa

6.1 Ngubani okanye Yintoni iCawa?

6.2 Uqulunqo lweCawa

6.3 Iinjongo neeMbono zeCawa

6.4 Ukwenziwa Ngcwele Isahluko

 

7. UbuKumkani bukaThixo

7.1 Ukusekwa koBukumkani bukaThixo

7.1.1 UBukumkani boMoya

7.1.2 Ulawulo lweNyanga eziliWaka lukaKristu

 7.1.2.1 Ukubuya kweMeshiya

 7.1.2.2 Ukuqokelelwa kukaSirayeli

7.1.2.3 Usuku lweNkosi

7.1.3 UBukumkani obungunaphakade bukaThixo

 7.1.3.1 Ukuza kukaThixo

7.1.3. 2 Ummisi Omtsha neYerusalem Entsha

7.1.3.3Ikamva loLuntu

 

 Isihlomelo

Intshayelelo

Kangangamakhulu alishumi elinesixhenxe eminyaka ubuKristu buxhunyiwe kwinkqubo yezakwalizwi, esekelwe kwiFilosofi yamaGrike nakwinkqubo enxulumene ne-neo-Platonism. Ukulula komyalezo weBhayibhile we-Unitarian nobunyebukaThixo yintetho kaThixo kumntu kwiTestamente zombini iye yatshintshwa yaza yafiphazwa ngenxa yamandla nolawulo lwehlabathi elalaziwa ngelo xesha.

 

Isiphumo soko yayikukuba oko kwakuyaqondwa njengesakhiwo njengoko sasibekwe kwiinkonzo zaseNicaea (325AD), Laodicea (c. 366AD), Constantinople (381AD) neChalcedon (451AD). Esi sakhiwo satshintsha ukuqondwa kukaThixo ngokwemigangatho ye-metaphysical, nto leyo eyakhokelela ekugqibeleni kuvele ubuThathu- bobunye (Trinity). INkomfa yaseLaodicea (icanon 29) yaphinda yawugxotha uMgqibelo, phantsi kwesohlwayo, kuziswa imibhiyozo yamapagani eyamkelweyo ukusuka kunqulo lweCawa (kunye nemibhiyozo yeLanga kaDisemba kamva ngo-475 CE) kunye nenkqubo ye-Ista endaweni yePasika. Eyona nto yatshintshwayo yayikukuba indlela yokuqonda inkqubo nomthetho weBhayibhile yayiza kutolikwa ngayo. Umthetho owabanikwa uMoses wathathwa njengongasasebenziyo kwaye iindinyana zeTestamente eNtsha zaphindwa zatolikwa ukuze zivumele iinkqubo zamapagani ebezisele zikho.

 

Umzekelo, imithetho yokutya yathathwa njengesisusiweyo ngokusebenzisa ngokungachanekanga IZenzo 10 nezinye iimbhalo. Isiphumo kwimpilo yabantu saba ngokonangoko. Nangona kunjalo, isiphumo sokugqibela kwindalo esingqongileyo saba sobonakala kuphela emva kweminyaka elishumi elinesibhozo. Ukuphazamiseka kwenkqubo yokutya kunxulumene kakhulu nokutyiwa kokutya okwalelweyo phantsi komthetho webhayibhile.

 

Ukubola kweenkqubo zomhlaba kunokubonakala ngokupheleleyo kuphela emva kokuba imihlaba idiniwe ngenxa yokungawugcini i-j iinkqubo zonyongo kunye neSabatha yomhlaba kuba zinxulumene ngokungenakwahlulwa nekhalenda esekelwe kwimijikelo yenyanga yeminyaka elishumi elinesithoba. Ukwaziswa kwekhalenda yelanga ngokwako yayilinyathelo elikhulu ekutshabaliseni ukuqonda iipateni nemijikelo uThixo awayezimisileyo ukuze kubekho umvisiswano wendalo.

Ubukristu bale mihla ngokubanzi abananto ingako, ukuba ikhona, efana nobuKristu bokuqala. Ukuvela kweSilamsi nemfazwe ezalandelayo neSilamsi kungenziwa ingxoxo zithi zaba sisiphumo esithe ngqo senkqubo yobuKrestu yobuxoki eyamiselwa eYurophu naseNtshona Azia ziinkqubo zezakwalizwi zamaGrike ezisebenzisa ithiyoloji yaseCappadocia esekelwe kuThixo oyiThathu-n-nye (Triune God) kunye nomzamo wokumanyana okungaphakathi noThixo njengoThixo.

Le nkqubo yeThathu-n-nye ayisebenzi kwaphela. Isiphumo sokugqibela seminyaka elikhulu elinesixhenxe yale ngfundiso iphosakeleyo ibe kukuphantse kubhujiswe iplanethi kunye nokuxhatshazwa kwabantu abazama ngenene ukuthobela imithetho yebhayibhile.

Injongo yalo msebenzi kukwahlula ngendlela ecacileyo nelula kangangoko kunokwenzeka umyalezo wokuqala weBhayibhile neCawa yeTestamente eNtsha phantsi kukaYesu Kristu nabapostile. Ngaphandle kwamathandabuzo, ezinye iintsomi ezithandwayo ziya kucholwa zize zitshatyalaliswe koko kuchaziweyo apha. Lo msebenzi ubhalwe ngendlela yokuba usondele kangangoko kunokwenzeka kuthotho lweengxelo zeBhayibhile okanye iinkcazelo ezilula, ezikhatshwa ngamabali axhasayo acaphiweyo. Ngale ndlela kuthathwa ngokuba lo msebenzi ekugqibeleni awunangxakinkxalabo kwaye injongo icacile. Apho kunokwenzeka khona, uluhlu olupheleleyo lwamabali ngomba othile luyadweliswa ukuze kuphetshwe isenzo esixhaphakileyo sokucaphula ibali elinye ngokwaso okanye ukucaphula amabali adweliswe kakubi. Eminye imibhalo yeBhayibhile yimibhalo-buxoki ecacileyo (umz. 1Jn. 5:7 KJV; 1Tim. 3:16 KJV evela kwiCodex A), okanye iinguqulelo ezingachanekanga (1Kor. 15:28 RSV njl.; ISity. 3:14 NIV phakathi kwezinye ezininzi), ezenzelwe ukuphikisa iimbhalo eziphikisanayo okanye ukuguqulela iimbhalo ngokungachanekanga ukuze kubonakale ngathi ziyaxhasa inkqubo yeTrinity okanye yaseCappadocia xa zijongwe zodwa. Xa uMesiya ephinda eza, uza kuzisa ngokupheleleyo inkqubo yomthetho awayinika uMoses eSinayi. Wonke uMkrestu unoxanduva lokuchonga nokuphumeza inkqubo yokuphila nokuqulata echazwe kwiBhayibhile. UMkrestu unyanzelekile ukuba alandele indlela yokuphila kaYesu Kristu aze aphile ngeenkqubo uKristu azisayo waza waphila ngazo engumntu nangaphambi kokuba enziwe umntu. Lo msebenzi unikwe ukubonisa yonke le nkqubo ngendlela evakalayo necacileyo ukuze ukuze iinkqubo zobuxoki zeminyaka elikhulu elinesixhenxe zisuswe ecaleni kwaye indlela yokuqala neyinyani ichongwe kwaye iphunyezwe kubomi babo bonke abantu nokuba benze ntoni na kwixesha elidlulileyo. Umsebenzi wethu kukubiza abantu ekuzisoleneni nasekubeni nobomi obutsha.

 

Isahluko 1

UbuThixo

1.1 UThixo uYise

Owona Thixo Uphakamileyo wendalo yonke nguThixo. UngoNdinamandla Onke, uMdali

noMsindisi wezulu, umhlaba nazo zonke izinto ezikuzo (Gen. 1.1; Neh. 9:6; Ps. 124:8; Isa.40:26,28; 44:24; IZenzo 14:15; 17:24-25; ISityhilelo 14:7). Yena yedwa ongenakufa (1Tim. 6:16). UnguThixowethu noBawo kunye noThixo noBawo kaYesu Kristu (Yoh. 20:17). UngoThixo oPhezuluKakhulu (Gen. 14:18; Num. 24:16; Deut. 32:8; Mk. 5:7) kunye noThixo oNyanisekileyo (Yoh. 17:3; 1Yoh. 5:20).

 

1.2 UYesu uNyana kaThixo

UYesu nguye okuzelwe kuqala (prototokos) kuyo yonke indalo (Kol. 1:15), ngoko ke uyi siqalo(arche) sendalo kaThixo (Isity. 3:14). Unguye uNyana kaThixo ekukuphela kozelweyo(monogene) (Mat. 3:17; Jn. 1:18; 1Jn. 4:9), wakhulelwa nguMoya oyiNgcwele waza wazalwakwintombi, uMariam (Lk. 1:26-35). UnguKristu okanye uMeshiya (Mat. 16:16; Jn. 1:41), othunyiweyo nguThixo ukuba abe nguMsindisi noMhlanguli wethu (Mat. 14:33; Jn. 8:42; Eph. 1:7; Tit. 2:14). Ubizwa ngokuba nguNyana kaThixo oPhezukonke (Mk. 5:7). Wamiselwa ukubaabe nguNyana kaThixo ngamandla ngokweMoya wobungcwele ngokuvuka kwakhe kwabafileyo (Rom. 1:4). Unikwe itrone kaDavide ukuba alawule iNdlu kaYakobe ngonaphakade kwayeubuKumkani bakhe abuyi kuphela (Lk. 1:32).

1.3 UMoya Oyingcwele

UMoya Oyingcwele (IZenzo 2:4) ngundoqo okanye amandla kaThixo uKristu athe wawuthembisa ukuyithumela kwabakhethiweyo (Yoh. 16:7). Asingomntu kodwa yinkqubelayamandla aphilayo kaThixo. Sisisixhobo esenza sibe ngabathathi-nxaxheba kuBume bukaThixo(2Pet.1:4), sizaliswe nguMoya oyiNgcwele (IZenzo 9:17; Efe. 5:18) kwaye ngoko ke sonke siyesanabantwana bakaThixo (Yob. 38:7; Rom. 8:14; 1Yoh. 3:1-2) kwaye sibe ngamandla-fa kunyenoKristu (Rom. 8:17; Gal. 3:29; Tit. 3:7; Heb. 1:14, 6:17, 11:9; Yak. 2:5; 1Pet. 3:7). InikwanguThixo kwabo bayicelayo (Lk. 11:9-13) nabamthobelayo, ihlala kwabo bagcina imithethokaThixo (1Jn. 3:24; Acts 5:32). UMoya Oyingcwele ngumdlamkisi okhokelela izicaka zikaThixokwinyaniso yonke (Jn. 14:16,17,26). UMoya Oyingcwele unika amandla okungqina (IZenzo 1:8). Unikezela ngezipho njengokokubhalwe kwi-1 Korinte 12:7-11 kwaye uneziqhamo njengoko kuchaziwe kwiGalati 5:22-23ezingabelwanga ngokomlinganiselo (Yoh. 3:34 RSV; Roma 12:6). Sisisixhobo esithi ngasouThixo ekugqibeleni abe yiyo yonke into, kuyo yonke into (1Kor. 15:28; Efe. 4:6).

 

1.4 Ubudlelwane boMoya oyiNgcwele noKristu kunye noLuntu

UMoya oyiNgcwele usebenza ukususela phambi kobhaptizo. UMoya utsala umntu kuThixongoKristu (Heb. 7:25).

Izibereko zikaMoya zinikwa umntu ngamnye ekuhlanjweni, ngokweRoma 8:23, ethi ngokucacileyo ukuba ukwamkelwa akwenzeki de kukhutshelwe umzimba.

Ngoko ke sizalwa ngokutsha kodwa siyaqhubeka sikhula kuMoya imihla ngemihla kuKristuYesu side singene kubuqaqawuli bukaThixo. UMoya oyiNgcwele nguMoya weNyaniso (1Yohane 4:6,5:6) yaye ngokuthetha Inyaniso kuzo zonke izinto sikhula sibe nguKristu intloko yethu kuzozonke iinkalo (Eph. 4:15). UMoya oyiNgcwele nguMoya kaThixo (Rom. 8:14) kunye noMoyawokholo (2Cor. 4:13) ophanda zonke izinto wazi zonke izinto (1Cor. 2:10-11, 12:3 ff).

 Ngoko ke uMoya oyiNgcwele asiyonto izimeleyo kaThixo ongathathu-nye, kodwa yindlela esibangayo elohim (Zek. 12:8). UMoya uxela kuThixo ukuqonda iingcinga zethu nobomi bethubonke. Njengoko uMoya uhamba ngeYesu Kristu njengomlamli nomphakathi wethu, Elohim okanye theos (IiNdum. 45:6-7; Zekariya 12:8; Hebhere 1:8-9) yenza uKristu akwazi ukusinceda, asifundise, asithuthuzele, azeasenze sikwazi ukusebenzisa amandla kaThixo. UMoya unika umntu ngamnye iimpawu uThixoazifunayo ukuze kuxhamle umzimba, njengoko kuchaziwe kwi-1 Korinte 12:7-11.

UMoya unokucinywa (1Thes. 5:19) ngokungahoywa okanye ngokudaniswa (Eph.4:30) kwaye ngoko ke kuvumela ukuba kubekho iinzuzo neelahleko kumntu ngamnye.

Isiqhamo soMoya oyiNgcwele luthando oluvela kwiGalati 5:22. Ngoko ke, ukuba asizithandi, uMoya oyiNgcwele awubonakali.

UMoya yindlela esincamela ngayo uThixo njengoko kuchaziwe kwabaseFilipi 3:3. Ngoko ke, ayinakuba nguThixo njengesinto esinqwenelwayo, kwaye ke ngoko, ilingane noThixo uYise.Ngamandla anika amandla kuKristu. UKristu ke ngoko uba nguYise Owandakeleyo (Isa. 9:6) ekukho ubuzalwana obuninzi kuye ezulwini nasemhlabeni (Eph. 3:15).

 UKristu uba nguYise Oyangunaphakade ngokunikezelwa kwamagunya.

 

Zonke ezi nobuzalwana okanye iintsapho zithiywe ngegama likaThixo uYise, nto leyo esizathusokuba sithobe phambi kukaThixo uYise, simnqule (Efe. 3:14-15).

UKristu wayengunozala okanye oyintandane yokuqala yendalo. Ngenxa yakhe zonke izintozadalwa ezulwini nasemhlabeni, ezibonakalayo nezingabonakaliyo, nokuba zizihlalo zobukhosiokanye ubugunya okanye iintlangano okanye amagunya, zonke izinto zadalwa ngaye kwayezidalelwe yena. Uphambi kwezinto zonke kwaye kuye zonke izinto zibambene (Kol. 1:16-17). Kodwa nguThixo owamzala kwaye owathanda ukuba indalo ibe khona kwayeihlale ikhona kuKristu. Ngenxa yoko, uKristu akayena uThixo nangayiphi na indlela uThixouYise anguye uThixo kwaye nguye yedwa ongenakufa (1Tim. 6:16) ohlala ekho ngonaphakade.

AmaKristu abizelwe ngaphandle kweli hlabathi kubomi benkonzo nokuzinikela. Abaninzi bayabizwa kodwa bambalwa abakhethiweyo (Mat. 20:16, 22:14). AmaKristu ngabantu abakhethiweyo, njengoko uKristu wayengumkhethiweyo kaThixo (Lk. 23:35). Abakhethiweyobakhethwe nguKristu (Jn. 6:70, 15:16,19), phantsi kolwalathiso lukaThixo (1Pet. 2:4).

 

Ukunceda iCawe, abakhethiweyo abayiCawe, okanye i-ecclesia, banikwa ukuqonda iimfihlakalozikaThixo. UMoya oyiNgcwele yayiyindlela ababanikwa ngayo ukuqonda iimfihlakalo zikaThixonoBukumkani bukaThixo (Mk. 4:11). Kuba ubulumko bukaThixo buthethwa ngentsekenzekelo (1Kor. 2:7), obucaciswa ngamakhoboka kaThixo (1Kor. 2:7, 15:51). Kuba ukuthanda kukaThixo kucaciswa njengentsekenzekelo (Eph. 1:9) uThixo ayinike amakhoboka akhe ngokutyhilwa. Ngaphezu koko, intsekenzekelo ikubugosa bakaKristu ngabonyuliweyo. UPawulos wabhala ...ndithatha ngokuba niye kuva ngobugosa yobabalo lukaThixo endalunikwayo ngenxa yenu, nendlela imfihlelo eyaziwa ngayo kum ngokutyhilwa, njengoko ndibhale ngokufutshane. Xa nisifunda esi nto niyakwazi ukuqonda ulwazi lwam lunzulu ngemfihlakalo kaKristu, leyo yayingazange yaziwe ngabonyana babantu kwizizukulwana ezadlulayo njengoko ngoku ityhilwe kubapostile nabaprofeti bakhe abangcwele ngoMoya; oko kukuthi, indlela amaHayanisi angabanye abalifa, amalungu omzimba omnye, nabathathi-nxaxheba kwisithembiso kuKristu uYesu ngevangeli (Eph. 3:2-6).

1.5 UbudlelwanekukaKristu, uSathana kunye noMkhosi kaThixo

Kukho izidalwa ezininzi ekubhekiselwa kuzo eBhayibhileni njengo-Elohim okanye Theoi, UKristu ubizwa kwiTestamente eNtsha njengeNkwenkwezi yasekuseni entsha ekubuyenikwakhe emhlabeni. Uza kwabelana ngesi sikhundla nabakhethwe bakhe (Isity. 2:28, 22:16).

 

UThixo uqinisekiswa yiBhayibhile njengoThixo noYise kaKristu (usuka kwiRoma 15:6; 2 Korinte1:3, 11:31; Efeshe 1:3,17; Kolose 1:3; Hebhere 1:1 ukuqhubeka; 1 Petros 1:3; 2 Yohane 3; ISityhilelo 1:1,6, 15:3). UKristu ufumana ubomi bakhe, amandla kunye negunya ngomyalelo kaThixo uYise (Yoh.10:17-18).

UKristu ubeka intando yakhe phantsi kweyikaThixo, onguyuYise (Mat. 21:31, 26:39; Mk. 14:36; Jn. 3:16, 4:34). UThixo wanika abakhethiweyo kuKristu kwaye uThixo mkhulu kunoKristu (Jn. 14:28) kwaye mkhulu kunabo bonke (Jn.10:29). Ngoko ke uThixo wathumela uNyana wakhe ekukuphela koZalwana (monogenes) ehlabathini ukuze siphile ngaye (1 Yohane 4:9). NguThixo ohlonipha okanye odumisayo uKristu (Yohane 8:54), uThixo emkhulu kunoKristu (Yohane 14:28).

 

UThixo liLitye (sur) njengeMgodi yamatye okanye iNtaba apho zonke ezinye zikhandlelwa khona, ilitye eliqilima yaseYoshuwa 5:2 oqhaqha uSirayeli, isizathu esiphambili nesisebenzayo (Duteronomi 32:4). UThixo liLitye likaSirayeli, iLitye lesindiso labo (Duteronomi 32:15), iLitye elibazalayo (Duteronomi 32:18,28 -31). 1Samuweli 2:2 ibonisa ukuba uThixo wethu liLitye lethu, iLitye elingunaphakade (Isaya 26:4). Kukolu Litye zonke ezinye zikrolwe kulo, njengoko bonke abazukulwana bakaAbraham bekrolwe ngokholo (Isaya 51:1-2). IMesiya wabhadathwa kweli Litye (Dan. 2:34,45) ukuze athobe iimbuso zehlabathi. UThixo lilitye okanye isiseko ekubekwa kuso isiseko, neli uKristu uza kulakha iBandla lakhe kulo (Mat. 16:18) neli yena ngokwakhe ahlala kulo. IMesiya liNtloko yeNqanawe yeNdawo engcwele kaThixo, apho abakhethiweyo benguNaos okanye iNdawo eNgcwele yeziNgcwele, indawo yokugcinwa koMoya oyiNgcwele.

Amatye etempile onke asikwe kuLwa olu nguThixo, njengoko kwakunjalo ngoKristu, kwaye anikwa uKristu, ilwa lokomoya (1 Kor. 10:4), ilwa lokukhubekisa ilitye lokusikiliza (Roma 9: 33) ukwenza iTempile. UKristu uyakha iTempile ukuze uThixo abe yiyo yonke, kuyo yonke (Eph. 4:6). UThixo unike uKristu ukuba abe yiyo yonke kwaye kuyo yonke (panta kai en pasin Col. 3:11) ebeka zonke izinto phantsi kweenyawo zakhe (1Kor. 15:27) emenza intloko yezinto zonke kwiBandla eliyiMzimba wakhe, ubugcwele bakhe obuzalisayo yonke into kuyo yonke (Eph. 1:22-23). Xa uThixo ebeka zonke izinto phantsi kukaKristu, kuyacaca ukuba uThixo akabalwa, kuba nguye obeke izinto phantsi kweenyawo zikaKristu (1Kor. 15: 27).

Xa uKristu ebehlisa zonke izinto phantsi, ngoko ke uKristu ngokwakhe uya kuthobela kuThixo owabeka zonke izinto phantsi koKristu, ukuze uThixo abe yiyo yonke into kuyo yonke into (panta en pasin 1Kor. 15:28 hayi njengoko kutolikwa yi-RSV). Ngaloo ndlela, iimfundiso zamaPlatonist ezifuna ukudibanisa uThixo noKristu kwiThathu-nye ziyaphikisana neZibhalo. UKristu uya kuhlala ngasekunene kukaThixo, ngokwalathiso lukaThixo (Heb 1:3,13, 8:1, 10:12, 12:2; 1Pet. 3:22) kwaye babelane ngetrone kaThixo njengoko abakhethiweyo baya kubelana ngetrone eyayinikwa uKristu (Isity. 3:21) eyitrone kaThixo (IiNdum. 45:6-7; Heb. 1:8) okanye uThixo yitrone yakho, eguqulelwe ngokuthi Itrone yakho O Thixo (jonga umnxeba ongezantsi kwi-RSV enamanqaku).

UThixo, othumayo, mkhulu kunaye lowo uthunywayo (Yoh. 13:16), kuba umkhonz akangaphezu kweNkosi yakhe (Yoh. 15:20).

 

UKristu wacelwa umngeni entlango nguSathana, yaye ngoko ke kwaba sisiqalo sovavanyo lukaSathana. USathana, owayeyiNkwenkwezi yasekuseni, ULusifa okanye uMphehleleli woKukhanya wale planethi (Isa. 14:12) njengomgcini nomhlohli wayo, eneneni wayengomnye wama-Elohim awayephantsi koThixo uYise.

UKristu wayeza kuba yiNkwenkwezi eya kuvela kuYakobhi (kwiNum. 24:17). Ngaloo Ndlela kwaphawulwa kwiincwadi zikaMoses ukuba omnye wamaNkwenkwezi aseNtsasa akhankanyweyo njengababekhona ekugqityweni kwale planethi (kwiYob. 38:7), omnye wama-elohim, wayeza kuba ngumntu kaYakob waza wavela kuDavide (ISity. 22:16).

Lo elohim simazi njengoYesu Krestu wayengakabi yiNkwenkwezi Yentsasa yale planethi. Loo dumo lwaluphethwe nguSathana (ukusuka kuIsaya 14:12 nesiHezekile 28:2-10).

UKristu wayetotwe njenge-elohim yakwaSirayeli ukusuka kwiNdumiso 45:7 waza watotwangaphezu koogxa bakhe okanye amaqabane akhe. Noko ke, uKristu eneneni wayengekho kwisikhundla seNkwenkwezi Yemini kwaye akayi kuzithatha ezo ndima de abuye okwesibini. Esi sikhundla nezi ndima ziya kwabelwana ngoKristu nabakhethiweyo, ababelana ngobunjani bakhe njengeNkwenkwezi Yemini ezintliziyweni zabo (eiguqulelwe njengeNkwenkwezi Yemini kwi-2Pet. 1:19). Abakhethiweyo bathembisiwe ukwabelana ngala mandla avela kuTyhilelo 2:28.

USathana, njengeNkwenkwezi yoNtsasa, wacela umngeni kuThixo oPhezukonke okanye kuThixo uYise njengoko sixelelwa kuIsaya 14:12. Wazama ukunyuka okanye ukuphakamisa isihlalo sakhe sobukhosi, isihlalo sobukhosi sikaThixo, ngaphezu kweeNkwenkwezi zikaThixo okanye iBhunga lama-Elohim. Le Bhunga yiNgqungquthela yama-Elohim okanye oothixo ekubhekiselwe kubo kwiNdumiso 82:1. Kunomdla ukuqaphela ukuba u-Irenæus, umfundi kaPolycarp, umfundi kaYohane, wayenoluvo lokuba iNdumiso 82:1 ibhekisa kumaTheoi okanye oothixo ababebandakanya nabakhethiweyo, kanye abo bokwamkelwa (Against Heresies, Bk. 3, Ch. 6, ANF, Vol. 1, p. 419).

 

Baninzi oNyana bakaThixo (ukusuka kuYobhi 1:6, 2:1, 38:7; IiNdumiso 86:8-10, 95:3, 96:4, 135:5) abaziwa njengeBene Elyon okanye oNyana boMNdawo oPhezulu. Abakhethiweyo abangabantu nabo baqukiwe kunye noMkhosi wasezulwini njengoNyana bakaThixo (ukusuka kuRoma 8:14). Ngoko ke, uKristu nabakhethiweyo njengoNyana bakaThixo banye noThixo ngomoya oyiNgcwele, bebelungiselelwe kwangaphambili ukusukela kwisiseko sehlabathi. UKristu wazibeka ecaleni amandla akhe ukuze abe ngumntu. Yena nabo bonke abakhethiweyo bamkela Ubuntwana ngamandla ngokweMoya wobungcwele ngokuvuka kwabafileyo (Roma.1:4).

 

KwiZenzo 7:35-39 yayingelosi eyathetha noMoses eSinayi kwaye le ngelosi yayinguKristu. KwiGalati 4:14 uPawulos uzifanisa nengelosi kaThixo, uKristu uYesu ngokwakhe.

Nathi siza kufana neengelosi (Mat. 22:30) njengokhohlela okanye isaggelos (ukusuka kuLk. 20: 36), sibe ngabanyamelo kunye noKristu (Roma 8:17; Gal. 3:29; Tit. 3:7; Heb. 1:14, 6:17, 11:9; Yak. 2:5; 1Pet 3:7). ITestamente eNdala ichaza iNgelosi kaYHVH njengoYehova noElohim bobabini (Eks. 3:2,4-6) apho uThixo okanye o-elohim apha ibingelosi; cf. Zech. 12:8).

INdumiso 89:6 -8 ibonisa ukuba kukho iBhunga labaNgcwele (qedosim okanye qadoshim, igama elisetyenziselwa nabantu) elinecala elingaphakathi nelingaphandle. Oku kuqondwa njengeBhunga lasezulwini leElohim zoBulungisa.

1.5.1 UKristu njengoNyana kaThixo

USathana wazama ukulinga uKristu ngeendlela ezininzi. Okokuqala uSathana wambiza uKristu ngoNyana kaThixo (kwiMat. 4:3, 4:6; Lk. 4:3). Iidemon nazo zabiza uKristu njengoNyana kaThixo (kwiMat. 8:29; Lk. 4:41; Mk. 3:11). USathana wazama ukwenza uKristu angqine isikhundla sakhe sokuba nguNyana kaThixo ngokubonisa amandla, ngokuba uThixo wayethembise ukuba uya kunika iingelosi zakhe umyalelo ngaye (kwiPs. 91:11-12). USathana waphoswa kukugcina kuwo onke amendlela akho waza wongeza nanini na. Ngoko ke, ngokugqwetha iSkripti, uSathana wazama ukuthatha ubomi bukaKristu.

UKristu akazange nangaliphi na ixesha alungise uSathana okanye izidimoni ngokuthi= wayeyiThixo endaweni yokuba abe nguNyana kaThixo. Enyanisweni, akukho sidimoni sayazama ukuxhasa ubuxoki bokuba uKristu wayeyiThixo Eliphezukonke de kwalandela ukusweleka kwakhe, ngenjongo yokuseka imfundiso eyayisithi uKristu wayeyiThixo ngendlela efanayo noThixo uYise, ukuze ke, emva kokusweleka kwakhe, kuqhutywe ubuxoki obunokuthi uKristu abuphikise ngelixa wayephilile. Kuzo zonke izilingo injongo yayikukuthomalalisa ukuthobela kuka uKristu kuThixo kwaye, ngokwenene, ukwaphula iSibhalo. USathana wazama ukwenza uKristu amkhuleke. Wathembisa uKristu ulawulo lweplanethi ukuba uKristu wayemkhuleka.

 

UKristu akazange achase ilungelo lakhe lokudlulisela ulawulo lwakhe lweplanethi okanye nokuba wayengumlawuli. UKristu endaweni yoko waphendula

...kubhaliwe: Uya kunqula iNkosi uThixo wakho, kwaye ngaye kuphela oya kumkhonza.

UKristu akazange amxelele uSathana ukuba makamkhonze, kodwa wamkhomba kumthetho. UKristu akazange ngaxa linye kwinkonzo yakhe athi unguye uThixo. Wathi unguNyana kaThixo. Kwakungenxa yesi sizathu waba netyala lokuchotshelwa.

Njengoko kubhalwe kuMateyu 27:43

Uthembele kuThixo. Makamsindise ngoku uThixo, ukuba uyamfuna, kuba wathi, NdinguNyana kaThixo.

 

Kwakukule apho uKristu wakhwaza khona ukuze azalisekise isibhalo kwiNdumiso 22:1.

Thixo wam, Thixo wam, ndinihlelele ntoni na?

Kucacile ukuba uKristu akazange azibone enguThixo. Ukucetyisa ukuba wayeyinxalenye

yobunjani obabubizayo, ekwimo efanayo, nenxalenye yabo engabhubhiyo, yinto

engenangqondo.

1.5.2 Imfundiso kaKristu Wokugqibela

Imfundiso kaKristu Wokugqibela ichazwe ku-1 Yohane 4:1-2. Umbhalo wakudala ochanekileyo we-1 Yohane 4:1-2 uyakhiwa ngokutsha usuka ku-Irenæus, Isahluko 16:8 (ANF, Vol. 1, fn. p. 443).

Ngale nto niyazi umoya kaThixo: Yonke imimoya evuma ukuba uYesu Kristu weza enyameni yeyakwaThixo; kwaye yonke imimoya eyahlulayo uYesu Kristu ayisiyiyo eyakwaThixo kodwa yeyakaKristu WamaSini.

 

USocrates umbhali-mbali uthi (VII, 32, p. 381) ukuba esi siqwenga sasongiwe ngabo babefuna ukuhlula ubuntu bukaYesu Kristu kubuthixo bakhe.

UKristu njengoNyana akayena uThixo oyiNyaniso (Yoh. 17:3).

Kananjalo kuLuka 22:70 bonke bathi: Ngaba ke wena uyiNyana kaThixo?

Waphendula wathi: Nithi inyani.

Waqatshelwa njengoNyana kaThixo ku

* Mateyu 27:54 apho bathi, Ngokwenene lo ubeyinyana kaThixo.

* IMarko 1:1 ithi IVangeli yeyokaYesu Krestu, uNyana kaThixo.

* ILuka 1:35 ithi oyiNgcwele owayeza kuzalwa wayeza kubizwa ngokuba nguNyana kaThixo.

Ukuqonda ukuba uKristu uyiNyana kaThixo sisityhilelo esivela kuThixo.

USimon Petros waphendula wathi, " Nguwe uKristu, uNyana woThixo ophilayo. " UYesuwaphendula wathi kuye, " Ubusikelelekile wena Simon, uNyana jono, kuba inyama negazi azikutyhilelanga oku, kodwa nguTAT' WAM osezulwini. (Mat. 16:16-17)

 

Kananjalo uMateyu 11:27 uthi

Zonke izinto zindinikezelwe nguTATA WAM, kwaye akukho mntu umaziyo uNyana ngaphandle koYise. Kananjalo akukho mntu umaziyo uYise ngaphandle koNyana, kunye nalowo uNyana athanda ukumtyhilela.

 

Ngoko ke uYise utyhila izinto kubantu aze azinike kuKristu, othe ke yena wabatyhila uYise.

1.5.3 Igama Nobukhosi bukaThixo

Akukho mathandabuzo okuba uThixo unguye omnye kwaye ulawula. IMizekeliso 30:4-5 ibonisa

igama likaThixo nokuba unonyana.

Ngubani onyukele ezulwini, wehla?

Ngubani ofunqule umoya engxenyeni yezandla zakhe?

Ngubani osongele amanzi ngengubo yakhe?

Ngubani omise imida yonke yomhlaba?

Lithini igama lakhe nelegama lonyana wakhe? Ndixelele ukuba uyazi.

Lonke ilizwi likaThixo [ELOA H] ayinabala: Ungumqamelo kwabo bafuna ukukhuselwa kuYe.

Musa ukongeza kwizwi laKhe, hleze akusole aze akubonise ukuba ubuxoki.

IBhayibhile iyazicacisa kwaye igama likaThixo linikezelwa ngqo emva kombuzo kwaye kucacile ukuba le nto ayisosidibano sikaYise noNyana, kodwa, kunoko, Unonyana.

Ukongeza, iTestamente eNtsha ithetha ngokucacileyo ukuba nguYise oyena unqulwayo.

UKristu walumkisa umfazi waseSamariya kuYohane 4:21 ukuba kwakusaza kufika ixesha apho babengayi kunqula uYise kwintaba yakhe (eSamariya) okanye eYerusalem. Kodwa utsho ngokucacileyo kuYohane 4:23

Kodwa liyabuya ilixa, kwaye selifikile, apho abanquli abanyanisekileyo baya kunqula uYise ngoMoya nangenyani, kuba ngabo uhlobo lwabanquli abathandazi abanjalo abazifunayo uBawo.

Apha uKristu uchaza ukuba umxholo wokuthandazwa nguBawo, hayi yena.

Kungoko kuyintlekisa-nkulu ukugxininisa ukuba umntu makamkhonze uKristu ophakanyisiweyo ngenxa yokugqwetheka kweYohane 3:14 apho uNyana woMntu wayefanele aphakanyiswe njengoko uMoses waphakamisa nyoka entlango. Injongo yokubethelelwa kwakhe esiphambanweni yayikukuba umntu abe nobomi obungunaphakade, hayi ukuba uKristu abe yinto yokunqulwa njengoko kuthethwa ngobuxoki. Ukusuka kule ngcinga ingeyonyani, kukwathethwa ngobuxoki ukuba amaKristu ayakhonza umzimba kaKristu kwaye igazi kwi-Eukaristi.

 

U-Eloah nguThixo weTestamente eNdala neTempile noThixo kaYesu Krestu weTestamente eNtsha. ITempile eseYerusalem yayiyiNdlu ka-Eloah (Ezira 4:24; 5:2,13,15,16,17; 6:3,5,7,8,16,17; 7:23). Wayeyi-Eloah kaSirayeli (Ezra 5:1; 7:15), i-Eloah eMkhulu yaseZulwini (Ezra 5:8,12). Wayeyisibingelelo eTempileni (Ezra 6:10) apho wayenze ukuba igama laKhe lihlale khona (Ezra 6:12). Waya-yalela ukwakhiwa kweTempile (Ezra 6:14) kunye nobupadre bume enkonzweni yaKhe (Ezra 6:18; 7: 24) kwaye benze ukuthanda kwakhe (Ezra 7:18). Umthetho ngumthetho ka-Eloah waseZulwini (Ezra 7:12,14). Abo bayaziyo imithetho ka-Eloah bamele bafundise abo

bangayaziyo (Ezra 7:25) kwaye ukugweba kumele kwenziwe ngemithetho ka-Eloah (Ezra 7:26). Lo nguTata onguye u-Eloah oyena uThixo uMninimandla, uTata kaMesiya nazo zonke iinkwenkwe zikaThixo.

 

Isahluko 2

Isicwangciso soSindiso

2.1 Ukuwa koLuntu

Uhlobo lwabantu lwadalwa ngokomfanekiso nangokufana noThixo (Gen. 1:26-27). Uadam noEva bakhuliswa ngenxa yokungathobeli (Gen. 3:16-19). Ngenxa yesi saphuko, isono kwayeke ngoko nokufa kwafika kubo bonke abantu (1Kor. 15:22; Rom. 5:12).

2.2 Umsindiso Wabantu

UThixo akathandi ukuba nayiphi na inyama itshabalale (2 Pet. 3:9). Ukuze uluntu lukwazi ukuphuncuka isohlwayo sesono, esikukufa, uThixo wamisela isicwangciso sosindiso esibandakanya umbingelelo ekufeni nasekuvukeni kwentombi yakhe uYesu Krestu (Yoh. 3:16). Esi sicwangciso sesivuno esilandelelanayo apho uKrestu engumvuzo wokuqala wabo bafileyo (1 Kor. 15:20). Isicwangciso sosindiso sibonakaliswa kwiiNtsuku eziNgcwele zonyaka zeBhayibhile (Lev. 23).

2.3 IBhayibhile njengeNyaniso ePhefumlelweyo

UKristu wathi: Kubhaliwe, ' Umntu akayi kuphila ngesonka sodwa, kodwa ngelizwi ngalinye eliphuma emlonyeni kaThixo. ' (Mat. 4:4; Lk. 4:4). IBhayibhile yaziwa njengeSibhalo (Dan. 10:21), kwaye ijoliswe kusindiso loluntu nokubonakaliswa kwamandla kaThixo (Ex. 9:16; Rom. 9:17). Isixhobo sosindiso nguYesu Krestu (Rom. 10:11) owabikezelwa yiSibhalo nguMoses nabaprofeti (Lk. 24:27), intumwa iyisibhalo

(Mat. 26:56; Rom. 1:2). Yonke iSibhalo siphefumlelwe nguThixo kwaye siluncedo ekufundiseni, ekukhalimeleni, ekulungiseni, nasekuqeqesheni ekulungeni, ukuze umntu kaThixo agqibelele, alungiselelwe yonke imisebenzi emihle (2Tim. 3:16).

 

Izibhalo, ngexesha likaKristu nabapostile yayinguTestamente eNdala (Mat. 21:42; Mk. 12:10; IZenzo 17:2). ITestamente eNdala yiSibhalo ekubhekiselwa kuso njengephemfwe nguThixo okanye ekhuthazwe nguThixo ku-2 Timoti 3:16. ITestamente eNtsha yongezelelo kwiTestamente eNdala. Ayithathi ndawo yeTestamente eNdala. ITestamente eNdala yabhalwa kwimihla yamandulo ukuze ibe sisifundo kuthi, ukuze

ngokuzingisa nangokukhuthazwa ziZibhalo sibe nethemba (Roma.15:4). Impazamo ivela kulwazi olungaphantsi lwezo Zibhalo (Mat. 22:29; Mk. 12:24). Aba baseBhereya (okanye amaBereya KJV) ayezihlola iZibhalo imihla ngemihla, eqinisekisa ukuba oko kwakuthethweyo kuyinyani na. Oku kwalinganiswa njengento ehloniphekileyo (IZenzo 17:11). Umfanekiso opheleleyo weBhayibhile uthathwa kuzo zonke iinxalenye zeZibhalo, umthetho-sisilumko ngomthetho-sisilumko, umgca ngomgca (Isaya. 28:10). Izibhalo zibonisa ukuba uYesu wayeyiMesia okanye uKristu (IZenzo 18:28). NguKristu, ngendlela yoMoya oyiNgcwele, ovula ingqondo yabakhethiweyo bonke eqala ngabapostile, ukuze Izibhalo ziqondakale (Lk. 24:45).

 

Izibhalo zeTestamente eNdala kufuneka zizalisekiswe (Mat. 26:54,56; Mk. 12:10, 14:49) kwaye ayinakwaphulwa (Yoh. 10:35). Intsomi eninzi yayijoliswe kuKristu kwaye yazaliseka kuye, okanye iza kuzaliseka kuKristu ekubuyeni kwakhe okwesibini (ISity. 1:7,12:10, 17:14, 19:11-21), okuza kuba ngamandla nangobungangamsha (Mat. 24:30).

 

2.4 Ukuzisola nokuGuquka

Ukuze uluntu luphile, okanye lube nobomi obungunaphakade, uThixo ufuna ukuba luzisole. Ukuba aluzisoli luza kutshabalala (Lk. 13:3,5). UKristu wathunywa ukuba abize uluntu ekuzinyameni (Lk. 11:32). UKristu waqala inkonzo yakhe emva kokuvalelwa kukaYohane uMbhaptizi (Mat. 4:12,17). Ukuvalelwa kukaYohane kwenzeka emva kwexesha elithile emva kwePasika yowama-28 AD (Jn. 3:22-24; Mat. 4:12) yayikukuhlangana kwePasika emva kokuqalisa kobulungiseleli bukaYohane kunyaka we-15 kaTiberius (Lk. 3:1). Ukususela ngelo xesha, uYesu waqala ukushumayela esithi Guqukani, kuba ubukumkani bamazulu busondele (Mat. 4:17). UKristu wayalela abafundi bakhe ukuba bashumayele iindaba ezilungileyo zokuguquka, ebapha igunya phezu kwezithunywa ezimbi kanye iimiphefumlo ezingcolileyo (Mk. 6:7,12; Lk. 10 :1,17-20).

Ukuhlanjululwa kwakufundiswa njengesiqalo sokucinywa kwesono (okanye ububi) (IZenzo 8:22) ukuze ixesha lokuhlaziya livele ebusweni beNkosi, ukuze Athumele uKristu obekelwe thina (IZenzo 3:19-20).

Amaxesha obungazi, njengoko esibizwa, uThixo wasityeshela kodwa, emva kukaKristu, Uyalela bonke abantu ukuba bagcine isidima, ebeke usuku lokugweba kubo (IZenzo 17:30). Ngoko ke ukugcina isidima kwandiselwa kumaHeke (bona kwakhona IZenzo 15:3).

Ukusuka ekugcineni isidima nasekujikeleni kuThixo, umoni ogcine isidima kufuneka enze izenzo ezifanelekileyo zokugcina isidima (IZenzo 26:20).

Ibandla lase-Efese laphakanyiswa ukuba liguquke likhumbule oko laliwele kuko, kwaye lenze kwakhona imisebenzi yalo yokuqala (Isityhilelo 2: 5). Ngokunjalo iCawa yasePergamum yabizwa ukuba izisole (Isityhilelo 2:16). Kwanjalo neCawa yaseThiyatira (Isityhilelo 2:21-22) eyayinabantu abalukuhlanga ababethulwe kwibhedi kunye nabafundisi bobuxoki benkolo. ICawa yaseSardis nayo yabizwa ukuba izisole kungenjalo uKristu wayeza kubo njengesela ebusuku bengayi kwazi ukuba uza kwihora eliphi (Isityhilelo 3:3). Abo uKristu abathandayo uyabagxeka aze abohlwaye. Ufuna ukuba bona (kule meko amaLaodikeya), babe nomdla kwaye baziqalekise (Isityhilelo :19). Ngoko ke, ukuqalekisa kuyaqhubeka kuwo onke amabandla kaThixo, nto leyo eluxanduva lwabo bonke (Yak. 5:19-20).

2.5 Ubhaptizo

Wonke umbuso wanikwa uKristu emva kokuvuka kwakhe kwabafileyo (Mat. 28:18). Wayaqhuba ukuba abafundi bakhe bamke benze abafundi kubo bonke ubuhlanga, bebabhaptiza egameni loYise, loNyana, neloMoya oyiNgcwele (Mat. 28:19). Bebafundisa ukuba benze zonke izinto uKristu wayeyalela. Ngoko ke wayeza kuba nabo ngamaxesha onke kude kube sekupheleni kwexesha (Mat. 28:20).

Ukuhlanjululwa kufuneka kuhanjwe nokubhaptizwa ukuze kunikwe isipho soMoya oyiNgcwele (IZenzo 2:38). Akunakwamkela uMoya oyiNgcwele ngaphandle kokuba uhlanjululwe uze ubhaptizwe, ngaloo ndlela uzalwe ngokutsha. Ngaphandle kokuba uzalwe ngokutsha, awunakungena kuBukumkani bukaThixo (Yoh. 3:3,5). Ukuzisola kunxulunyaniswa nobhaptizo nokwamkelwa koMoya oyiNgcwele. Ngenxa yoko, ubhaptizo lwabantwana abancinci alwamkelekanga ngokwengqiqo kuba lungqubana neBhayibhile. Isimeko sangaphambili sokuzisola sagxininiswa lulungiselelo lukaYohane uMbhaptizi, owayengumanduleli wobhaptizo loMoya oyiNgcwele kuKristu (Mak. 1:4,8). UYohane wathi uKristu uya kubhaptiza ngoMoya oyiNgcwele nangomlilo, ngokuphathelele kwabo bangaziphenduliyo (abachazwe njengengca) (Lk. 3:16-17). UMoya oyiNgcwele unikezelwa ngokomyalelo kaThixo. Ngokucela, okubonakaliswa ngokubekwa kwezandla, uMoya oyiNgcwele ungena kumntu. UMoya ke ngoko unikezelwa kuyo yonke inkalo yomsebenzi. UMoya oyiNgcwele usebenza phambi kobhaptizo ekuphatheni umntu ngamnye.  UMoya utsala abakhethiweyo ube kuThixo ngoKristu (Heb. 7:25). Izibini zokuqala zoMoya zinikwa umntu ngamnye kubhaptizo, ngokweRoma 8:23, ethi ngokucacileyo ukuba ukwamkelwa akwenzeki de kukho ukukhululwa komzimba. Ngaloo ndlela siyalivelwa ngokutsha kodwa siyaqhubeka sikhula emoyeni yonke imihla kuKristu uYesu side singene kubuqaqawuli bukaThixo.

 

Oku kunikwa koMoya oyiNgcwele ekuhlanjweni luloo manzi emilanjana yesindiso athethwe ngabo nguThixo ngabaprofeti baKhe (Isa. 12:3). La manzi oMoya oyiNgcwele yayisisithembiso sikaThixo kuYakob esibhalwe kuIsaya 44:3. INkosi uYehova ngumthombo wamanzi aphilayo (Jer. 2:13, 17:13; kananjalo Zech. 14:8). Lo ngumlambo wamanzi obangel' ubomi (Isity. 22:1). UKristu, ethetha ngoMoya (Yoh. 7:39), wathi kuye kuvela amanzi aphilayo (Yoh. 4:10-14, 7:38 thelekisa noIsa. 12:3, 55:1, 58:11; Ezek. 47:1). USirayeli ucoceka ngokomoya ngamanzi avela kuHezekile 36:25, lawo ngamanzi obomi okanye uMoya oyiNgcwele. Abakhethiweyo basela la manzi ngaphandle kwentlawulo (Isity. 22:17).

Isahluko 3

Iimfundiso Ezilawula Uxanduva Lobuntu

3.1 Umthandazo Nenkcubeko

3.1.1 UThixo Njengomxholo Womthandazo Nenkcubeko

3.1.1.1 Umxholo Wenkululo

Isikhundla esiphambili nophawu oluphambili lwabakhethiweyo sesokukholwa kuThixo omnye kuphela kunye nenkolelo kubudlelwane bokuthotyelwa bukaYesu Kristu. Asinquli omnye u-Elohim ngaphandle koThixo (Eks. 34:14; Duteronomi 11:16) kungenjalo siya kutshabalaliswa (Duteronomi 30:17-18). UThixo wanika uMyalelo waKhe wokuQala esithi

NdinguYehova uThixo wakho okukhuphe ezweni laseYiputa, ezweni lobukhoboka. Akungayi kuba noThixo wumbi (elohim) phambi kwam (Eksodus 20:2).

Ingqikelelo ethi phambi apha ithetha eyokuba ecaleni, okanye endaweni, okanye ngaphandle kwegunya likaThixo esiyaqonda ukuba nguThixo uBawo .

Simele sithande iNkosi uThixo wethu kwaye simnkonze ngentliziyo yethu yonke nangomphefumlo wethu wonke, oko kukuthi, ngobunjani bethu bonke, kwaye ngenxa yoko siya kufumana imvula ngexesha layo, inike izityalo nengca yokutyisa imihlambi yethu. Ngamanye amazwi, siya kutyiswa ngobuninzi (Duteronomi 11:13-15). Kodwa sinoMnqophololo oMtsha apho iNkosi iseka imithetho yayo ezingqondweni zethu ize izibhale ezintliziyweni zethu. Yiyo uThixo wethu thina singabakhonzi bayo, siyincamela ngokugcina imithetho yayo kwisimo sethu sangaphakathi (Heb 8:10-13).

 

Kufuneka sinqule phambi kweNkosi uThixo wethu (Duteronomi 26:10; 1 Samuweli 1:3, 15: 25). Lo Thixo nguThixo oyinyani ekuphela kwaKhe, ongunguThixo uBawo. Imfuneko yobomi obungunaphakade kukuba simazi Yena kunye noNyana wakhe uYesu Krestu (Yoh. 17:3). Sinika iNkosi uzuko lwegama laKhe; siyincamela iNkosi sinxibe izambatho ezingcwele (IiNdum. 29:2, 96:9). Ilizwe lonke liyayincamela kwaye licula iindumiso egameni laKhe (IiNdum. 66:4). Le yiprofeto kwaye iza kwenzeka. Zonke iintlanga azibumbileyo ziya kuza zize phambi kwakhe zithuthumele (Ps. 96:9), zidumisa igama lakhe, kuba nguye yedwa onguThixo (Ps. 86:9-10), iNkosi umdali wethu. UnguThixo wethu kwaye thina singamaxhama esandleni sakhe (Ps. 95:6- 7). UngoNgcwele (Ps. 99: 5,9). Ukuqonda kokuba simnqula bani kukwabonakaliswa ziimpawu ezimbini ezithi kunye nokuqonda ngobume bukaThixo zenze isiseko sokutshainwa kwabakhethiweyo. Ezi mpawu zimbini zezi:

1. ISabatha (ukusuka kwi-Eks. 20:8,10, 11; Duteronomi 5:12). ISabatha luphawu Phakathi kwethu noThixo osenza sibe bangcwele (Eks. 31:12-14); kwaye

2. IPasika. IPasika luphawu okanye isitampu apho, ukusuka kwiEksodus 13:9,16,

iPasika, kuquka neMibhiyozo yeSonka Esingenquma, luphawu lomthetho weNkosi (Duteronomi 6:8) kunye nokuhlangulwa kwayo uSirayeli (Duteronomi 6:10) oluthi, ukusukela kwiTestamenteeNtsha, lufikelele kubo bonke abakuKristu (Roma 9:6, 11:25-26).

 

Ezi mpawu zomthetho, iSabatha nePasika, zenzelwe ngokukodwa ukukhusela kwinkonzo-zithixo (Duteronomi 11:16). Ezi mpawu zimbini sisitampu esesandleni nasebunzi babakhethiweyo beNkosi kwaye, kunye noMoya oyiNgcwele, ziya kuba sisiseko sokutyamkwa kwaba-144,000 bamaxesha okugqibela kwiSityhilelo 7:3. Zikhokelela ekuphumleni kweNgcwele Iintsuku.

UKristu wathi: Uya kunqula iNkosi uThixo wakho, kwaye yena kuphela oya kumkhonza (okanye umnqule) (Mat. 4:10; Lk. 4:8). Ngoko ke, ngokwamazwi eBhayibhile, ukukhonza kukunqula.

Ukunqula uThixo ngemigaqo yabantu kukuqhankqalaza (Mat. 15:8-9).Kuba uYise unqwenela ukuba abantu bamkhuleke ngomoya nangenyani (Yoh. 4:21-24). Kuba thina silusizo lokwenyani, abakhuleka kuThixo ngomoya kwaye sizigqaja kuKristu uYesu (Fil. 3:3). Bonke abaseBhunga leeDini, kuquka uKristu, bayakuleka phambi koThixo owadala zonke izinto yaye ngokuthanda kwakhe zadalwa zaza zabakho (Isity. 4:10). Ngomyalelo kaKristu, zombini emthethweni (Eks. 20:3) nangokutyhilwa, sinqula uThixo (Isity. 22:9).

 

3.1.1.2 Owathandazelwayo

Abantu bathandazela iNkosi uThixo (IiNdum. 39:12, 54:2) oyiva. Nantoni na eniyicelayo emthandazweni niyakuyifumana ukuba ninokholo (Mat. 21:22). UKristu wayengumzekelo ebantwini wokuthandazela uThixo wakhe noThixo wethu onguye uBawo (Lk. 6:12). Umzekelo wendlela yokuthandaza ufumaneka kuMthandazo weNkosi, oyi-blueprint yesakhiwo somthandazo esinikwe nguKristu (Lk. 11:2-4).

Eyona njongo iphambili yabakhethiweyo kunye nenkonzo ngumthandazo kunye nenkonzo okanye inkonzo yelizwi (IZenzo 6:4) . IBhunga LooDadezi linikwe uxanduva lokubeka iliso kwimithandazo yabangcwele (Isity. 5:8).

3.1.1.3 Umthandazo Womntu Ngamnye Nowamaqela Egameni Labanye

Umthandazo wamaqela ngomnye umlomo ngumzekelo wabapostile (IZenzo 1:14). Oku kuthathwa yiCawe iphela (IZenzo 12:5).

 

Umthandazo awenzelwanga iCawa kuphela; wenzelwe abo banentshiseko kodwa abangakhanyiselwanga kwaye abangazinikiseliyo kubulungisa bukaThixo. Kuba uKristu usisiphelo somthetho (okanye injongo) ukuze wonke umntu onokholo afaneleke (Roma 10:1-4).

 

Umthandazo unceda. Iintsikelelo ezinikwayo ngenxa yemithandazo emininzi kufanelekile ukuba kubulelwe ngazo, kananjalo ngemithandazo emininzi (2Kor. 1:11). Umthandazo kufuneka ube kuMoya (Eph. 6:18). Kufuneka ube ngumthandazo onyamezelayo (Kol. 4:2-4) kwaye oku luncedo ekukwazini ukuma ziqinile enyanisweni nasekulungisweni (Eph. 6:14).

Umthandazo womntu olungileyo unamandla amakhulu kwisiphumo sawo. Umthandazo wokholo uya kuphilisa abagulayo kwaye uqinisekise intetho-maxa. Kungoko, sivuma izono zethu omnye komnye kwaye sithandazelana ukuze siphiliswe (Yak. 5:15-16).

3.2 Ubudlelwane Obuphakathi Kwesindiso Nomthetho

3.2.1 UThixo LiLitye Lethu

UThixo lilitye lethu, amandla ethu, nisisindiso sethu, esikufumana kuso indawo yokuzimela (Psa. 18:1-2). Siyamethemba Yena kwaye asoyiki (Isa. 12:2). Ulwazi lwesindiso lusebenza ngoKristu nabaprofeti (Lk. 1:77). Olu lwazi lwanikezelwa kwiCawa apho iingcwele zingabaphathi bemfihlakalo kaThixo (1Kor. 4:1). Isindiso sivela kumaYuda (Jn. 4:22), kodwa sahanjiswa kuKristu kwabo bamkhonza uThixo ngomoya nangenyani (Jn. 4:23-24). Akukho sisindiso kwelinye igama phantsi kweli zulu elinikwe abantu ukuze sisindiswe (IZenzo 4:12). Ngoko ke isisindiso sanikwa ngevangeli, sili mandla kaThixo okusindisa kumntu wonke okholwayo, kuqala kubo amaYuda, emva koko nakumaZizwe. KwiVangeli, ubulungisa bukaThixo buyatyhilwa ngokholo ngenxa yokholo, kuba lowo ulungileyo ngokholo uya kuphila (Roma 1:14-17). UThixo akazange amiselele uluntu umsindo, koko ukuba lifumane isindiso ngoYesu Kristu (1Thes. 5:9).

Ukuqonda uThixo kukhokelela kwintlungu yokuzila, evelisa ukuzisola okukhokelela kwisisindiso (2Kor. 7:10). Ngoko ke iVangeli ililizwi lenyaniso kwaye, ke ngoko, yiVangeli yesindiso, ekhokelela ekubekweni kwesitampu kwabo bazisolayo ngoMoya oyiNgcwele (Eph. 1:13). Isindiso sifunyanwa kwimibhalo engcwele okanye iSibhalo. Ngenxa yokuba siphefumlelwe nguThixo, ISkripti likwazi ukufundisa abazisola ngendlela yesindiso ngokholo kuYesu Kristu (2Tim. 3:15-16). Nangona wayeyiNyana, wafunda ukuthobela ngoko wakunyanyekelayo. Emiselwe, waba ngumthombo wesindiso esingunaphakade kubo bonke abamthobelayo (Heb. 5:8-9).

Ngoko ke, wazinikela kanye ukuze asuse isono, kwaye uza kuvela okwesibini, kungekhona ngenxa yesono kodwa ukuhlangula abo bamlindele ngolangazelelo (Heb. 9:28). Ulangazelelo ke ngoko lufumaneka kubo bonke kwaye lwahanjiswa kanye ngonaphakade kubangcwele (Jude 3). Ngenxa yoko, akukho sinye isityhilelo esinikwe uYesu Kristu nguThixo saza sanikezelwa kuYohane. Yonke into efunekayo kusindiso loluntu ifumaneka kwiBhayibhile. Isindiso namandla kunye nodumo zezikaThixo kwaye uzityhile ezincebini zakhe ngoKristu kwaye azinakuguqulwa (ISityh. 22:18-19).

Utywino lokugqibela lwabangcwele ngoko lwenziwa ngoMoya oyiNgcwele, lusekelwe kumthetho ka uThixo njengoko etyhilwe kwiBhayibhile ukusukela kwiTestamente eNdala eqala ngokutyhilwa komthetho.

UKristu wanikeza umthetho eSinayi njengeNgelosi yeSivumelwano okanye yoBukho, iNgelosi kaYahovha. Wathi... kude kuphele izulu nomhlaba, akukho nto encinane kakhulu, okanye inqaku, eliya kuphuma emthethweni de konke kugqitywe. Noko ke, nabani na othomalalisayo elinye lala myalelo mncinci, aze afundise abantu ngaloo ndlela, uya kubizwa ngokuba ngowona mncinci kwi ubukumkani bamazulu; kodwa lowo uzenzayo aze azifundise uya kubizwa ngokuba mkhulu kubukumkani bamazulu ... (Mat. 5:18-19).

Ngoko ke uKristu akazange ayinciphise ngandlela ithile umthetho. Wawugcina umthetho waza wayalela abantu ukuba benjenjalo. Umthetho nabaprofeti babe kude kube nguYohane. Ukusukela kuYohane, iindaba ezilungileyo zoBukumkani bukaThixo ziyashunyayelwa, kwaye wonke umntu ungene kuwo ngamandla (okanye utyhalelwa kuwo) (Lk. 16:16). Kodwa kulula ukuba izulu nomhlaba kuphele, kunokuba enye iphuzu lomthetho lingenasiphumo (Lk. 16:16-17).

Umthetho wanikwa ngesandla sikaMoses, kodwa ayizange igcinwe (Yoh. 7:19). Abo benza isono ngaphandle komthetho, bayak utshabalala ngaphandle komthetho. Abo benza isono phantsi komthetho baya kutshabalala phantsi komthetho (Roma 2:12) kuba isono kukungabi namthetho okanye ukwaphula umthetho (1 Yohane 3:4). Ukugqobhozelwa kungokwentliziyo kwaye ukugcina imigaqo yomthetho lilinganiso lokugqobhozelwa. Lowo ugcina umthetho ugqobhozelwe entliziyweni, ngelixa lowo ugqobhozelweyo engawugcini umthetho kungathi akanakho ukholo. Abo bangamaYuda ngabo abagcina umthetho ngeentliziyo zabo, bengamaYuda ngaphakathi. Noko ke, abo bathi bangamaYuda, bengengabo, baye esigwebeni (Isity. 3:9) kwaye baya kunyanzelwa ukuba buguqe phambi kwabangoNgcwele. (Oku kuqa ngoku kukwaguqulelwe njengokunqula kwaye kusetyenziswa kuKristu nakwabakhethiweyo).

 

Umthetho ungcwele nemiyalelo ingcwele, ilungile kwaye ilungile (Roma 7:12). Umthetho, ke, awubangeli ukufa kodwa isono, esiluphulo- mthetho, sisebenza ngaphakathi komntu (Roma 7:13). Umthetho wemoya kodwa uluntu lwenyama, luthengwe ngaphantsi kwesono (Roma 7:14). Umntu oguqukileyo ngokwenene uyachulumanca ngomthetho kaThixo ngaphakathi kuye (IiNdum. 119:1ff.; Roma 7:22). Kuba umthetho ukhokelela abantu kuKristu, ongumphumo womthetho (Roma 10:4). Ukuhangelwa nguMoya kukhulula umntu ekubeni phantsi komthetho (Galati 5:18). Ayikuko kuba iyayisusa umthetho, kodwa endaweni yoko yenza ukuba umthetho ugcinwe ngomnqweno ongaphakathi kunye nesenzo esilungileyo, njengoko iseyinxalenye yendalo yethu (Heb. 8:10-13). Umthetho kaThixo ufunyanwa ngokholo hayi ngemisebenzi (Rom. 9:32). Uthobelo kwimiyalelo yimfuneko yokugcina uMoya oyiNgcwele ohlala kwabo bagcina umthetho kaThixo s amanyango (1 Yoh. 3:24; IZenzo 5:32). Ngoko ke akunakwenzeka ukuba ube ngumKrestu uthande uThixo noKristu ungawagcini umthetho. Oku, ngokunyanzeliso, kubandakanya ukugcina uMthetho weSabatha njengeNyamaganya yesine.

 

3.2.2 Usindiso ngobabalo

Ubabalo lukaThixo lubonakele ngenxa yosindiso lwabantu bonke, lusiziqeqesha ukuba siyawancama yonke iminqweno enganyanyekiyo neyeli hlabathi, size siphile ubomi obuzolileyo, obuthe tye, nobukuthobekileyo kuThixo kweli hlabathi, silindele ithemba lethu elisikelelekileyo nokuvela kobungangamsha bukaThixo omkhulu nomhlanguli wethu; uYesu Kristu (Tit. 2:11 jonga i-Marshall' s RSV Interlinear Greek English New Testament). UKristu ke ngoko ngumbonakaliso wembeko kaThixo oMkhulu ongumSindisi wethu (Tito 2:10). Ubuwabele ke ngoko sisiphumo somsebenzi kaYesu Kristu.

 

 Ibandla lilondolozwe ngamandla kaThixo ngokholo lusindiso olulungele ukutyhilwa kwixesha elizayo (1Pet. 1:5). Isiphumo sokholo lusindiso lwomphefumlo. Iiprofeti zaprofeta ngolusindiso kodwa zazingenalo ulwazi ngexesha okanye ngomntu kaMesiya xa zazibikezela ukubandezeleka kwakhe kunye nodumo olwalulandela (1Pet. 1:9-10).

 

Isono sangena ehlabathini ngoAdam saza saba ngukumkani ukusukela kuAdam ukuya kuMoses. Ukufa kwaba sisiphumo sesono (Roma 5:12). Isono sasikho phambi kokuba umthetho unikezwe uMoses (Roma 5:13). Ngoko ke iziphumo zomthetho zazisele zisaziwa ukususela kuAdam, kuba isono asibalwa apho kungekho mthetho. Ngaloo ndlela ubabalo lwaphuphuma ngenxa yokuhlawulelwa komntu kwisono nakumthetho. Apho isono sandile khona, phantsi komthetho, ubabalo lwaphuphuma (Roma 5:15-21). Ngokuthobela komntu omnye abaninzi baya kwenziwa babenobulungisa ngobabalo olulawulayo nge ukulungisa ukuya kubomi obungunaphakade kuYesu othiolisweyo (Roma 5:20-21). Ngoko ke, akukho sigwebo kwabo bangakuKristu (Roma 8:1). Umthetho ngoko uyagcwaliseka kuthi abahamba ngokweMoya (Roma 8:4).

 

UMoya uyalawula ingqondo ngokwenjongo yawo (Roma 8:5). Ingqondo ebekwe enyameni iyamchasa uThixo. Ayithobeli mthetho kaThixo kwaye eneneni ayinakuthobela umthetho (Roma 8:7). Ngoko ke, ingqondo yenyama okanye engaguqukanga ichongwa ngokuchasa kwayo ukugcina imithetho kaThixo.

Umoya walowo wavusa uKristu kwabafileyo uya phila kumKrestu, unika ubomi ngomoya ohlala kumntu (Roma 8:11). Bonke abakhokelwa ngu uMoya kaThixo bangoonyana bakaThixo (Roma 8:14) kwaye oku kungobusisa bukaThixo. Umthetho wanikwa ngoMoses, ububele nenyaniso zeza ngoYesu Kristu (Yohane 1:17). Ngaloo ndlela sikhwaza sisithi Abba, Nkosi, siphuhlisa obuNyana bufanayo (Roma 8:15) obwanikwa

umzalwana wethu uYesu Kristu.

 

Umthetho ngokwawo awunika ukulungiswa. Umntu ulungiswa ngokholo kuYesu Kristu (Gal. 2:16). Ubomi ababuphila ngokholo kuNyana kaThixo (Gal. 2:20). Ngomthetho, sifela emthethweni ukuze siphile kuThixo (Gal. 2:19). Kodwa asiyichithi intabalala kaThixo ngokugcina umthetho kuba asithethelelwa ngumthetho (Gal. 2:21). Siyawugcina umthetho kuba uMoya usikhokela kwaye umthetho uvela kwisimo sikaThixo kanye esisibambileyo nesabenzi (2Pet. 1:4), njengoKrestu.

Asindiswa kungekhona ngomthetho kodwa bubabalo lukaYesu Krestu (IZenzo 15:11). Isono asilawuli abakhethiweyo kuba abaphantsi komthetho kodwa baphantsi kobabalo kwaye bangabakhululwa bakaThixo (Roma 6:14,15). Noko ke, asoni ngokwaphula umthetho kuba singabakhululwa bakaThixo nobulungisa, hayi besono, sibe ngendlebe ethobelayo ukusuka entliziyweni kumgangatho we esalithobela (Roma 6:17-18). Noko ke, ngelixa ngaphambili sasifile ngenxa yeentlaninge zethu, ngoku siphilisiwe kunye noKristu ngobabalo (Efese 2:5). Sivusiwe kunye noKristu saza sahlaliswa naye ezindaweni eziphakamileyo ezulwini ukuze uThixo abonise kwizizukulwana ezizayo ubukhulu nobutyebi bobabalo lwakhe nobubele bakhe kuthi ngoKristu Yesu (Eph. 2:6-7). Kuba sisindiswe ngobabalo ngokholo. Oku asikokwenziwa ngumntu; sisipho sikaThixo, hayi ngenxa yezenzo ukuze kungabikho mntu uya kuzigqaja (Eph. 2:9). Ngoko ke, siyayigcina umthetho ngoMoya kaThixo ngobabalo.

 

3.2.3 Uxanduva phantsi koMthetho

Kukho uxanduva oluqhubekayo lokugcina umthetho olungaphelelwayo, kwaye aluguqulwa njengoko sibonile (Mat. 5:18; Lk. 16:17). Awugcinwa ngokuchanekileyo ngamaYuda ngexesha likaKristu (Jn. 7:19), waguqulwa sisithethe (Mat. 15:2-3,6; Mk. 7:3,5,8-9,13) yayisiba ngumthwalo okanye umqolo ngabafundisi-mthetho bamaYuda ngelo xesha, besenza uMthixo umngeni (IZenzo 15:10).

Kukho, ngokutsho kwezibhalo, isibophelelo esiqhubekayo sokugcina imithetho kaThixo. Isemsebenzini kwaye ayisayi kuphela de kube sekupheleni kwexesha eliphathelele kubukho bomntu.

 

3.2.3.1 Isizathu Sokuba AmaKristu Agcine Umthetho

AmaKristu asindiswa ngobabalo hayi ngomthetho. Kutheni ke kuyinyaniso   engathandabuzekiyo ukuba bawamkela kwaye bawugcine umthetho? Kungenxa yokuba:

Umthetho kaThixo uvela kubulungisa obungagqithiyo bendalo yaKhe.

Umthetho kaThixo uvela kwindalo kaThixo kwaye ke ngoko umi ngonaphakade kuba uThixo ngokwakhe akatshintshi, enguLungileyo ngokwendalo njengomthombo wolungelwano olupheleleyo. KwiMarko 10:18 uKristu wathi: Kutheni undibiza ngokuba ndilungile? UThixo yedwa ulungile okanye Kutheni undibuza ngento elungileyo? Kukho omnye olungileyo. Ukuba ufuna ukungena ebomini, zigcine imiyalelo (Mat. 19:17). Ubulungisa bukaThixo busikhokelela sonke ekuzisoleneni (Roma 2:4). Ubume bukaThixo bubo bulungisa obungaguqukiyo. Isihlwele sasezulwini siba nenxaxheba kubume baKhe. Ngaloo ndlela, bahlala beqinile kwisimo sobuthixo nobulungisa.

Ngale ndlela, uKristu unjalo izolo namhlanje nasemihlaka (aioonas) (Heb. 13:8). Abakhethiweyo, ngokuthatha inxaxheba kwisimo sobuthixo (2Pet. 1:4), baba yinxalenye yobungqangi obungcwele, obukaMelkisedeke obungenakudluliselwa (aparabaton) okanye obungenakutshintshwa kude kube kwixesha (aioona) (Heb. 7:24). UKristu uyakwazi ukusindisa ngokupheleleyo abo basondela kuThixo ngaye (jonga Heb. 7:25 Marshall' s Greek- English Interlinear). Kodwa akanguye umxholo wokunqulwa okanye uThixo oyalela ngokuthanda kwakhe.

 

Umthetho kaThixo kufuneka ulandelwe ngokholo hayi ngemisebenzi (Roma 9:32). SinoMnqophololo oMtsha apho iNkosi iseka imithetho yaYo ezingqondweni zethu kwaye iyibhale ezintliziyweni zethu. Yiyo uThixo wethu kwaye thina singabakhonzi baYo, simnqula ngokugcina imithetho yaYo kwisimo sethu sangaphakathi (Heb. 8:10-13). Ngoko ke, iimpawu zangaphandle aziyonto. Kukugcina imiyalelo kaThixo ngaphakathi kuthi okusihlengeza (1 Kor. 7:19) njengeKrestu kunye namalungu eSirayeli esingokomoya. Ngabo abo bacaphukisa inamba ngokugcina imiyalelo kaThixo. Ukugcina imiyalelo kaThixo kubabonakalisa ekuhlukunyezweni (Isity. 12:17). Aba ngabo abangcwele abagcina imiyalelo kaThixo kwaye bayanyamezela (Isity. 14:12).

 

3.3.2. Abakristu njengeTempile kaThixo

Abangcwele yiTempile okanye indawo engcwele, i-naos, kaThixo kwaye uMoya kaThixo uhlala kubo. Ukuba kukho umntu oyonakalisayo iTempile kaThixo, uThixo uya kumtshabalalisa. Kuba iTempile kaThixo ingcwele kwaye leyo Tempile ngathi (1Kor. 3:16-17). Ngenxa yesi sizathu, amaKristu anoxanduva lokugcina imizimba yawo ikwimeko entle yempilo njengeendawo ezifanelekileyo zokwamkela uMoya kaThixo. Kuba uThixo uthe uya kuhlala kuthi, ahambe phakathi kwethu, kwaye uya kuba nguThixo wethu. Kufuneka sigcinwe siyingcwele kwaye sihlukile. UThixo uya kuba nguBawo wethu kwaye thina sibe ngabantwana baKhe (2Kor. 6: 16-18 icaphula ngokukhululekileyo inani lemibhalo yeTestamente eNdala; Lev. 26:12; Ezek. 37:27; Isa. 52:11; 2Sam. 7:14).

Ngesi sizathu, umKrestu akufuneki abe ngumlingane ongenakukholwa (2Kor. 6:14). Kufuneka bazihlambulule kuko konke ukungcola komzimba nomoya, benze ubungcwele bugqibelele ku uloyiko lukaThixo (2Kor. 7:1). Ngaloo ndlela bakhethwe kwasekuqaleni baza basindiswa ngokungcwaliswa ngoMoya nokholo kwinyaniso (2Tes. 2:14). Inyaniso ke ngoko iyimfuneko kwimpilo yengqondo kwaye iluphawu lwabakhethiweyo. Kuyabonakala kulo mkhankaso ukuba imithetho jikelele yeBhayibhile inentsingiselo nenjongo ethile. Umlinganiselo weTempile kaThixo wenzeka ngokuhambelana nale mithetho (Isity. 11:1).

3.2.4 IMiyalelo Eli-10

ICawa izibophelele ekugcineni iMiyalelo eli-10 njengoko ifumaneka kwi-Eksodus 20:1-17 nakwiDuteronomi 5:6-21.

UMyalelo Wokuqala nguloNdinguye

iNkosi uThixo wakho, ekukhiphewe ezweni laseYiputa, endlwini yobukhoboka. Akungayi kuba noothixo abanye phambi kwam.

UThixo uYise nguye uThixo oyinyani (Yoh. 17:3) kwaye akukho elohim ongaphambili, okanye olingana no, Kuye. Akukho mvume yokuqubuda okanye yokuthandaza kulo naluphi na olunye uhlobo lwento, kuquka uYesu Kristu.

 

UMthetho Wesibini uthi

Akuyi kuzenzela mfanekiso oqingqiweyo, okanye nayiphi na imifanekiso yayo nayiphi na into esezulwini ngasentla, okanye esemhlabeni ngasezantsi, okanye esemanzini ngaphantsi komhlaba; Akuyi kubhincela kuzo okanye uzincamele; kuba mna iNkosi uThixo wakho ndingThixo onomona, ndityelela isono sabo otatomkhulu nabo bakhuluza, kwizizukulwana ezithathu nezine zabo bandithiyileyo, kodwa ndibonakalisa ububele bam obungunaphakadekwabo bandithandayo nabalagcina imithetho yam.

 

Ngoko ke, akuvumelekanga ukwenza imifanekiso okanye izithombe zohlobo lwaluphi na ukuze kusetyenziswe kunqulo okanye njengeempawu zonqulo.  Ngoko ke isiphambano siyavalwa kwicawa njengophawu.

Imiyalelo ngokwayo iyinxalenye yokuchonga inkqubo yonqulo kwaye ke zonke zomeleziwe.

UMthetho Wesithathu uthi

Ungalithathi igama leNkosi uThixo wakho ngokungenankathalo; kuba iNkosi ayimniki isigwebo isingene kwabathatha igama layo ngokungenankathalo.

Igama leNkosi uThixo linika igunya, kwaye ke ngoko, lo mthetho awuphathelanga nje kuphela ekuthukeni okqhelekileyo kodwa wandiselwa ekusetyenzisweni gwenxa kwegunya leCawa nakubo bonke abathi basebenza ngokwalathiswa nguThixo ngoYesu Kristu.

UMthetho wesine uthi

Khumbula usuku lweSabatha, ulungise ngalo. Iintsuku ezintandathu yenza yonke imisebenzi yakho; kodwa usuku lwesixhenxe lusuku lweSabatha, olungcwele, eNkosi uThixo wakho; ngowo ke awunokwenza nantoni na umsebenzi, wena, okanye unyana wakho, okanye intombi yakho, okanye umkhonzi wakho, okanye umkhonzi wakho wesifazane, okanye izilwanyana zakho, okanye umhlali ongumhlobo ongaphakathi ezangweni zakho; kuba ngeentsuku ezintandathu iNkosi yenza izulu nomhlaba, ulwandle, nayo yonke into ekuyo, yaza yaphumla ngosuku lwesixhenxe; ngoko ke iNkosi yasikelela usuku lwesabatha yayingcwalisile.

ISabatha yosuku lwesixhenxe ke ngoko inyanzelekile elukholweni. Akukho Mukrista onokumkhonza uThixo aze asilele ukuhlonipha iSabatha, eyaziwa kwikhalenda yangoku njengeMgqibelo. Ukusekwa kwesinye usuku lonqulo ngaphandle kosuku lwesixhenxe akophuli nje kuphela lo myalelo kodwa kuba ngokwalo luphawu lobuthixo obungenye, olungaphandle kwentando ecacileyo kaThixo. Sisenzo sokunyelisa kwaye ke ngoko silingana nomlingo (1 Samuweli 15:23). Xa idityaniswe neMiyalelo yesibini eqinisa eyeyesine, iba kukuthanda izithixo. Ukusekwa kwekhalenda elungelelanisa iveki ngokujikeleza kunempembelelo efanayo.

 

La miyalelo mane yokuqala zimisela ubudlelwane bomntu noThixo kwaye zaziwa phantsikwentloko yokuqala neyona iphambili yomthetho, ethi: uya kuthanda iNkosi uThixo wakho ngentliziyo yakho yonke, nangomphefumlo wakho wonke, nangengqondo yakho yonke (nangamandla akho onke Mk. 12:30). Lo ngumyalelo omkhulu nowokuqala (Mat. 22:37-38).

Ukuzinikela ngokupheleleyo kuThixo kuvela ekuthobeleni ngokunyanisekileyo ezi miyalelo nasekuphepheni nasiphi na isenzo esinokuzichitha.

UMthetho wesibini omkhulu ngulo

Thanda ummelwane wakho njengawe. Akukho mthetho mkhulu kunalezi (Mat. 22:39; Mk. 12:31).

UMthetho wesibini omkhulu ubonakaliswa kubudlelwane obuchazwe phantsi kwemithetho emithandathu yokugqibela kwishumi, kwaye le mithetho inxulumene nabantu.

UMthetho wesihlanu uthi

Wozisa utata wakho nomama wakho, ukuze iintsuku zakho zibe zinde emhlabeni iNkosi uThixo wakho ikunika wona.

Ubudlelwane bosapho lilitye elingundoqo lokwakha lwabantu bonke kwaye bubonakalisa iimvakalelo ezibonakaliswayo kwisakhiwo sonqulo ngokubanzi.

 

UMthetho wesithandathu uthi

Akumelanga ubulale.

AmaKristu agwetywa ngomthetho ophakamileyo wokungacaphukeli umntakwabo. Ukugcina umsindo kukwenzakalisa ummelwane wakho. Nabani na ocaphukele umntakwabo uya kuphendula ekuhluleni; nabani na ohlambalaza umntakwabo uya kuphendula ekuhluleni kwenkululeko, kwaye nabani na othi, & #39; Sisidenge! & #39; uya kuphendula eGehenna (okanyeengcwabeni okanye esihogweni) (Mat. 5:22).

UMthetho wesixhenxe uthi

Uze ungazini.

AmaKristu agwetywa ngomthetho ophakamileyo wokunqwenela omnye umntu ongenguye iqabane labo (Mat. 5:28).

UMthetho wesibhozo uthi

Uze ungebi.

Ukuweba kukwenza ubundlobongela kummelwane wakho kwaye kukwaphula ulwalamano lwakho noThixo.

UMthetho wesithoba uthi

Uze ungangqini ubuxoki ngommelwane wakho.

 

Ubulungisa nobulungisa ngokwenene ngawona maqhinga afanayo kuba ngelona gama linye ngesiHebhere. Ngenxa yoko, umKristu akanakuba nolungisa ngaphandle kokuba nobulungisa. Ukumanyathiselwa kobulungisa ngobungqina bobuxoki kuphazamisa usindiso lomKristu.

UMthetho weShumi uthi

Uze ungayinqweneli indlu yomakhelwana wakho; uze ungayinqweneli umfazi womakhelwana wakho, okanye umkhonzi wakhe oyindoda, okanye umkhonzi wakhe

oyintombi, okanye inkomo yakhe, okanye intlolo yakhe, okanye nantoni na eyenomakhelwana wakho.

Ukunqwenela bubuchule obubeka izinto eziphathekayo okanye ubudlelwane bezesondo ngaphezu komntu ubudlelwane bomntu noThixo. Kulo mongo, yinkumbumbulu. Yenza enye into ibe ngundoqo lweminqweno kwaye ichasene neminye imiyalelo. Kulo mongo, imiyalelo iyazijikelezisa kuba ukunqwenela kuba sisizathu sokwaphulwa kweminye, kwaye ke ngoko, ukwaphulwa kwecandelo elinye somthetho kuwaphula wonke. Ngoko ke, akukho nto itshintshisanayo esibhedleleni sesono. Isono kukwaphula umthetho. UKristu wanika ingcaciso yokuqonda okuyinyani komthetho kuMateyu 5: 21-48; ethetha nge-Eksodus 20:13; Duteronomi 5:17, 16:18 kwaye nakuLuka 12:57-59.

 

Imiyalelo kufuneka ifundiswe ngabo bonke abazali ebantwaneni babo ngalo lonke ixesha. Kufuneka ibe luphawu esandleni nasebunzi (ngengcinga nangenzo) kwaye ibekwe kwiintsika zocango lwendlu (Duteronomi 11: 18-20).

3.2.5 Eminye Imithetho Elawula Ukuziphatha Komntu

3.2.5.1 Imithetho Yokutya

 Imithetho yokutya ifumaneka kuLevitiki 11:1-47 nakoDuteronomi 14:4-21. Zisekelwe kulawulo lomzimba womntu kwimeko efanelekileyo yempilo kwaye zisekelwe kwimigaqo esengqiqweni yomzimba. Umyalelo kukuba bangcwele kwaye umzimba wenziwe indawo efanelekileyo yokwamkela uMoya oyiNgcwele. Kukho isiseko sesayensi esiluqilima semithetho yokutya. Ukutyiwa kwegazi kuyalelwe yiDuteronomi 12:16 kwaye kunye namafutha kuyalelwe nguLevitiki 3:17. Akukho nto ifa ngokwayo okanye ikrazukileyo ekufuneka ityiwe (Hezekile 44:31). Iziyeselo zokungatywa kweziqhamo kumthetho olawula iziqhamo zifumaneka kuLevitikus 19:23-26. La mthetho aneziphumo zokomoya.

3.2.5.2 ISabatha

ISabatha yosuku lwesixhenxe mayigcinwe (ukusuka kwi-Eks. 20:8-11; Duteronomi 5:12-15) njengomyalelo ocacileyo weNkosi kwaye yenye yeMiYalelo eliShumi. Le migaqo ayinakuphulwa ngonaphakade kubo bonke abantu. ISabatha ingcwele. Nabani na otyhafa iSabatha uya kufa aze anqunyulwe ebantwini bakowabo (Eks. 31:14-15). Sisisithembiso esingunaphakade phakathi kwabantu bakaSirayeli kwaye sisiphofu esingunaphakade phakathi kwabo noThixo, sivuma ukuba uNguye umdali (Eks. 31:15-16). Bonke amaKristu ngamaSirayeli asemoyeni kwaye bonke abantu abangengawo amaYuda ekugqibeleni baya kungena kwisizwe sakwaSirayeli. Ngenxa yoko, iSabatha luphawu Phakathi kukaThixo nabantu baKhe ngonaphakade. Isohlwayo sokungahloniphi iSabatha kukufa okubandakanya ukulahlekelwa nguMoya oyiNgcwele nokugwetyelwa kuvuko lwesibini (bona ISityhilelo 20:5). ISabatha yinto eyonwabisayo kwaye kufuneka ihlonitshwe njengoSuku oluNgcwele lweNkosi. Yiyo ayilolanga lokuzonwabisa nje kodwa lihlangano elingcwele (Isa. 58:13-14). Akukho msebenziokanye imithwalo emayiphathwe ngalo (Jer. 17:21-22).

 

INkosi yethu yayigcina iSabatha ngexesha lobomi bayo (Mk. 6:2). Ii-apostile zazigcina iSabatha (neeNtsuku eziNgcwele) kwaye nathi simele sigcine iiSabatha. INkosi izakuphinda yazise iSabatha, iNyanga Ezintsha neeNtsuku eziNgcwele ngokunyanzeliswa komthetho kwakhona kubuyiselwa kwenkulungwane yeminyaka kweentsuku zokugqibela phantsi kolawulo lukaMesiya, kuze kuohlwaywe iintlanga ezingathobeliyo (Isa. 66:22-23; Zech. 14:16-19).

3.2.5.3 IiNyanga Ezintsha

Iinyanga Ezintsha kufuneka zigcinwe phantsi komthetho (Num. 10:10, 28:11-15; 1Chron. 23:31; 2 IziKronike 2:4, 8:13, 31:3). Urhwebo luyamiswa ngeli xesha njengangoMgqibelo (Amos 8:5). ISrayeli yayigcina iinyanga ezintsha (Isa. 1:13-14; Ezra 3:5; Neh. 10:33; Ps. 81:3; Hos. 2:11) njengoko iCawa yenza kwiminyaka eyadlulayo. Ibandla laligcina iiNyanga Ezintsha kunye neSabatha neeNtsuku eziNgcwele (Khol. 2:16). IiNyanga Ezintsha ziya kugcinwa ekubuyiselweni phantsi kweMesiya njengeSabatha (Isaya 66:23; Hezekile 45:17, 46:1.3.6).

3.2.5.4 IiNtsuku eziNgcwele zoNyaka

IiNtsuku eziNgcwele zoNyaka zifumaneka kuLevitiki 23:1-44 nakuDuteronomi 16:1-16. EziNtsuku eziNgcwele zoNyaka zibonakalisa isicwangciso sosindiso seNkosi. IiNtsuku eziNgcweleziquka:

* IPasika neMibhiyozo yeSonka esingenamvubelo

* IPentekoste

* Umthendeleko Weempempe

* Usuku Lokuxolelwa Kwezono

* Umthendeleko Weendawo Zokuhlala Okanye Wezindlu Ezilula

* Usuku Lokugqibela Olukhulu.

 

Zinyanzelekile kwaye zineemfuno ezithile njengeempawu phakathi kukaThixo nabantu baKhe. Usuku Olungcwele luphathwa njengeSabatha.

3.2.5.5 Umtshato

Umtshato ngumsimbo ongcwele. Umelela umanyano likaKristu neBandla phantsi koThixo (Isityhilelo 19:7,9). Esi faniweyo sichazwe kuMateyu 22:2-14. Yindlela yokuphila eqhubela phambili noKristu (Mat. 25:10) esekelwe ekulungeleni ngokomoya. Ukususela ngexesha lokulungisana kokugqibela akusayi kubakho mtshato. Umtshato wawenzelwe umntu kwaye ayisiyondlela yokuphila yoMninimzi (Mat. 22:30). Ngoko ke, xa abantu besuswa kwabafileyo abatshati kwaye abatshatiswa (Mk. 12:25 . Lixesha apho babalwa njengabafanelekileyo ukufikelela kwixesha elizayo ngokuvuka kwabafileyo. Babe ngokulingana nezithunywa zezulu kwaye bangoBantwana bakaThixo (Lk. 20:34-36).

Ngoko ke, umtshato ngumthetho owenziwe wabantu kwaye uza kuphelelwa kukho emva kokuba isigaba sabantu sokudaliswa sigqityiwe. Ukususela ekudalweni kukaAdam, esi simiso samiselwa ukuba indoda ishiye uyise nonina ibambelele kumfazi wayo, baze babe nyama-nye (Gen. 2:24).

Umfazi ngumfazi ngesivumelwano kwaye iNkosi inqwenela inzala enobulungisa oku. INkosi iyayithiya isohluko, esingundlongondlo (Mal. 2: 16). Uqhawulo-mtshato lwavunyelwa nguMoses kodwa amaKristu akufuneki lahlise iqabane lawo ngaphandle kokungathembeki ngokwesondo (Mat. 5:31-32). Into uThixo ayidibanisileyo

akufuneki yahlulwe ngumntu (Mat. 19:3-12). Xa iqabane elingakholwayo livuma ukuhlala neqabane elikholwayo, umtshato kufuneka uhlale (1Kor. 7:10-16).

3.2.6 Ubugosa Bezimali

3.2.6.1 NgakwiThixo

Iimbopheleleko zemali ngakwiThixo zifumaneka kwiDuteronomi 12:5-19. Luxanduva lwalo lonke uMkristu ukuxhasa imisebenzi yeCawa. Umgaqo-siseko uvela kwishumi elinye elalinikelwa kuThixo ngababingeleli nabaLevi elivela kwimveliso yaseSirayeli (Dut. 12:9-14) kwaye lwangaphambi koBhetele. Irhafu yobhetele yathathwa ngo-A ntlawulelo. Umrhumo wawuqokelelwa njengoko kubhalwe kuNehemiya 10:32. Lo msebenzi  uyaqhubeka ngokusekwa kolawulo lweminyaka eliwaka lukaMesiya (Mal. 3:1-6). KuMalaki 3:7, uThixo uyalela isizwe ukuba sibuyele kuye kwaye naye uya kubuyela kuso. Oku kubuya kwenzeka ngomsebenzi kaThixo kunye nenkxaso-mali yalo msebenzi ngeeminikelo yeshumi (Mal. 3:7). Ukungahlawuli iminikelo yeshumi kulingana nokuphanga uThixo (Mal. 3:8-10).

 

Ukuhlawulwa kweminikelo yeshumi, xa kuthotyelwa ngokubambisana, kuqinisekisa ukuba umsebenzi kaThixo unokuqhubeka kwaye iziqhamo zomhlaba ziqinisekiswa nguThixo njengembuyekezo (Mal. 3:10-12).

Uxanduva lweCawa kuThixo lwalukho ukususela kubapostile nangona lwalungasoloko lusetyenziswa, okanye luyekwa ngabavangeli (2Kor. 12:13-18). Kuba uKristu wathuma amadoda amakhulu, ezibini-zibini, yaye kwakufuneka axhaswe emsebenzini yindibano awayesebenza kuyo (Lk. 10:1-12). Abo basebenzela kwinkonzo yetempile kwaye babhengeza iivangeli bafanele ukuxhaswa yivangeli (1Kor. 9:13-14). Luxanduva lweCawa ukubonelela abo basebenza ekufundiseni nasekushumayeleni ixesha elizeleyo (1Tim. 5:17-18; cf. Duteronomi 24:14-15).

 

Izithembu zamkelekile kuThixo ngaphandle kwakuba zichazwe ngokucacileyo njengezivela kwinzuzo enobuqhophololo okanye apho zithethelelwe kwizithixo (1Kor. 10:27). Izithembu zihanjiswa kwiCawe ukuze ikwazi ukunceda abo bakuyo abasweleyo (1Tim. 5:9-10,16). Izinikelo zemali ziya kuqokelelwa kwinqanaba lenkomfa yasekuhlaleni kwaye isinikelo sesinikelo siya kuhlawulelwa kwinkomfa engumgangatho ophezulu njengoko kwenziwa ngokweNomboro 18:26 kunye neNehemiya 10:37-39. Umthetho wesiqhamo sokuqala ufuna intlawulo ekhawulezileyo (Eks. 22:29). Isiqhamo sokuqala kwesiqhamo sokuqala siza kuziswa phambi koThixo kwangoko ekuqaleni kwezithethe; ingakumbi ngokuhlwa kokuqala kweSikhumbuzo okanye iZindlu ezixhonyiweyo (Eks. 23:19). Owokuqala uzalwayo naye ungcwele kuYehova (Num. 18:15-18).

3.2.6.2 Ngakwabanye

Lowo ungakhathaleliyo abazalwana bakhe, ingakumbi usapho lwakhe, uyakukhanyela ukholo kwaye umbi ngaphezu komngakholwayo (1Tim. 5:8).

Akukho Mukrista ofanele ukuxhaphaza okanye ukubamba umvuzo walo naliphi na umntu (Duteronomi 24:15). Kufuneka bahlawule yonke imali abatyalwayo, kwaye, kunyaka weSabatha, baxolele amatyala atyalwe ngomnye okholwayo (Duteronomi 15:1-3; Nehemiya 10: 31)

Ukunikela ngeminikelo yeminqulo yamasi iyalawulwa ngamanqaku aliqela. Isibini seminikelo asifanelanga sisetyenziswe kwikhaya kodwa kwindawo iNkosi eya kuyikhetha (Duteronomi 12:17-19).

Kunyaka wesithathu womjikelo wesabatha, iminikelo kufuneka ihlawulelwe ukuphila Kwabahlwempuzekileyo (Duteronomi 14:28, 26:12). Iminyaka yesithathu yeminikelo iwela kwiminyaka engu-1994-95, 2001-02, 2008-09, 2015-16, 2022-23, 2030-31. Unyaka ongcwele ka-2030-31 ngowokuqala wonyaka wesithathu weminikelo we isijikelezo esitsha seJubhile okanye iNkulungwane entsha. Oku kusekelwe kwiminyaka yeJubhile ewehla kwiminyaka engama-27-28 ne-77-78 ukusuka kuHezekile 1:1. Uxanduva lwengxowa yesithathu lunokuxolelwa okanye lwatshintshwa ngokomgaqo-siseko weCawa kwiindawo apho inkqubo yokhuseleko loluntu ilungile.

Unyaka weSabatha ngunyaka wokuphumla womhlaba, iidiliya kunye neegadi zeziqhamo ukuze amahlwempu atye kunye nezilwanyana zendalo zitye (Eks. 23:10-11). Iminyaka yeSabatha iwela kwiminyaka engcwele ka-1998-99, 2005-06, 2012-13, 2019-20, 2026-27 kunye nonyaka weJubhileyo owenzeka ngo-2027-28.

Oyenzela amahlwempu ububele uboleka iNkosi kwaye Yena iya kumvuzela ngenxa yesenzo sakhe (IMiz. 19:17) kwaye akayi kufuna (IMiz. 28:27), ekwanayo nobutyebi ezulwini (Mak. 10:21). UThixo uyakwazi ukubonelela ukuze nani nibonelele kuwo wonke umsebenzi olungileyo, kungekuphela nje ngokuhlangabezana neemfuno zabangcwele kodwa naphumelela ekubulelweni kuThixo (2Kor. 9:6-12).

3.2.7 Imfazwe noVoto

3.2.7.1 Imfazwe

Abangcwele bangababingeleli boThixo oPhezukonke. Akufanelekanga ukuba nawuphi na uMkrestu abulale omnye umntu (Eks. 20:13; Mat. 5:38-48; Lk. 6:27-36). Ukuba abakhonzi bakaKristu bebengabantu behlabathi, bebeya kulwa ukuze bangazinikeli kubasemagunyeni behlabathi (Yoh. 18:36). Nangona behlala ehlabathini, abalwi mfazwe yehlabathi (2Kor. 10:3). Izixhobo ezisetyenziswa ngabanyuliweyo zinamandla othixo okutshabalalisa iinkulu-nkulu (2Kor. 10:4). Ngenxa yoko, linyanzeleko kumaKristu ukuba baxhase urhulumente welizwe labo kwaye basebenze ngomthandazo nangentobelo enyanisekileyo kulungelowesizwe sabo, ukuze uThixoabakhusele ngamandla akhe.

3.2.7.2 Ukuvota

AmaKristu kufuneka axhase imithetho yelizwe ngaphandle kwakuba kukho ungquzulwano olungqalileyo nomthetho weBhayibhile. Apho kufuneka ngumthetho ukuba bavote, amaKristu angenza ubungqina ngokuvota apho kungekho ngquzulwano nemigaqo yebhayibhile. Ukukhethwa kweenkokeli ngonyulo luvelakwiDuteronomi 1:9-14 kunye nesiprofeto sexesha lokugqibela okanye lamawaka eminyaka sikaHoseya 1:11. Ukuzibandakanya kumzabalazo wezopolitiko kubonwa njengolwandiso lwemfazwe.

Isahluko 4

Imfundiso Ngomshumayeli

4.1 Ukubakho KukaKristu Phambi Kokuba Azalwe

UYesu Kristu wayesele ekho ngaphambi kokuba azalwe. Wayekho kwasekuqaleni kwendalo (Yoh. 1:1) engumzaliweyo wokuqala wendalo (Khol. 1:15) kwaye, ke ngoko, uqalelo lokudalwa kukaThixo (Isity. 3:14). Wayeyile nto kubhekiselwe kuyo kwiTestamente eNdala njengeNgelosi kaYahovah, iNgelosi yoBukho okanye yeSivumelwano. Yayiyile Ngelosi eyakhupha uSirayeli eYiputa yaza yamngenisa kuLwandle oluBomvu. Yayiyile Ngelosi eyayikwiLifu kunye neNgelosi eyathetha noMoses eSinayi (IZenzo 7:35 -38). Waye engu-El Bethel okanye u-El, uThixo okanye uMbingeleli oMkhulu weNdawo kaThixo (Gen. 28:17,21-22, 31:11-13; Heb. 3:1). UKristu wayeyiNgelosi kaHaElohim (Genesise 31:11-13). Wamiselwa njenge-elohim yi-elohim yakhe (IiNdumiso 45:6-7) owaye nguThixo uYise. Wayenyaniseka Kuye owamamiselayo, njengonyana, kanye njengoko noMoses naye wayenyaniseka endlwini kaThixo (Heb. 3:2), kodwa njengomkhonzi.

 

UKristu weza ehlabathini ukuze afakazele inyaniso (Yoh. 18:37). Ubukumkani bakhe busaza kuza emhlabeni. Wayebekelwe phambi kokusekwa kwehlabathi kodwa wabonakaliswa ekupheleni kwexesha ngenxa yethu (1Pet. 1:20).

4.2 Ukubethelelwa Emnqamlezweni NokuVuka Kwabafileyo

UKristu wathunyelwa ehlabathini ukuze asindise uluntu ngokuthatha isono sehlabathi (Mat. 1:21, 9:6; Mk. 3:28) njengembuzi (Isity. 5:6-8). Wabulawa ukususela kwisiseko sehlabathi njengomsebenzi wolwazi lwangaphambili lukaThixo (Isityhilelo 13:8).

Ngaphandle kokuba uluntu lukholelwe ukuba uKristu nguye uMesiya, luya kufa ezonweni zalo (Yohane 8:24).

UKristu wasifela izono zethu ngokweZibhalo, wangcwatywa waza wavuka ngomhla wesithathu ngokweZibhalo (1 Korinte 15:3-4), wabonakala kubazalwana abangaphezu kwamakhulu amahlanu (1Kor. 15:5-6). UKristu wayesele evukile phambi kosuku olubizwa ngokuba yiCawa okanye usuku lokuqala lweveki (Yoh. 20:1; bona kwakhona uMak. 16:9-10, qaphela ixesha elisetyenzisiweyo emva kokuba evukile) Kwathiwa wachitha iintsuku ezintathu nobusuku obuthathu entliziyweni yomhlaba njengeMphawu kaYona (Mat. 12:39-40; bona kwakhona Lk.24:6-8).

UKristu wabethelelwa emnqamlezweni (Mat. 27:32-50; Mk. 15:24-37; Lk. 23:33-46; Jn. 19:23- 30) malunga neyure yesithathu, oko kukuthi, ngo-9 kusasa (Mk. 15:25), kude kube yeyethoba yeyure, oko kukuthi ngo-3pm (Mk. 15:33), ka-14 Nisan. Akukho bungqina bokuba ingaba le yayikwisibonda okanye yaba yinkqubela kamva yomnqamlezo oyi-T. Nokuba kunjalo, umnqamlezo awuthathwa njengophawu lokholo, oluvela kwinkolo yamandulo engengoyo -inkolelo-ze yobuKristu.

UKristu wabethelelwa emnqamlezweni waza wavuka (Mk. 16:6). Ekuvukeni kwakhe wanyukawaya kuYise, abe nguYise wethu, noThixo wakhe abe nguThixo wethu (Yoh. 20:11-18). Uhleli ngasekunene kukaThixo, iingelosi, neegunya, namandla zize phantsi kwakhe (1 Pet. 3:22).

UKristu wanika iBandla amandla oku xolela nokubamba izono ngabapostile (Yoh. 20:22-23).

4.3 Ukubuya Okwesibini kukaKristu

UKristu weza kuqala njengenyama yesono sokuhlawulela. Akazange aze kuqala njengoKumkani uMeshiya kwaye oku kwangqondwa gwenxa ngamaYuda esihlandlo sakhe. Babe belindele ukumkani ophumelelayo (Mat. 27:11,29,37; Lk. 23:2-3, 37-38; Jn. 19:14-16). Noko ke, wamkelwa ngabanye ngomoya oyiNgcwele njengoKumkani wakwaSirayeli (Yoh. 1:49, 12:13-15) ngaloo ndlela ebethemphelisa isiprofeto (Zak. 9:9).

 

UYesu uza kubuya kwakhona ngamandla, ehamba neMikhosi yezulu (Mat. 25:31) njengoKumkani uMeshiya (Isity. 17:14). Ukuza kwakhe kuza kubonakala ngokucacileyo njengomsila womhlaza ezulwini (Mat. 24:27). Uya kulawula ngamandla kunye nabangcwele abavusiweyo (Isity. 20:4).

 

Uya kutshabalalisa umntu wobugonyamelo ekufikeni kwakhe (2Thes. 2:8) aze emva koko atshabalalise amandla ehlabathi. Umntu wobugonyamelo uya kufumana amandla ngenxa yemisebenzi kaSathana enamandla nemiqondiso nemimangaliso yobuxoki (2Thes. 2:9). Oku kuphambuka kuthunyelwe kwiTempile kaThixo kuba bangayithandanga inyaniso ukuze basindiswe. Ngenxa yoko, uThixo ubathumelela intswela-bulumko enamandla ukuze bakholelwe kubuxoki, kuba bengayibambanga inyaniso kwasekuqaleni (2Thes. 2:10-12). INkosi iza kuyitshabalalisa le nkqubo yokuphambuka ngomoya womlomo wayo nangokubonakala kokuza kwayo (2Thes. 2:8).

4.4 Ulolawulo Lweminyaka Elinkulungwane LukaKristu

UKristu uza kumisela ulawulo kulo mhlaba kangangeminyaka elinkulungwane kunye

nabangcwele abavusiweyo (ISityhilelo 20:3-4). USathana uza kubotshelelwa iminyaka eliwaka aze agcinwe kwintlango engenanzulo okanye i- tartaroo, indawo yeengelosi ezawa (2Pet. 2:4). Abangcwele, abo bambezelwa intloko ngenxa yobungqina bukaYesu nelizwi likaThixo kunye nabo bangakhongozanga isilwanyana nomfanekiso waso okanye bamkela uphawu lwaso ezihlo okanye ezandleni zabo, baza kuvuswa baze babuse noKristu iminyaka eliwaka (Rev. 20:4). Le yeyokuqala ukuvuka kwabafileyo (Isity. 20:5). Abanye abafileyo abaphili de kuphele iinkulungwane zeminyaka (Isity. 20:5). Oku kukuvuka kwabafileyo kwesibini okanye okubanzi.

 

Ngexesha lale minyaka eliwaka, uKristu uza kuyimisa kwakhona iBukumkani ngokwemithetho yebhayibhile awayinika eSinayi. Oku kuza kwenzeka ukususela ngosuku alimi ngalo kwiNtaba yeeOliva (Zek. 14:4,6 ff). Iintlanga ziya kulwa neYerusalem kwaye ziya kutshabalaliswa (Zek. 14:12). Wonke umntu osindileyo kwezo zizwe uya kunyuka nyaka ngamnye ukuza kunqula iNkosi yomkhosi wamazulu nomhlaba aze agcine uMthendeleko weeNdebe okanye weeNkampu (Zek. 14:16). ISabatha, iiNyanga ezintsha neeNtsuku eziNgcwele ziya kuba yimfuneko kwaye umthetho uya kuphuma eYerusalem. Ezo zizwe zingathumeli iintumwa zazo eYerusalem kuMthendeleko weeNkampu aziyi kufumana mvula ngexesha layo (Zek. 14:16-19).

 

Ekupheleni kweNkulungwane-nyaka, uSathana uza kukhululwa kwakhona ukuze akhohlise iintlanga kulo lonke ilizwe (Isity. 20:7-8). Baya kuphinda bahlanganiswe edabini, kodwa baya kutshiswa ngumlilo (Isity. 20:9); kwaye ke uSathana uya kutshabalaliswa. Kuza kulandela uvuko jikelele, kunye noMgwebo (Isity. 20:13-15).

Isahluko 5

Ingxaki Yokubi

5.1 Ubukho Bokubi Ngokuphambuka Kwemikhosi

USathana wagalelwa ezulwini ngenxa yesono sokuvukela, esithi ngenxa yokuba sifuna ukuseka ukuthanda okulinganayo okanye okungaphezulu kukaThixo uYise, sibe ngumbingelelo (okanye umthakathi njengoko kuchaziwe ku-1 Samuweli 15:23). USathana wafuna ukuzenza alingane noNkulu Kakhulu okanye uThixo uYise. UKristu, kwelinye icala, akazange afune ukuzenzaalingane noThixo, ethobelisa ukuthanda kwakhe (Yoh. 4:34).

[Yena] ekubeni enobunjani bukaThixo, akazange alibone ukulingana noThixo njengento yokuzibambela. Kodwa wazithoba, wathatha isimo sento elungiselelweyo, wazalwa ngokwenkangeleko yabantu, waza ekubeni efunyenwe ngokwenkangeleko njengomntu, wazithoba waza wavuma ukufelakwanokufa esiphambanweni! Ngenxa yoko uThixo wamphakamisela kweyona ndawo iphakamileyo waza wamnika igama elingaphezulu kwalo lonke igama... (Fil. 2:6)

 

Ngoko ke uThixo wamphakamisa uKristu ngenxa yokuthobela, kuba engazange afune ukulingana noThixo kwaye engazange afune ukumtyhoboza uThixo, njengoko isinye sesithathu se-eloheim kunye nee-bene elohim zazifune ukwenjenjalo.

 

ELukeni 10:18 uKristu wathi wambona uSathana ewela, njengomhlaza, esibhakabhakeni. USathana wathimba isinye sesithathu seeNgelosi okanye iiNkwenkwezi zaseZulwini (Isity. 12:4). Ezi iingelosi zaphoswa kunye noSathana emhlabeni (Isityhilelo 12:9). Olu tshabalaliso lubonakaliswa lutshabalaliso ekuthethwa ngalo kwiSityhilelo 8:10 apho ingelosi yesithathu iphinda ibonise utshabalaliso olubangelwe kukuwela kweNkwenkwezi yoMkhosi etshabalalisa isinye kwisithathu sendalo yonke. Umkhosi watshatyalaliswa ngenxa yempini. Umkhosi yiNdawo yokuhlala kaThixo ezulwini. Impini yabangela ukuba isinye kwisithathu saloo ndawo yokuhlala sisuswe, yaye inkqubo yomhlaba ithetha izinto ezingamxhelo-mnye ngegama likaThixo nendawo yakhe yokuhlala, oko kukuthi, abo bahlala ezulwini (ISity. 13:6). Ngaloo ndlela, uThixo uhlala kwindawo yokuhlala yasemzini esezulwini, ekwangumkhosi wasezulwini, kwakunye nakwabakhethiweyo, abazindlu zikaThixo zasemhlabeni.

5.2 Iimfundiso Eziphathelele Kwakudala Ukubekwa

NguThixo, ngoKristu, ngesipho soMoya oyiNgcwele, ovula ingqondo yabo bonke abakhethiweyo, eqala ngabapostile, ukuze iZibhalo ziqondwe (Lk. 24:45). UKristu wathetha ngemifanekiso ukuze abo babengakhethwanga bangaqondi. Ngaloo ndlela, babeya kubuyela emva baze basindiswe (Mat. 13:10-17) phambi kokuba bakwazi ukungena kugwebo. UThixo unenceba kwaye akathandi ukuba nabani na atshabalale. Ngoko ke ngokwazi kwaKhe kwangaphambili kobuthixo, wonke umntu ubizwa ngokweenjongo zaKhe. Abo babesazi kwangaphambili, wabamisela kwangaphambili ukuba bafanane nomfanekiso woNyana waKhe, ukuze abe ngumzali-mkhulu phakathi kwabazalwana abaninzi. Kwaye abo babamisela kwangaphambili wababiza; nabo wababizileyo wabagungqina ukuba banobulungisa; nabo wabagungqileyo wabenza babalasele. Ke, sithini ke ngale nto? Ukuba uThixo unethu, ngubani onokuchasana nathi? (Roma 8:28-31).

 

5.3 Imeko Yabafileyo

Imeko yabafileyo kukuthula (IiNdumiso 115:17) nobumnyama (IiNdumiso 143:3). Akukho mphefumlo uphila ngonaphakade. Isiphelo esinye siza kubantu bonke (Umlingo 9:3). Abafileyo abazi nto (Umth. 9:5).

Abanye kwabafileyo bamandulo abanasivusi (Isaya 26:14; bona i-Companion Bible notation kunye ne-Interlinears).

Abafileyo bamaNgcwele babizwa ngokuba balele okanye abo baleleyo (bona Mat. 9:24; Yoh. 11:11; 1Kor. 11:30, 15:6,18,51; 1Tes. 4:13-15; 2Pet. 3:4).

5.4 Ukuvuka Kwabafileyo

UThixo uyenza imimangaliso kubafileyo kwaye abo bafileyo baya kuvuka bemdumisa uya kwema emhlabeni. Emva kokuba uYobhubhile, wayesazi ukuba kwinyama yakhe uya kumona uThixo, owayeza kuba kwicala lakhe, kwaye amehlo ache aya kumona, hayi amehlo omnye (' [am]' (Yob. 19:25-27).

 

UKristu wavusa abafileyo ukuze sazi ukuba nguye uMeshiya (Mat. 11:4-5). ULasarus wayengumzekelo walo mandla (Yoh. 11:11). Le ngcamango yokuvuka kwabafileyo njengoko ibhekiswe kuMesiya yayisaziwa kakuhle kwaye ilindelwe ngabaphathi bemihla yakhe (Mat. 14:2).

 

Kwakuyaqondwa ukuba asifanelanga sonke silale kodwa sonke sifanele sitshintshwe, kwisigigaba sokugqibela (1Kor. 15:51). Ngoko ke, abazalwana baya kudlula kwizizukulwana baze balale, kodwa ngeentsuku zokugqibela uMesiya uya kuza ngelixa abanye babangcwele besaphila. Ngoko ke bonke baya kutshintshwa babe imizimba yomoya engafi (1Kor. 15:44 nkamva). Abo baleleyo baya kuvuswa. Abo baphilayo abashiyekileyo de kufike iNkosi abayi kungabaphambi kwabo baleleyo (1Tes. 4:13-15). INkosi iya kuthotyelwa isuka ezulwini ngesandi somnxeba wegabazana elikhulu kunye nesandi setrompethi kaThixo, nabafileyo baya kuvela kuqala, kwaye abo baphilayo, abashiyekileyo, baya kuthathwa kunye baze babe neNkosi ngonaphakade (1Thes. 4:16-17).

 

Ukususela kuvuko, kuza kuqala ulawulo lweminyaka elinkulungwane lwabangcwele. Abangcwele baya kulawula iintlanga ngentonga yentsimbi (Isity. 2:26-27).

 

Ekuvukeni akusayi kubakho mtshato (Mat. 22:30). Abangcwele baya kuvuswa njengezidalwa zomoya. UKristu wasifela ukuze xa sivuka kulala siphile naye (1Thes. 5:10).

Kubalulekile ukuba siqonde ukuba ngabangenamkhethe kuphela abakwimpucuko yokuqala. Ubulungisa (zedek) noBulungisa ngesiHebhere ligama elinye. Ziqondwa njengento enye. Ngenxa yoko, ukugwenxa kobulungisa okungazange kubonwe ngokuzisola kuthintela abakhethiweyo ekuphucukeni kokuqala.

5.5 Isigwebo Sabangendawo

Uhlobo lwabantu lulawulwa yinkqubo yoqeqesho olungileyo. Minqweno kaThixo kukuba  kungabikho nyama iyatshabalala kodwa bonke bafikelele ekuzisoleneni (2Pet. 3:9).

 

Ukuba uThixo ebenokuthatha umoya wakhe, yonke inyama ibiya kutshabalala kunye kwaye umntu abuyele erhwebeni (Yobo 34:15), ngoko ke umphefumlo awukho.

Bonke abantu abangaphakanyiswanga kuvuko lokuqala, oluluvuko olungcono (Heb. 11:35), baza kuphakanyiswa kwabafileyo kuvuko lwesibini emva kolawulo lweminyaka eliwaka lukaMesiya. Le nkqubo lixesha lokugweba elibonakala liza kuthatha iminyaka elikhulu (Isa. 65: 20). Uvuko lokugweba (Yoh. 5:29) lololungiso nokufundisa ukuze bonke abantu balungiselelwe ukwamkela ubomi obungunaphakade. Igama elithi ugwebo (kriseoos) (eliguqulelwe njengokugwetywa kwisiqalekiso kwi-KJV) linentsingiselo yesigqibo.

Intsingiselo yeyolungiso oluvela kwiimbono okanye izigqibo ezinikwe ngokunxulumene nezenzo. Linokuthi libe nentsingiselo yokohlwaya okanye yokubuyisela. Nangona kunjalo, abantu abaqhelekileyo abangakaze bafumane ithuba lokumazi uThixo abanakugwetywa ngenxa yaloo nto. Abangendawo baya kufumana uqeqesho olungqongqo. Ukuba abazisoli emva kwexesha leminyaka elikhulu elivunyelweyo ukusukela kusuku lwesibini lokuvuka, baya kuvunyelwa ukuba bafe kwaye imizimba yabo iya kutshiswa ngumlilo waseGehenna (othethelelwe njengesihogo) (Mat. 5:22,29,30, 10:28, 18:9, 23:15,33; Mk. 9:43,45,47; Lk. 12:5; Jas. 3:6).

Kukho amagama amathathu kwiTestamente eNtsha aguqulelwe njengezihogo. La ngala: SGD 86 hades elifana kakhulu no SHD 7585 Sheol, okanye umngxuma okanye ingcwaba, indawo ekubekwa kuyo izidumbu. Ezinye iimibhalo ezimbini ze SGD 1067 Gehenna, elivela kwisiHebhere elithetha iNtlambo yaseHinnom. Lo yayingumngxuma wenkunkuma apho inkunkuma nezilwanyana ezifileyo zaseYerusalem zazitshiswa khona. Ngaloo ndlela, UKristu wayisebenzisa ngokomfuziselo xa ebhekisa ekulahliweni kwabafileyo, umzimba nomphefumlo (Mat. 10:28), emva komgwebo. Eyokuthathu yi-SGD 5020 tartaros, elilizibi apho iingelosi zavalelwa khona emva kwenkululeko.

Isigwebo esingunaphakade (kolasin, isohlwayo) ekuthethwa ngaso kuMateyu 25:46 sichasene nobomi obungunaphakade. Kukusweleka nje. Ingqiqo yesohlwayo njengoko ikwimoria kuHebhere 10:29, ivela kwingqiqo yokuzingcwalisa. 2 Korinte 2:6 isebenzisa igama elithi epitimia elivela kwigama elithi esteem elithetha ubuzwe. Ngenxa yoko, isohlwayo sinale ngqiqoyokususwa kwehlonipho njengommi

Ngaloo ndlela, akukho ndawo yentuthumbo yaphakade yabafileyo. Abangcwele baya kubizwa kusuku lokuvuka lokuqala ukuze benze umsebenzi wokufundisa kwiNkulungwane yamaMinyaka ukuze amadimoni agwetywe ngokwempumelelo yawo kwaye ihlabathi libe nomgangatho wothelekiso elinokulinganisa ngayo iziphumo. Aba abayi kufa, ngokwentsingiselo yokuba bagwetywa ngoku. Babizwa ngokuba balele.

Intsalela yehlabathi, ngenxa yokuba ayiyonxalenye yabakhethiweyo, ayigwetywa ngoku. Intsalela yehlabathi iza kuvuswa ize ilungiswe phantsi kweliso elibukhali kusuku lwesibini lokuvuka (ISityhilelo 20:12-13). Akukho sivuko okanye isohlwayo sinye ngaphandle kwesibini okanye esijikeleleyo. Abo bazisoleyo baya kunikwa ubomi obungunaphakade kunye nabangcwele bokuvuka kokuqala, kwaye abangazisolisiyo baya kusweleka nje kwaye imizimba yabo itshiswe. Emva koku, imeko yokufa nengcwaba, okanye iHades, iya kupheliswa (ISity. 20:14). Abangendawo abaphilayo ekubuyeni kweMesia baya kubulawa (Mal. 4:3) baze banikezelwe ekuvukeni kwesibini.

 

Uvuko lwesibini yayisisohlwayo esafakwa kuYuda ngenxa yokwala kwabo uKristu. Babengabantwana bobukumkani ababethulwe kwimnyama yangaphandle (Mat. 8:12). Banikezelwa njengesizwe kuvuko lwesibini endaweni yokuba babe nenxaxheba kwindalo kaThixo (2Pet. 1:4) nakuvuko lokuqala. Ngaphandle kokwabiwa njengesizwe Phakathi kwabakhethiweyo (Rev. 7: 5), uYuda akazange akhethwe ukuba athathe inxaxheba kuvuko lokuqala. Abaninzi bayabizwa kodwa bambalwa abakhethiweyo ukuba benze lo msebenzi (Mat. 22:13-14) . Abaninzi abaxhasa uKristu, kodwa baphatha kakubi abakhethiweyo bakhe, okanye abangakhuthali (Mat. 25:30) eneneni baya kunikezelwa kwisivusiwa sesibini (Mat. 24:51, 25:30) kuba baninzi abakhutshiweyo (Lk. 13:26-28) kwaye kwanabo basesisvusweni sokuqala bayahanjiswa ngokwecandelo lokuqala kwabo (Lk. 13:30).

 

Isahluko 6

Icawe

6.1 Ibani okanye Yintoni iCawe?

UKristu wathi uya kuzakhela iCawe yakhe phezu kwedwala kwaye amandla okufa akayi kuphumelela kuyo (Mat. 16:18). UThixo lidwala elakhiwe phezu kwalo iCawe. Ibandla luhlanganiso lwabantu ngabanye. Asiyiyo indlu yokuqukumbela okanye isakhiwo sobunkampani. Ibandla likaThixo ligama elithi ngalo amabandla ngamanye abizwe ngalo (1Kor. 1:2; 2Kor. 1:1 kwaye kwakhona 1Kor. 11:22 malunga neBandla laseKorinte). Zizonke zaziwa ngokubanzi zombini njengeCawa kaThixo (IZenzo 20:28; Gal. 1:13; 1Tim. 3:5) neeCawa zikaThixo (1Kor. 11:16; 1Tes. 2:14; 2Tes. 1:4). I-1 Korinte 14:33 ithetha ngeeCawa zabangcwele, ibhekisa kubantu ngabanye abazenzayo. IiCawa zazikwizindawo ezininzi kwaye nganye yayinoxanduva lwemicimbi yayo.

 

Abantu ngabanye babizwe nguThixo baze banikwa uKristu (Yoh. 17:11-12; Heb. 2:13, 9:15). INkosi yongeza kwinani leCawa imihla ngemihla ngokwabo basindiswayo (IZenzo 2:47). Iicawa zazichongwa ngendawo (Roma 16:1; 1 Kor. 1:2; 1 Tes. 1:1; 2 Tes. 1:1; 1 Pet. 5:13) kwaye zihlala zincinci okanye ziziicawa zasendlwini (Roma 16:5,23; 1 Kor. 16:19; Kol. 4:15; Phm. 1:2). UKristu wenzelwa intloko yazo zonke izinto zeCawa (Eph. 1:22). UThixo watyhila kubagwebi basezulwini, ubulumko baKhe ngeCawa (Eph. 3:10). UKristu yintloko yeCawa, engumzimba wakhe, kwaye ithobela uKristu. UKristu wazinikela ngenxa yeCawa, njengoko intloko yendlu nganye ifuneka ukuba yenze ngenxa yaloo ndlu (Eph. 5:23-26). ICawa kufuneka inikwe uKristu ingenachaphaza okanye imibimbi, ingcwele kwaye ingenabala (Eph. 5:27). ICawa iyondliwa nguKristu (Eph. 5: 29). UKristu, njengentloko yeCawa, wayengowokuqala ukuzalwa kwabafileyo ukuze abe ngunaphambili. Ngoko ke iCawa, njengomzimba kaKristu, itshatiswe kuKristu njengeqela ekuvukeni kokuqala xa umkhwenyana efika (Mat. 25:1-10; Kol. 1:18,24). ICawa iquka iCawa yabazalwa kuqala kwaye amagama abo abhalwe ezulwini (Heb. 12 :23). Indlu kaThixo yiCawa kaThixo oPhilayo, isigxobo nesiseko senyaniso. Ngoko ke, iCawa kaThixo isekelwe enyanisweni (1Tim. 3:15).

 

6.2 Uququzelelo lweCawa

ICawa njengombutho inoxanduva lokuphila kakuhle kwabantu bayo (1Tim. 5:16). Oku kusekelwe kwiziko lasekuhlaleni.

 

ICawa ilondolozwa ngamadoda amakhulu kunye neendikani ezikhethwe ngabazalwana (IZenzo 1:22,26, 6:3,5-6, 15:22; 1Kor. 16:3; 2Kor. 8:19,23), nabo bathandazela kwaye bathambise abazalwana abagulayo egameni leNkosi (Yak. 5:14). UMoya oyiNgcwele ubenza babe ngabagcini bemihlambi, leyo iCawa kaThixo (IZenzo 20:28). Iicawa zizimele kakhulu (3Yoh. 1:9-10). Umsebenzi wolawulo lweecawe wenzelwa ngabadikoni nabadikoni (Roma 16:1), abanokuvavanywa ngesi sikhundla (Fil. 1:1; 1Tim. 3:8-13). KwiCawe, kukho imisebenzi eyahlukeneyo equka eyabaprofeti nabafundisi (IZenzo 13:1), emva koko imimangaliso, iimpiliso, uncedo, ulawulo neentlobo ngeentlobo zeelwimi (1Kor. 12:28). Ukufundisa kwecawe kusenziwa ngeelwimi ezaziwayo, okanye iilwimi ezicwangcisiweyo neziyaqondwa, zitolikwa ngabo babekhona (1Kor. 14:4-5).

 

Iicawa zinoxanduva lokuncedisa umsebenzi wabafundi okanye abavangeli bamiselweyo ukuba basebenze kwiindawo ezinkulu kunezo zeecawe ezizezinye (IZenzo 14:23,27, 15:3,4,22, 18:22, 20:17; 1Kor. 4:17).

 

UKristu wanika imiyalezo ethile kwiCawa nganye nakwiziporho ezilawula nganye kuzo ukuba zibe ngumzekelo kubakhethiweyo (Isityhilelo 2:1,8,12,18, 3:1,7,14).

Imisebenzi yokugweba nokugqiba ngemicimbi yemihla ngemihla kufuneka yenziwe ngamalungu aqhelekileyo eCawa, ukuze baphuhliselwe iindima zabo ekugwebeni kweNkosi (1 Kor. 6:4).

6.3 Iinjongo neeMbono zeCawa

Eyona njongo yokuqala yeCawa kukuba iqhubeke nokushumayela iindaba ezilungileyo zoBukumkani bukaThixo njengoko uYesu Kristu wayeyalelwe (Mat. 4:17, 10:7, 11:1; Mk. 1:38- 39; Mk. 3:14, 16:15; Lk. 4: 43, 9:60).

 

Ibandla limele likhushumayele abathobekileyo iindaba ezilungileyo, libophe iintliziyo ezaphukileyo, libhengeze inkululeko kwababanjweyo, ukuvulwa kwentolongo kwabo bavalelweyo (okanye abatyunyuziweyo) (Isa. 61:1), nokubuyiselwa kokubona kwabantuabangaboniyo (Lk. 4:18). Limele liphilise abagulayo (Lk. 9:2).

 

Kukushumayela unyaka wokwamkeleka weNkosi (Lk. 4:19) nokungqina ukuba nguKristu owayemiselwe nguThixo ukuba abe ngumgwebi wabaphilayo nabafileyo (IZenzo 10:42).

Ukondla iicawa yinjongo yesibini yamadoda amakhulu (IZenzo 20:28) azama ukufundisa kuyo yonke indawo kuyo yonke icawa (1Kor. 4:17). Izipho zesi-1 kwabaseKorinte 12:28 zisetyenziselwa ukuncedisa kuphuhliso lweCawa. Ezi zipho zomoya maziphuhliswe ngomdla kuphuhliso lweCawa (1Kor. 14:12). Ukulawula indlu yomntu ngokwakhe sisikhokelo kulawulo olusebenzayo lweCawa kaThixo (1Tim. 3:5).

6.4 Ukwenziwa Ngcwele

Abo beCawa ababizwe nguMoya oyiNgcwele (Roma 15:16) ukuba babe ngabangcwele bayangcwaliswa (1 Kor. 1:2) nguThixo uYise baze bagcinwe kuYesu Kristu (Yuda 1).

 

Abangcwele bayangcwaliswa nguThixo ngegazi lesivumelwano (Heb. 10:29) kunye nomzimba kaYesu Kristu (Heb. 10:9-10). Amaqhawe ke ayangcwaliswa ebhaptizweni (1Kor. 6:11). Ngoko ke uMoya oyiNgcwele ngumoya kaThixo wethu, kwaye geligama likaYesu Kristu abakhethiweyo bayangcwaliswa baze bahlanjwe ngesibingelelo sakhe, beqhubeka ekholo ngoThixo (IZenzo 26:18).

Abakhethiweyo banikwa intetho-maxa ngobabalo kwaye bagcina isikhundla sabo ngokholo, ngaloo ndlela bezihlambululayo omnye komnye eBandleni nakwiintsapho

(1Kor. 7:14). Ngoko ke, iqabane elingakholwayo nabantwana bayangcwalaliswa

kwabonyuliweyo. Abonyuliweyo bayangcwalaliswa emzimbeni kaKristu, beyinye umzimba kuKristu (Roma 12:5; 1Kor. 12:20-27), kwaye ke ngoko, ukungcwalaliswa akuxhomekekanga kwizakhiwo zemibutho.

Isahluko 7

Ubukumkani bukaThixo

7.1 Ukusekwa kobuKumkani

Ukusekwa kobuKumkani bukaThixo kwabikezelwa njengokuphelisa iirhuluneli zehlabathi ngokuza kweMesia ekupheleni kwexesha (Dan. 2:44) . UbuKumkani bukaThixo babushumayelwa nguKristu othe babusondele (Mk. 1:14-15). Ngoko ke ubuKumkani bunamanyathelo amabini; okokuqala, ubuKumkani bokomoya, kwaye okwesibini bubuKumkani beminyaka eliwaka obonakalayo phantsi koMesiya.

7.1.1 UbuKhosi beMoya

Kude kube nguPentekoste ngo-30 CE, bambalwa kuphela kubaprofeti neenkokeli zamaSirayeli ababenikwa uMoya oyiNgcwele kwaye ngenjongo ethile. Akukho nasiphi na esinye isizwe, kude kwamkelwe amaHaya eBandleni ukusukela ngo-30 CE, esasinayo uMoya oyiNgcwele. Ngaloo ndlela bonke bavalelwe kuvuko lwesibini okanye oluqhelekileyo kuTyhilelo 20:4ff.

UMoya Oyingcwele wanikwa uluntu, ukusukela ekufeni kukaKristu, njengesigaba sokuqala sobukumkani ukusukela ngePentekoste yowama-30 CE (IZenzo 2:1-4) ababona buza ngamandla (Mk. 9:1). Kufuneka wamkelwe ngokuzithoba nangomdla wokufuna ulwazi njengomntwana (Mk. 10:15). Ngaphandle kokuba umntu azalwe ngokutsha, ngamanzi nangomoya, akanakuyibona iLizwe likaThixo (Yoh. 3:3-5).

Iimfihlakalo zoBukumkani bukaThixo zazigcinelwe abakhethiweyo kwaye ukuqonda kunikwa nguMoya oyiNgcwele, ngoko ke iBhayibhile ibhalwe ngemifuziselo (Lk. 8:10). Ubukumkani bukaThixo asikokutya nesiselo, kodwa bubulungisa noxolo novuyo kuMoya oyiNgcwele (Rom. 14:17). Ayikho elizwini, kodwa amandleni (1Kor. 4:20).

Ukuzimisa ngumfuneko ophambili wokwamkelwa eBukumkanini. Izoni ezizimisileyo ziyakwamkelwa phambi kwabazicingela ukuba banobulungisa (Mat. 21:31-32). Ukubizwa kwabakhethiweyo kwenzeka ngokusasazwa kolwazi ngokubanzi okufaniselwa nembewu (Mat. 13:3-9). Iyasasazwa kwaye yamkelwa ngomdla omkhulu ngoMoya (Mat. 13:44-46). Kungoko, abaninzi bayabizwa kodwa bambalwa abakhethiweyo ngokwenene (Mat. 20:16, 22:14). Oku kubizwa kuqokelela abanye, kunye nabo bakhethiweyo, abahluzwayo ekupheleni kweminyaka, nokuba kukwakuza kweMesiya okanye, kwabo bayo abafileyo, ekuvukeni kwabafileyo (Mat. 13:25-30,36,38-40,47-50). Abakhethiweyo babelwe kwangaphambili ukuba babizwe kwaye ke ngoko bafanelwe baze bahlonitshwe (Rom. 8:29).

Xa uBukumkani bunikwa ngoMoya oyiNgcwele, bufana nembewu yomastade ekhula ibe ngumthi omkhulu, okanye njengegwele elibeka igwele kuyo yonke indalo (Mat. 13:31-32), ngaloo ndlela buzenza uThixo abe yiyo yonke into kuzo zonke izinto (1Kor. 15:28) (jonga i- Interlinear kaMarshall (Eph. 4: 6).

 

Imfuneko yokuqala kukukhangela kuqala uBukumkani bukaThixo nobulungisa baKhe, kwaye zonke ezinye izinto ziya kongezwa kuni (Mat. 6:33). Amandla phezu kwezithunywa zikaSathana luphawu lweLizwe likaThixo emntwini (Mat. 12:28). Ukwenza ukuthanda kukaThixo yeyona mfuneko iphambili ukuze ulondolozwe iLizwe ngoMoya oyiNgcwele. Ukuba ayisetyenziswanga kakuhle iyathathwa ize inikwe abanye abavelisa iziqhamo zayo (Mat. 21:31,43).

Ubukumkani abuzi ngokubonwayo, kodwa bungaphakathi komntu (Lk. 17:20-21). Ubukumkani bukaThixo, obukwabizwa ngokuba bubukumkani baseZulwini, abufunyanwa ngokuvuma uKristu njengoNkosi, nto leyo elinye icandelo abakhethiweyo, kodwa bufunyanwa ngokwenza ukuthanda kukaThixo uBawo (Mat. 7:21). Ngokwenza ngokuthobeka ukuthanda kukaThixo umntu uba mkhulu eBukumkanini bukaThixo

(Mat. 18:3-4).

 

Abo bathintelweyo ekubeni balamle eBukumkanini bakhankanywe ngokukodwa kwi-1 Korinte 6:9-10, iGalati 5:21 kunye ne-Efese 5:5.

7.1.2 Ulolawulo Lweminyaka Elinkulungwane LukaKristu

Ulolawulo lweminyaka elinkulungwane loMeshiya lukhankanywe ngokukodwa kwiSityhilelo 20:2-7. Ixesha leminyaka eliwaka libizwa ngokuba yiMilennium okanye iChiliad.

7.1.2.1 Ukubuya koMesiya

Ukulungiswa kwenkqubo yebhayibhile ngokufika koMesiya kufumaneka kuZekariya 14:4. UKristu wathi ngomzekelo ukuba kwakufuneka ahambe aze abuye (Lk. 19:12).

 

UMeshiya uza kuza eNtabeni yeeOliva. Nabenkhethwa bakhe uza kumisela ulawulo lwakhe. Uza kuphinda akhe iTempile (IZenzo 15:16). Uza kubuyisela inkqubo yebhayibhile equka uMgqibelo, iiNyanga ezintsha kunye namaxesha eeNtsuku eziNgcwele zonyaka. Zonke iintlanga ziya kunyanzeleka ukuba zithumele iintumwa zazo eYerusalem ngeMibhiyozo yeeHuthe, kungenjalo aziyi kufumana mvula ngexesha layo

(Zek. 14:16-19).

Ukufika kwakhe kuza kuba neempawu ezinkulu nemimangaliso, ngamandla nenzuko enkulu (Mat. 24:27,30; Isityhil. 1:7). Ukubuya kwakhe kuza kuba sobala kwaye kuza kuba neempawu zasezulwini (Isityhil. 6:12). Amandla aza kuzamazama. Ilanga liza kuba mnyama kwaye inyanga ayizukukhanya (Mat. 24:29; IZenzo 2:20). Uya kuhlala ngasekunene kwamandla kwaye uya kuza emafini ezulu. Ngoko ke uThixo unika uKristu amandla (Mat. 26:64; Mak. 14:62; Luk. 21:27; IZenzo 1:11).

UKristu uza kuza ngokukhwaza kwentlangulwa enguMichael nangokuvakala kwempempe yokugqibela (1Thes. 4:16-17; ISity. 11:15).

Xa uNyana woMntu eza ngobungangamsha bakhe bonke, ukuze abongwe kwizibonda zakhe (2Thes 1:10), neengelosi zakhe, uya kubahlula abantu aze abajongane nabo (Mat. 25:31-46).

Abakhethiweyo, abo basebukumkanini bukaThixo, abafumene uMoya oyiNgcwele ngokuguquka ngebhaptizo labadala, begcina imiyalelo, baya kuvuswa ekufikeni kukaKristu. Oku kusukunyuka kokuqala. Abanye abafileyo abayi kuphila de kuphele iNkulungwane yeminyaka. Oku kusukunyuka kwesibini (ISity. 20:4 nasemva). Abakhethiweyo bangethemba nesizathu sokuba kuze uMeshiya (1Thes. 2:19; ISity. 22:20). Abakhethiweyo bamele bamiselwe bengenabala ebuNgcwele, belungele ukufika kukaKristu neMphambili (1Thes. 3:13; 1Thes. 5:23). Uthando lwenyaniso lubalulekile ukuze usindiswe (2Thes. 2:10). INkosi iza kubulala umngendawo ekubuyeni kwayo ngomoya womlomo wayo (2Thes. 2:8). ICawa iyacelwa ukuba ilumke ingalali kuba ayisazi iyeyure eza kufika ngayo iNkosi (Mk. 13:35-37; Rev. 3:3,11). UKristu ubuya kwisigwebo esilungileyo aze alwe nabo bonke abala ukugcina imiyalelo kaThixo(Ps. 96:13; Isity. 19:11). UKristu uza kubuya aze abhekane noluntu ngenxa yazo zonke izenzo

zazo (Isity. 22:12).

 

7.1.2.2 Ukuqokelelwa kweSirayeli

Ekubuyeni kweMeshiya, abakhethiweyo nabasindileyo beSirayeli esingumzimba, abanye babo abaza kusetyenziswa njengababingeleli, baya kuqokelelwa eYerusalem bevela kwiikona ezine zehlabathi (Isa. 11:12, 66:19-21).

7.1.2. 3 Usuku lweNkosi

Phambi koSuku lweNkosi, kuza kubakho umvukelo okanye ukreqo, ukuphambuka (ukusuka kwi-apostasia) kwinyaniso nomthetho phakathi kwabakhethiweyo. Indoda yobungathathi- nxaxheba (anomias), ekuthiwa ngenxa yokuphambuka kwemithetho kaThixo ngenxa yofundiso lwakhe Phakathi kwabakhethiweyo, uyavezwa (2Thes. 2:3-8). Uhlala eTempileni kaThixo kwaye uzibiza ngokuba nguThixo. Uza kubulawa nguMesiya ekufikeni kwakhe.

INkosi iza kutshabalalisa abo balwa neYerusalem. Abantu, xa betshabalaliswa, baza kothuka, bajikele kwabo bafana nabo (Zekariya 14:12-13). Oku kuza kwenzeka ngokungalindelekanga (1 kwabaseTesalonika 5:2).

Oku tshabalaliso kuza kuyothusa umhlaba. Abantu baza kuzimela ezintabeni nasematyeni kuba uKristu uze ngomsindo kwaye akukho mntu uza kukwazi ukuma (Isity. 6:15-17), ngenxa yeempempe neentlekele uThixo aza kuzichamela ezinsukwini zokugqibela (Isity. 8:7-9:21; Isity. 16:1-20). Isiphelo soSuku lweNkosi, esiya kuthi siqhubeke kude kube kwiNkulungwane elandelayo, siya kubona isiphelo somhlaba njengoko siwazi. Le planethi iya kutshiswa ngumlilo (2 Pet. 3:7-10,12), ngaloo ndlela kususwe yonke ingqina yokuhlala kwabantu.

Inkqubo yonke yoSuku lweNkosi ijolise ekugwebeni umhlaba nasekulungiseni uluntu (Juda 14- 16). Abo bakhethwayo abenza isono bayabuyiselwa kwinkqubo yehlabathi ukuze basindiswe ngoSuku lweNkosi, ngokulungiswa kusuku lwesibini lokuvuka (1Kor. 5:5). Ngaloo ndlela, kukho kuphela iintlobo ezimbini zokuvuka.

7.1.3 UbuKumkani obungunaphakade bukaThixo

7.1.3.1 Ukuza KukaThixo

Xa uKristu ebehlise phantsi yonke imibuso namagunya, uya kubuyisela kuThixo yonke le

nkqubo (1Kor. 15:24,28). Emva koko uThixo uya kuza emhlabeni aze afudusele ulawulo lwezulu apha. Umhlaba wonke uya kuzala nguzuko Lwakhe (Isaya 6:3) kwaye uThixo neMvana baya kuba zizibane zale nkqubo (ISityhilelo 21:23).

 

7.1. 3.2 Umhlaba Omtsha neYerusalem Entsha

Isaya 65:17 ithi kuza kubakho izulu elitsha nomhlaba omtsha oza kudaliswa. Imbewu kaSirayeli iya kuhlala phambi koThixo kule nkqubo intsha (Isaya 66:22) kude kube sekupheleni kweNkulungwane yeminyaka xa inyama yonke iya kuphelelwa lixesha. UThixo uya kuhlala eZiyon kwaye iya kubizwa ngokuba sisixeko esithembekileyo (Zekariya 8:3). Isixeko saseYerusalem Entsha siya kuvela ezulwini (Isity. 3:12). Le Yerusalem Iintsha sisixeko esingcwele esihla ekudalweni kwesibhakabhaka esitsha nomhlaba omtsha (Isity. 21:1- 4,7,10). Emva koko uThixo uya kuba nabo bonke abantu.

 

Izinto ezazakudala azisayi kusakhunjulwa (Isa. 65:17). Silindele izulu elitsha nomhlaba omtsha, apho kulawula ubulungisa, ngokwesithembiso (2Pet. 3:13). Abaninzi kwabakhethiweyo aboyisayo baya kwenziwa izintsika kwitempile entsha kaThixo (Rev. 3:12). Ngaloo Ndlela yisakhiwo sokomoya.

 

7.1.3.3 Isiphelo Sobuntu

Abakhethiweyo baya kunikwa ulawulo lweplanethi kangangamawaka eminyaka (Lk. 19:17,19), bejengeengelosi (Mat. 22:30), befa umhlaba kwaye ekugqibeleni bebona uThixo, beNguoNyana bakaThixo (Mat. 5:3-11). Esi sikhundla sandiselwa kuwo onke amanxuwa (Mat. 8:11). Le yimincili kaThixo uYise (Lk. 12:32). Kuba bonke abakhokelwa nguMoya kaThixo baziBana bakaThixo (Rom. 8:14).

Ubukumkani beminyaka eliwaka bukaMesiya sisixhobo nje sokufundisa ukulungiselela uluntu iimbopheleleko zalo zokugqibela, ngaloo ndlela kugcwaliswe amandla alo kunye nesicwangciso sikaThixo esabekwa phambi kokusekwa komhlaba.

Eyona njongo iphambili yoluntu kukuba kulungiselelwe ukuthatha indawo yalo kwinkqubo entsha edityanisiweyo yoMkhosi nokuthatha ilifa lawo elifanelekileyo eliyinkqubela phambili nolawulo lomhlaba (Ps. 8:1-9; Dan. 2:44-45) kunye nendalo iphela elungelelaniswe ngokutsha (Dan. 7:27, 12:3).

Isihlomelo

Umyinge Ngaphakathi kwiTrinitarianism

AmaTrinitarians ahlukanisa ithiyoloji kwindlela ekuthiwa yi-economy yosindiso ekuzenzeni komntu kaYesu Kristu. ULaCugna (GOD FOR US The Trinity and Christian Life, Harper, San Francisco, 1991), ekuphatheni nophuhliso lwenkolo yeTrinity nokwahlukana kwezifundo zenkolo kwiSicwangciso soSindiso (okanye i-soteriology) njengoko satyhilwa kuKwenziwa-nyama kukaKristu, waphawula ukuba amaKappadocia akhokelela izifundo zenkolo kwicala elathi laqhubela phambili ukwahlukanisa i-economy nezifundo zenkolo. Le ndlela, okanye umkhondo, yakhokelela kwi-via negativa kaPseudo-Dionysius kwaye, ekugqibeleni, kwiimfundiso zenkolo zikaGregory wasePalamas (Isahluko 6.

 KwiiNtshona zaseLatini, kwixesha elalandela iNicaea ngoko nangoko, iingcali zezakwalizwiezifana noHilary wasePoitiers, kwaye mhlawumbi ngokugqithisileyo, uMarcellus waseAncyra, bagcina unxulumano phakathi kwee-hypostases zobuthixo kunye ne-economy yosindiso. U-Augustine wazisa indlela entsha ngokupheleleyo. Indawo yakhe yokuqalela yayingasekho bubukhosi boYise kodwa yayisisiseko sobuthixo esabelwana ngokulinganayo ngabantu abathathu [ugxininiso longeziwe]. Endaweni yokuphanda ngendalo ye-theologia njengoko ityhilwa kuKwenziwa-Ntanga kukaKristu nasekwenziweni-thixo ngoMoya [ugxininiso longeziwe], u- Augustine wayeza kuphanda ngemikhondo yeThathu-ntlontlo efumaneka kumphefumlo womntu ngamnye. Ukuzingela kuka-Augustine ' intshayelelo ' yengqondo' yobudlelwane obungaphakathi kwiTrinity ibiya kuthetha ukuba imfundiso yeTrinity emva koko ibiya kujongana nobudlelwane #39; bangaphakathi' kuThixo, bahlukene koko sikwaziyo ngoThixo ngoKristu kuMoya (LaCugna, p.44).

Ithiyoloji yamaLatini aseMbindi yalandela u-Augustine nokwahlulwa kwethiyoloji kwi-economyokanye i-soteriology. Sonke isakhiwo sangena kwi-neo-Platonism nakwi-Mysticism.

Iingongoma ezibalulekileyo zikaLaCugna zezokuba ukusukela ku-Augustine iMonarchy yoYise yayingasayonto iphambili. IThathu-nye yafikelela ukulingana. Eli yayilinyathelo lesibini elalandela isibango esingeyonyani sokulingana ngokungunaphakade. Isiseko esichanekileyo yayiyingqikelelo yokubonakaliswa kukaThixo intloko kumntu ngamnye, oko kukuthi ukusebenza kukaBawo ngendlela yoMoya oyiNgcwele owaphuma kuYe ngakuYesu Kristu. Le Ndlela ngakuYesu Kristu yenza ukuba uKristu akwazi ukubeka iliso nokukhokela umntu ngamnyengokwentando kaThixo owayehlala kumntu ngamnye okhethiweyo.

UKristu wayengenguye umthombo woMoya oyiNgcwele. Wayengumjongi wakhe ophakathi. Wayesebenzela uThixo njengoko wayesoloko esebenzela kwaye ngokwentando kaThixo. Kodwa wayengenguye uThixo. AmaTrinitariyal asiluboni olu nyaniso, ukuba ke bakhe bayayiqonda le mba. Njengoko uLaCugna esitsho i

Ithiyoloji kaThixo ongummanyano wathathu yabonakala ngathi yongezwe kwingqwalasela kaThixo omnye (p. 44).

Oku kwachaphazela ngokunzulu indlela amaKristu awayethandaza ngayo. Oko kukuthi, ababeyasathandazela kuBawo yedwa (Mat. 6:6,9) egameni loNyana njengoko iBhayibhile ikhokela (ukusuka kuLk. 11:12), bekhonzela kuBawo (Jn. 4:23), kodwa kuBawo, kuNyana nakuMoya oyiNgcwele. Ukongeza, izifundiswa aphuhlisa imfundiso yengqondo ngaphaya kwemvelo ngokwayo kwezakwalizwi. Kodwa sonke eso sakhiwo sakhiwa ngokungahoyi okanye ngokulawula iBhayibhile. Yiyo loo not amaTrinitari engazange ajongane nayo yonke imibhalo yeBhayibhile engomxholo othile, aze

aguqulele kakubi aphinde acaphuze kakubi eminye imibhalo ebalulekileyo, engahoyi leyo engenakuyitshintsha. Kodwa inkqubo yabo isekelwe kwiMysticism nePlatonism. ULaCugna uthi  AmaCappadoci (kunye no-Augustine) baya kude kakhulu kunokuqonda okusekwibhalweni lwe- economy ngokubeka ubudlelwane bukaThixo noNyana (kunye noMoya) kwinqanaba ' lengaphakathi koobuThixo' (p. 54).

 

UThixo oMnye wayekho njenge-ousia kwi-hypostases ezintathu ezahlukileyo. Sibonile (Cox, The Elect as Elohim) ukuba igama lesiPlatonic i-ousia kunye negama lesiStoic i-hypostases zithetha into enye ngokwenene.

Ukuthotywa kweMoya ukuba asebenze kwinqanaba eliphakathi koThixo kuthetha ukuba abakhethiweyo abanakaze babe nenxaxheba kwisimo sikaThixo njengoko uKristu enenxaxheba kweso simo. Le ngxelo ichasene neSibhalo. Abakhethiweyo banenxaxheba kwisimo sobuthixo (2Pet. 1:4).

 

Kwabase-Efese 1:22 uThixo wabeka zonke izinto phantsi kweenyawo zikaKristu waza wamenza intloko yazo zonke izinto kwiCawe. UThixo wamvusa uKristu kwabafileyo waza wamenza wahlala ngasekunene kwakhe ezindaweni eziphakamileyo ezulwini, kude ngaphezu kwayo yonke imithetho, igunya, amandla nobukhosi, naphakamiselwe ngaphezu kwalo lonke igama elibizwayo, kungekuphela kweli xesha kodwa nakwelizayo; kwaye ubeke zonke izinto phantsi kweenyawo zakhe waza wamenza intloko yazo zonke izinto kwiBandla, elingumzimba wakhe, ukuzaliseka kwakhe ozalisekayo yonke into kuye wonke umntu.

 

UKristu ke ngoko unikwe igunya phezu kwalo lonke igama, njengoko igama ngokwalo lisenza igunya. Unikwe igunya phezu kwazo zonke izinto ukuze iCawe ifumane ilifa layo ngoKristu, lowo ukuzaliseka kobuthixo kwahlala kuye ngokwenyama (Khol. 2:9). Eli gama lingeNgisi eliguqulelwe njengoGodhead apha yi-theotetos, elithetha ubuthixo okanye imeko yokuba nguThixo.

Ngoku, uThayer uthi ubuthixo (theot) bahlukile kubungangamsha (Theiot) njengoko isisekosihlukile kwimpawu (Thayer' s, p. 288). Intsingiselo apha yeyokuba ukuzaliseka kwesisekosikaThixo kwahlala emzimbeni kuKristu. Kukuza kolu kuzaliseka kwesiseko okunikezelwe kuthi ukuze bonke abantu banxibe imo entsha kaThixo (Kol. 3:10). Ababi ngamaYuda okanye amaGrike kodwa bonke bangabakaKristu kuba yena ukubo bonke (Kol. 3:11). Uphuhlisa abantu, ngamandla oMoya oyiNgcwele, ukuze ekugqibeleni enze uThixo abe yiyo yonke into kuwo wonke umntu (1 Kor. 15:28).

Xa zonke izinto zithotyelwe phantsi kwakhe, uNyana ngokwakhe uya kuthotyelwa phantsi kwalowo wabeka zonke izinto phantsi kwakhe, ukuze uThixo abe yiyo yonke into kuwo wonke umntu (panta en pasin) [jonga i-Interlinear kaMarshall kwaye naseKol. 3:11 (panta kai en pasin)].

AmaTrinitariya aqalise ukuwuguqulela lo mbhalo ngokuthi ' yonke into kumntu wonke' ukuze aphephe ukwandiswa okunengqiqo kukaThixo njengobunjani obunandiselwa kubo bonke abantu njengoko kwenzeka kuKristu kwezi mbhalo.

 

NguKristu osizalisa ngobuzaliseko bukaThixo (Efe. 3:19); ubuzaliseko bukaKristu obuyimifanekiso kaBawo (Efe. 4:13) Kungoko ke, siba ngumfanekiso okanye i-eikon yoYise njengoKrestu, kwaye ngoko ke singoBantwana bakaThixo kwaye singamandla-fa kunye noKrestu kuBukumkani bukaThixo (Roma 8:17; Yak. 2:5); amandla-fa ngokwesithembiso (Gal. 3:29) sosindiso (Heb. 1:14) kwaye singamandla-fa kunye wobabalo (1Pet. 3:7).

 

Utyholo lukaThixo naye uba nguTata Ongunaphakade (Isa. 9:6) engentloko bobutata beNtlawo yomntu, ngaloo ndlela ethatha indawo yayo ecaleni kwezinye iintlanga zobutata ezisezulwini ezininzi (Eph. 3:14).

Ngenxa yesi sizathu ndiyagoba iinyawo zam phambi koBawo, ekusuka kuye ukubizwa kwalo lonke usapho olusezulwini nolasemhlabeni.

Igama elithi usapho apha lithi patria okanye ububa. Ngoko ke isihloko sobawo, nokuba sesemakhaya okanye sesekhaya likaThixo, sisihloko esinikezelweyo esibonisa uxanduva oluphambili lomkhokeli ngamnye weyunithi nganye ukuya kutsho kwiintsapho. Ngoko ke ulandelelwano lusuka kuThixo luye kuKristu luye kwintloko yendoda yekhaya (1Kor. 11:3) ekufuneka ityhale uxanduva lwayo njengoThixo wenza kuKristu nakwabanye oNyana bakaThixo abangoo-elohim nendlela ezo-elohim ziziphatha ngayo iimbopheleleko zazo kwabo baphantsi kwazo.

 

UMoya Oyingcwele sisixhobo esidibanisa zonke ezi zidalwa kunye nesinika amandla okuba yi- elohim kwisidwangube ngasinye. Akukho mbuzo wokuba uMoya Oyingcwele nguThixo nangayiphi na indlela eyenza ukuba ahluke kumntu ngamnye kwaye ube yinxalenye yobudlelwane bangaphakathi kuThixo obuphakathi kwezidalwa ezithathu. Bonke ngooNyana bakaThixo kwaye, ngoko ke, bangabamkeli-ndawo kunye noKristu ngendlela efanayo. Ukunqula uMoya Oyingcwele kungaba, ngandlel' ithile, ukuzinqla -ukuzinqula njengoko iyindlela uThixo ababa yiyo yonke into.

Kungoko, unqulo lwawo lwalelwe ngokwengqiqo njengokuzinqula ngokuba luyinxalenye\ yomntu. Ngokwenene liyamandla okanye uphawu olunika amandla, hayi uThixo ngokwakhe. UMoya oyiNgcwele usinika amandla okuba ngama-Elohim okanye ama-Theoi.

 

UbuThixo lulwakhiwo olwandiselwe kwiBhunga. Elo Bhunga kubhekiselelwa kulo kwiiNdumiso nakwezinye iimbhalo ezibhalwe ngezantsi, kwiThrone kaThixo nakwiBhunga yamaLungiseleli ichazwe kwiSityhilelo 4:1 ukuya ku 5:14. Le Bhunga, elibandakanya uYesu Kristu njengeMvana, kunye noMbingeleli oMkhulu (kwiHeb. 8:1-2), liyamkhonza lize lincamele iNkosi uThixo uSomandla (ISityh. 4:8-11). Ekukhonzeni uThixo, uKristu wanikezela ngobomi bakhe, njengoko umbingeleli ngamnye kufuneka abe nento aninikela ngayo kuThixo ngendlela yesibingelelo (Heb. 8:3) .

Isityhilelo 4:8-11 saphawula ukuba iNkosi uThixo uSomandla uhleli esihlalweni sobukhosi ngaphezu kwabantu abadala abaye nabo bahleli ezihlalweni zobukhosi. Noko ke, iimfumba zabo zithobele iNkosi uThixo uSomandla, ngokuthanda kwakhe wadala zonke izinto. Yena uyiNkosi uThixo kaYesu Krestu neBhunga.

Kukho oonyana bakaThixo abaninzi abenza iMkhosi (ukusuka kuYobo 1:6, 2:1, 38:7; IiN.

86:8-10, 95:3, 96:4, 135:5) abaziwa njengeBene Elyon okanye oNyana boMNkulu (jonga kwakhona uSabourin SJ, The Psalms: Their Origin and Meaning, Alba House, NY, amaphe. 72- 74). Abakhethiweyo abantu nabo baqukiwe kunye noMkhosi wasezulwini njengoNyana bakaThixo (ukusuka kwiRom. 8:14).

 

UKristu wayengunozala okanye oyintandane yokuqala yendalo. Ngenxa yakhe, zonke izinto zadalwa ezulwini nasemhlabeni, ezibonwayo nezingabonwayo, nokuba zizihlalo zobukhosi okanye ubugunya okanye iintlangano okanye amagunya, zonke izinto zadalwa ngaye kwaye zidalelwe yena. Uphambi kwezinto zonke, kwaye kuye zonke izinto zibambene (Khol. 1:16-17). Kodwa nguThixo owamzala kwaye owathanda ukuba indalo ibe khona kwaye ihlale ikhona kuKristu. Ngenxa yoko, uKristu akanguye uThixo nangayiphi na indlela ethi uThixo uYise anguye uThixo kwaye nguye yedwa ongenakufa (1Tim. 6:16) ohlala ephila ngonaphakade.

IBhayibhile ibonisa ukuba uThixo nguThixo noYise kaKristu (ukusuka kuRom. 15:6; 2Cor. 1:3, 11:31; Eph. 1:3,17; Col. 1:3; Heb. 1:1 ff; 1Pet. 1:3; 2Jn. 3; Rev. 1:1,6, 15:3). UKristu ufumana ubomi bakhe, amandla kunye negunya ngomyalelo kaThixo uBawo (Yoh. 10:17-18). UKristuubeka intando yakhe phantsi kweyikaThixo, onguye uBawo (Mat. 21:31, 26:39; Mak. 14:36; Yoh. 3:16, 4:34). UThixo wanika abakhethiweyo kuKristu kwaye uThixo mkhulu kunoKristu (Yoh. 14:28) kwaye mkhulu kunabo bonke (Yoh. 10:29).

Ngoko ke uThixo wathumela uNyana wakhe ekukuphela kozelweyo (monogene) ehlabathini ukuze siphile ngaye (1 Yoh. 4:9). NguThixo owahlonipha uKristu, uThixo engoyena mkhulu (Yoh. 8:54).

UKristu wabeka ecaleni amandla akhe njengoNyana kaThixo wemikhosi waza waba ngumntu, eselusizukulwana sikaDavide ngokwenyama (Roma 1:3). Wamiselwa ukuba abe nguNyana kaThixo ngamandla ngokweMoya wobungcwele ngokuvuka kwakhe kwabafileyo, njengoYesu Kristu iNkosi yethu (Roma 1: 4)

UThixo liLitye (sur) njengeMgodi okanye iNtaba apho konke okunye kumwa khona, ilitye lokhanyo likaYoshuwa 5:2, elingqalayo uSirayeli, unobangela oyintloko nosebenzayo (Duteronomi 32:4, bona uMaimonedes, Guide of the Perplexed, University of Chicago Press, 1965, Isahl. 16, amaphe. 42 ff). UThixo liLitye likaSirayeli, iLitye lokusindiswa kwabo (Duteronomi 32:15), iLitye elibazalayo (Duteronomi 32:18,30-31). 1 Samuweli 2:2 ibonisa ukuba uThixo wethu nguLitye lwethu, iLitye elingunaphakade (Isaya 26:4).

 

Kulo Litshe zonke ezinye zikrolwe, njengoko bonke abazukulwana baka-Abraham bekrolwe ngokholo (Isa. 51:1-2). IMesiya ikrolwe kweli Litshe (Dan. 2:34,45) ukuze athobe iimbuso zehlabathi. UThixo, hayi uPetros, okanye uKristu, okanye nabani na omnye, nguye uLwa okanye isiseko anokwakha phezu kwaso iCawe yakhe uKristu (Mat. 16:18) naphi na ukuba naye aziphumle kuso njengesiseko.

 

UMeshiya nguye uMqolo-ngongoma oyiNtloko weTempile kaThixo, apho abakhethiweyo benguNaos okanye iNdawo Engcwele Kakhulu, indawo yokugcinwa koMoya yiNgcwele. Amatye eTempile onke asikwe kuLwa olunguye uThixo, njengoko kwakunjalo ngoKristu, kwaye anikwa uKristu, ilwa lokomoya (1Kor. 10:4), ilitye lokukhubeka nelitye lokusikela (Rho. 9:33) ukwenza iTempile. UKristu uza kuyakha iTempile ukuze uThixo abe yiyo yonke, kuyo yonke into (Eph. 4:6). UThixo unike uKristu ukuba abe yiyo yonke kwaye kuyo yonke into (panta kai en pasin Kol. 3:11) ebeka zonke izinto phantsi kweenyawo zakhe (1Kor. 15: 27) emenza intloko yezinto zonke kwiBandla elingumzimba wakhe, ukuzaliseka kwakhe okuzalisa konke kuye wonke umntu (Eph. 1:22-23). Xa uThixo wabeka zonke izinto phantsi kukaKristu, kwacaca ukuba uThixoakabandakanywanga njengalowo wabeka izinto phantsi kweenyawo zikaKristu (1Kor. 15:27).

 

Xa uKristu ebehlisa zonke izinto, ngoko ke uKristu ngokwakhe uya kuthobela kuThixo owabeka zonke izinto phantsi kukaKristu, ukuze uThixo abe yiyo yonke into kuyo yonke into (panta en pasin 1Kor. 15:28 hayi njengoko kutshintshelwe kwi-RSV). Ngoko ke iimfundiso zamaPlatonist ezifuna ukudibanisa uThixo noKristu kwiThathu-nye ziyaphikisana neZibhalo. UKristu uya kuhlala ngasekunene kukaThixo, ngokwalathiso lukaThixo (Heb. 1:3,13, 8:1, 10:12, 12:2; 1Pet. 3:22) aze abelane ngetrone kaThixo njengoko abakhethiweyo baya kubelana ngetrone enikwe uKristu (Rev. 3:21) leyo iyiTrone kaThixo (Ps. 45: 6-7; Heb. 1:8) okanye uThixo luthrowo lwakho uguqulelwe ngokuthi Isithrowo sakho O Thixo (jonga inqaku elisezantsi kwi-RSV enamanqaku).

UThixo, othumayo, mkhulu kunaye lowo uthunywayo (Yoh. 13:16), umkhonzi akangaphezu kweNkosi yakhe (Yoh. 15:20). Bububhanxa obugqithisileyo ukucetyisa ukuba uMdali angaba sisibingelelo kuye ngokwakhe. Isenzo esinje, ngokwengqiqo, kukuzibulala, okanye, ngaphakathi kwiTrinitariyani, kukuzilimanya ngokuyinxenye. Ngenxa yoko, le ngfundiso iyaphika uvuko, ingakumbi kwi-1 Korinte 15.

Ngoko ke umahluko ekubethelweni esiphambanweni nasekuvukeni uyimfuneko kwaye uphelele. Uvuko kwakufuneka lube lwenyama lubandakanya ukuguqulwa njengeMbingelelo eNyenyiswayo Okunikwayo, kungenjalo akukho sisindiso kwaye akukho mvuno iqhubekayo. Ukulungiselela kukaKristu ukunyuka kwaKhe kuThixo wakhe noThixo wethu onguye uBawo wethu (Yoh. 20:17), kwakuyinyani kwaye kwahlukile.