Iicawa zamaKristu zikaThixo

 

Inombolo 150

 

 

 

 

 

 

Iisakramente zeCawa

 

(Uhlelo 4.0 19951216-20011118-20070723-20100116)

 

Iicawa ezininzi zithi zinamandla kwiinkalo ezahlukeneyo zobomi bomntu, kwaye amalungu kufuneka athathe inxaxheba ecaweni kwezo zenzo ukuze zibe semthethweni. Eli phepha lihlola amabango eeSakramente zoMtshato, iZithethe zokuGqibela (i-Extreme Unction), i-Eukaristi (iSidlo esingcwele), uMbhaptizo neSidlo seNkosi, kwaye ligqiba kwelokuba zimbini kuphela ezivunyiweyo nguTestamente eNtsha.

 

 

 

 

 

 

Iicawa zamaKristu zikaThixo

PO Box 369,  WODEN  ACT 2606,  AUSTRALIA

 

I-imeyile: secretary@ccg.org

 

(Ilungelo lokushicilela © 1995, 2001, 2007, 2010 nguWade Cox)

(tr. 2026)

 

Eli phepha lingakopishwa kwaye lisasazwe ngokukhululekileyo ukuba liyakopishwa lonke lilonke kungekho zitshintsho okanye zicinyo. Igama nedilesi yompapashi kunye nesaziso samalungelo okukopisha kufuneka zifakwe. Akukho ntlawulo inokubandakanywa kubamkeli beekopi ezisasazwayo. Iingcaphulo ezimfutshane zinokufakwa kumanqaku ohlalutyo nophononongo ngaphandle kokwaphula amalungelo okukopisha.

 

Eli phepha liyafumaneka kwiphepha le-World Wide Web:

http://www.logon.org kunye ne-http://www.ccg.org

 

 

Iisakramente zeCawa

 

Umbuzo osisiseko ojongene naye wonke uMkristu ngoweesakramente. Ubukristu be-Orthodox bale mihla buzibanga iisakramente ezininzi. Umzekelo, iCawe yamaKatolika kwiindidi zayo ezahlukeneyo ezifana ne-Anglican, iRoma okanye i-Orthodox inombono weeSakramente ogcinela amandla kwiinkalo zobomi bomntu ezifuna ukudibanisa izimfundiso zeTestamente eNtsha nobomi bosapho ngaphakathi kwisakhiwo sayo, kwaye izigcinela amandla phezu kweenkolo ezikhuphisana nazo.

 

Lo lawulo lwenziwa ngokuthumela imisebenzi efunekayo kwinqanaba lesakramente. Oku kubonakaliswa ngamagama anjengeeSakramente zoMtshato, iiNkonzo Zokugqibela, i-Ekaristi njalo njalo. Ezi zibango ziyawa ngenxa yezizathu ezininzi kwaye zixhomekeke kwiingqikelelo ezininzi zobuThixo ezingekho eBhayibhileni ukuze ziqhubele phambili.

 

Umtshato

Ingqikelelo yokuqala engaveli eBhayibhileni yenziwa malunga neSakramente yoMtshato. Kuyinyaniso ngokwenene ukuthi umtshato ngumbutho ongcwele, kodwa akuchanekanga kwaphela ukuthi umtshato yisakramente yeCawa kwaye ngumsebenzi wayo yodwa. IBhayibhile icacile kakhulu ukuba umtshato ukho ngokuzimeleyo kwiCawa.

 

Ingcinga yokuba imitshato eyenziwe ngaphandle kweCawa ethile ayisebenzisi emehlweni kaThixo noYesu Kristu bubuxoki obupheleleyo. ICawa yamaRoma Katolika inoluvo lokuba, ngeenjongo zemfundiso, nawuphi na umtshato owenziwe nomntu ongengowamaRoma Katolika unokurhoxiswa kwaye abo bantu bathintyiweyo bayakhululeka ukuba batshate ngaphakathi kuloo Cawa. Oku kubonwa njengemfundiso ebalulekileyo. Imfundiso yomtshato iyasebenza eTestamenteni eNtsha, kodwa ayikho ngenxa yokuba uSakramente woMtshato lugcinelwe iCawa kwaphela. Isizathu kukuba imfundiso yomtshato nokuqhawuka komtshato ikhona ngaphandle kweCawa. Ukuqhawuka komtshato yinto evumelekileyo ezizweni nakwisiSirayeli phantsi koMthetho ngaphandle komtshato ongaphakathi kwiCawa. Eyona nto iphambili phantsi koMthetho kukuba imvume yabazali iyafuneka ukuze umtshato ubuwuliswe. Loo nto kuphela ekuthiwa ngayo eBhayibhileni malunga nokungcwaliswa komtshato. Umtshato uyasemthethweni emehlweni kaThixo ukuba abazali bayavuma. Phantsi koMthetho kaMoses, ukuba abavumi awusemthethweni. Esi sisona sipheleleyo isithintelo. Xa isibini sikwiminyaka esemthethweni, ukugodola imvume ngokungekho sizathu kuba ngomnye umcimbi. Oku kuthathwe kwi-Eksodus 22:16-17. Lo Mthetho wolukhuselo lomfazi.

 

Umsitho kufuneka uqinisekiswe ngamangqina, njengoko sibona kuRuthe 4:1-11 naseIsaya 8:1-3. Akukho ndawo kwizibhalo apho imiyalelo emalunga nomtshato igcina ukusemthethweni komtshato kwiCawa okanye kubupadide. Loo nto yimfundiso yamaNikolayiti kwakhona apho umpriste wayelawula ubomi bosapho nolungelelwaniso losapho.

 

Ukuthembisana ngomtshato ngumtshato ongagqibelelanga (Mat. 1:18; Lk. 1:27). UJosefa wayezimisele ukumshiya uMariam (uMariya) ngenxa yokuba ebethwele, kodwa wayengathandi ukwenza oko. Wayethembisiwe ngomtshato kwaye loo nto ingumtshato ofana nowokwenene. Oku kumelela umtshato kaThixo noSirayeli kwaye kunentsingiselo yokomoya. Wenziwa ngoMoya (Hezekile 16:8). Sisisetyenziso sokomoya sobudlelwane bomzimba. Loo nto isisiseko somtshato, ukuba nobunye bokomoya kananjalo.

 

Ukuphila ngaphandle komtshato (Celibacy) kuyanyanywa yiBhayibhile, njengoko kubonakala kwiMibhaleli 11:38, Isaya 4:1 kunye noYeremiya 16:9, kodwa kwenziwa kwamkeleka nguPawulos kwi-1 Korinte 7:7-8,24-40. Zininzi izizathu zoku, ngokwemiqathango yamaxesha aloo mihla kunye neemfuno zeCawa, ezixoxwa ngokufanelekileyo kuxwebhu oluthi Umtshato (No. 289). UPawulos wayengathethi kuMoya kwaye wayengakhokelwanga nguMoya oyiNgcwele ukuba athethe loo nto. Watsho oko kuba kwakusisithethe ngelo xesha ukusutha amakhwenkwe, aze aphunyelwe njengeenqwele. Kwakukho iinqwele ezininzi eBandleni kwaye zazijongelwa phantsi. Ngoko ke uPawulos kwafuneka ukuba aqinisekise isimo sabo aze abanike isikhundla eluntwini ukuze bakwazi ukuzilungiselela uBukumkani bukaThixo. UPawulos ke ngoko wayethetha ngomba wengqondo.

 

Kwabanika amandla okuzinikela kuThixo nokuba nendawo eluntwini, ebiya kuba yeyalingana nobukhulu neyabo babe namandla okuba ngabazali. Kwakukho amayunukhi ngenxa yokuthenwa kwaye kwakukho namayunukhi abafazi ngenxa yokungabi nabantwana. Bobabini babesidinga ukuba nendawo yokulingana eluntwini eBandleni kwaye uPawulos wabanika loo nto kwi-1 Korinte 7.

 

Isimo sikaKristu malunga nokuba umtshato unemvume na sibonakala ngokucacileyo kwintshumayelo yakhe enkosikazini yaseSamariya kuYohane 4:16-18.

Yohane 4:16-18 UYesu wathi kuye, Hamba, bumanya indoda yakho, uze apha. 17 Umfazi waphendula wathi, Andinayo indoda. UYesu wathi kuye, Uthethe inyani xa wathi, Andinayo indoda: 18 Kuba waba nezidoda ezintlanu; nalo lo unaye ngoku ayisiyondoda yakho: kuloo nto uthethe inyani. (KJV)

 

UKristu wayevavanya ukunyaniseka kwakhe kwaye exoxa ngesimiso sokuhlala kwakhe kunye nomntu. Wayezakubhengeza imfundiso ngomtshato. Lo mbhalo yimfundiso yomtshato evela emlonyeni kaYesu Kristu.

 

Kukho iingongoma ezininzi ezivela kulo mbhalo. UKristu wamkela uSameriya njengelinye lawona; wamkela umtshato njengengqwalasela esemthethweni phakathi kweentlanga; kwaye wamkela uqhawulo-mtshato njengolusemthethweni kuba akazange achase namnye wabo bafazi bahlanu. Okona kubaluleke kakhulu, wayichitha ngokupheleleyo imitshato yokuhlala kunye kuba wayichitha into yokuba indoda awayehlala nayo yayiyomyeni wakhe. Ngenxa yoko, uKristu wamisela umtshato ngokomthetho waza wakhaba isenzo esinesono sokuhlala kunye njengobungqina bomtshato. Akazange abuze ngokusemthethweni komtshato ngaphandle kweSirayeli.

 

AmaSamariya nawo ayenabantu abangengowamaYuda. Ayenabantu baseKuthah kunye nabaseMede (abavela kwinxalenye yoBukhosi basePeres), abathathelwa indawo xa uSirayeli wathinjwayo. Babekwa apho phantsi koShalmaneser, mhlawumbi kunye nesisalana esincinci sikaSirayeli esasihlala apho.

 

Ngoko ke, kuloo ntetho ilula, kubekho yonke imfundiso yeBhayibhile ngomtshato echazwe ngomlomo kaKristu. ICawa bekufanele ukuba yayiqonda loo nto ngokucacileyo kodwa ayenzanga njalo. Apha sibona ukuba umtshato phakathi kweentlanga wawusemthethweni njengoko kwakunjalo nokuqaqamba, kodwa ubudlelwane obungekho mthethweni babungamkelwanga.

 

Iimbopheleleko zomtshato ziphantsi kunoxanduva kuThixo, njengoko sibona kwiDuteronomi 13:6-10. Ngokucacileyo, ukuba iqabane lalinqula izithixo, loo mntu kwakufuneka abulawe. Wawungumthetho lowo.

 

Loo nkqubo iyomelezwa kuMateyu 19:29 nakuLuka 14:26 kwaye ke ngoko umtshato awunakubopha emva kokufa (Mat. 22:29-30; Mk. 12:24-25). Isiko lamaMormon somtshato ongunaphakade siphikisana kakhulu namazwi acacileyo kaYesu Kristu. Umanyano lomtshato luyaphela ekufeni, ngoko iCawe ayinakungenelela ebomini nasekufeni kumthetho womtshato. Ngoko ke iCawe efuna ukuzithathela eli lungelo ayenzi kakuhle.

 

Ukubonisa ingqikelelo yobungcwele bomthetho womtshato kufuneka sijonge kuphela kwimizekelo emithathu. Owokuqala nguAdam noEva.

 

Genesise 2:23-24 Wathi uAdam, Lo ngamathambo am, neli nyama yam; uya kubizwa ngokuba ngumfazi, ngokuba uthathwe emntwini. 24 Ngenxa yoko, indoda iya kushiya uyise nonina, inamathele kumfazi wayo; baze babe nyama-nye. (KJV)

 

Umthetho womtshato wamiselwa noAdam. Lo mthetho wawusebenza kuwo onke ubuhlanga ngexesha lika-Abraham njengoko sibona kwimizekelo kaFaro noSarayi (Genesise 12:11-20). Akukho mathandabuzo okuba umthetho womtshato wawukho phambi koMthetho wamaSirayeli naphambi kweCawa; oko kukuthi, phambi kokunikezelwa koMthetho kuMoses. Wawukho ku-Abraham kwanakuFaro; kwaye uFaro wayuqonda umtshato njengo-Abraham.

 

Omnye umzekelo ngu-Abimeleki noSara (Genesise 20:1-18). U-Abimeleki wayengamthathanga uSara waza walala naye kodwa walunyukiswa nguThixo ukuba le yayiyinkosikazi yomnye umntu. UFaro wabuyisela kuAbraham imihlambi emikhulu nobutyebi ngenxa yokuthatha uSara nangona wayehlisiwe. Yayiluxanduva lwakhe ukufumanisa ukuba ikhona na ingxaki kuloo mtshato, into angayenzanga; wathatha nje umfazi ka-Abraham. Akukho mntu umazi ukoyika ukumkani ngokunxulumene nesiko lomtshato.

 

Eli siko laqiniswa nakuMthetho phantsi koMoses ngenkqubo yokuthembisana umtshato nomtshato ngokwawo (Eks. 22:16-17). Imiqathango yomtshato yeyoluntu, ngokwesilifa samazwe neembutho (Num. 36:8).

 

Oku kunxulumene nomba wokugcina imihlaba ngaphakathi kweembutho phantsi kwenkqubo yeYubhile. Yonke inkqubo yoMthetho yenzelwe ukuqinisekisa ukuba akukho sizwe (sibutho) esishiyeka singenamhlaba. Abantu abanesilifa kufuneka batshate nomntu wesibutho sikayise ukuze umhlaba ungasuki kuphantsi kolawulo lwesibutho eso. Yiyo loo nto kungekho sizwe sinokuthenga imihlaba yakoSirayeli; kungekho sizwe sinokuthenga imihlaba yesinye isizwe ukuze siyikhuphe elifeni ngomtshato. Ngoko ke isivuno somhlaba sinokuthengiswa isithuba seminyaka kodwa umhlaba ubuyela kwisizwe ngexesha leYubhile.

 

Ngoko ke iintlanga zinelungelo elisemthethweni lokutshata elandulela iCawe kwaye lizinzulekile kuyo. Akunakuphikiswa kwaphela eBhayibhileni ukuba umtshato yayiludidi lwento olumiswe nguThixo, olwangaphambili kuneCawa nolwalubandakanya zonke iintlanga phantsi koMthetho kaThixo. Ngenxa yoko, iCawa ayinakuzigcinela ilungelo lomtshato yodwa. Ayinakuthi imitshato engaphandle kweCawa ayisebenzisi. Khawufan' ucinge ngesiphithiphithi esikhulu; akukho malungelo okanye intlonipho ngokomthetho. Lonke umba wokulandelana nokusemthethweni kwelifa uvela kuloo nyaniso. Ngoko ke umtshato asiyondlela yobuqu okanye isakramente seCawa kwaye asiyonto iCawa enokuyinika yodwa.

 

Iinkonzo Zokugqibela (i-Extreme Unction)

Inkqubo esiyiqondayo njengeenkonzo zokugqibela sisifundiso esingekho Bibhileni esivela kwingcinga yokuba iCawa inokulawula umphefumlo womntu emva kokufa. INcwadi yeZibhalo iye yachaza ukuba iNkosi uYesu, ngokwenene, ayinayo loo mandla, kuba amagama abo babhalwe ezulwini ngawokwenene abhalwe ezulwini kuphela. Ukuvuka kwabafileyo kwahlulwe kuba yimigaba emibini: ukuvuka kokuqala nokwesibini. Ukuvuka kokuqala kuquka abo bavukisiweyo abachazwe kwiNtshumayelo 20:4-6. Aba ngabangenzi abathe bathobela iMiyalelo kaThixo neNkolo okanye uBungqina bukaMeshiya, oko kukuthi, uYesu Krestu (Isityhilelo 12:17; 14:12; 22:14 (jonga ngakumbi i-KJV)). Uvuko Lokuqala lubandakanya iintlobo ezimbini, ezizezi i-144,000 (Isityhilelo 7:2-8) kunye neNtshungu Enkulu (Isityhilelo 7:9). Aba bantu ngokucacileyo ziimiphefumlo (abafileyo abavukisiweyo) kuba akukho mntu unokubona uThixo. Akunakwenzeka ngokwenyama ukubona uThixo. Nguwo lo Mqulu Omkhulu omi kunye nabo bangama-144,000 ejikeleze Isihlalo sobuThixo. Zonke ezinye izidalwa zibekelwe ukuVuka kwesiBini kwabafileyo (ISityhilelo 20:7-15).

 

Icawe ayinalo amandla kule nkqubo ngaphandle kokwenza kucace kubantu imeko yesono abanokuba bayenze. Icawe izama ukwenza inzuzo koku ngokuthi abanye abantu basePurgetori. Imfundiso yePurgetori ivela kwiintlanga kodwa ivela kwimisebenzi ye-apocrypha. Kukho into efana nengqikelelo yePurgatory apho, kodwa ayinanto yakwenza neBhayibhile. Yonke ingqikelelo yokuba namandla okunika umntu iZithethe Zokugqibela ithetha ukuthi: "Ngesikelelo seCawa, nyana wam, ungangena kwindawo ethile." Akukho siseko sebhayibhile saloo nto.

 

U-Pawulos wenze oku ku-1 Korinte 5:5 ukuze loo mntu asindiswe. Ingqikelelo apha yayikukubeka umntu ngaphandle kweCawa ukuze bazi ukuba isono sabo sibabeke ngaphandle koMzimba kaYesu Kristu nokuba abazukuba Kuvuko lokuQala. Ngoko ke oku kwenziwa kumntu owayehlala nomfazi katata wakhe kwaye ngumzekelo obalaseleyo wemfundiso yezizwe ezazibizelwe kwiCawa yaseKorinte.

 

Akubonakali ngathi utata wayeshadile ngelixa wayelilungu leCawa yaseKorinte. Wasweleka waza unyana wakhe wathatha umfazi katata wakhe waza walala naye. UPawulos wathi kwanabantu abangengowamaKrestu babengayenzi loo nto. Abantu baseKorinte bacinga ukuba yinto elungileyo le ayeyenza, kodwa uPawulos wathi oku kwakuchasene ngokupheleleyo noMthetho. Bammisela ngaphandle kweCawa ukuze azi ngesono sakhe. Icawe ibingenalo igunya lokumkhipha kuVuka lokuQala; wakhutshwa sisono sakhe, esasikukwaphula uMthetho.

 

Kubonakala ngathi umenzi wobufebe wazisola waza waphinda wangena eBandleni. Noko ke, iCawe ayinalo igunya lokuvumela okanye lokulawula umntu xa esemngciphekweni wokufa ukuba angene nakweyiphi na imeko emva kokufa. NjengamaKristu, siyazi ukuba akukho kubakho kwengqondo emva kokufa. Ingcinga yokuba imiphefumlo iya ezulwini yayiyimfundiso yamaGnostic namaqela enkolo ayimfihlo. UJustin Martyr wayekholelwa ukuba olu lwahlano yayiyindlela esinokwahlula ngayo amaKristu kwabangamaKristu (Justin Martyr, Dialogue with Trypho, isahluko 80; jonga kwakhona iphepha Elivusiwa Kwabafileyo (No. 143)).

 

Imfundiso Ngomphefumlo yaba yinxalenye ebalulekileyo yenkqubo ye-orthodoksi nangona kwakukho ubungqina beBhayibhile, kuba yayinokusetyenziselwa ukulawula umntu ngamnye yiCawa ngeenjongo zamaxesha amandla angaphaya kombuso. Injongo yeeCawa ngelo xesha yayikukusebenzisa amandla angaphaya kwemida yelizwe (amazwe ngamazwe); kwaye iseyinjongo yazo nangoku. Kukho umzabalazo wamandla oqhubekayo ngoku phakathi kweCawa yamaRoma Katolika, i-New World Order, kunye nenkqubo yaseYurophu wokulawula ihlabathi. AmaKomanisi ayeyinxalenye yaloo nkqubo kwaye amaTshayina ngoku angena kuloo ngxabano. Wona ne-Asiya baza kungena kwingxabano yokulawula ihlabathi phantsi kwaloo nkqubo. ICawa yamaRoma Katolika izama ukusebenzisa amanani ayo ukuze ibe ngamandla aphambili kodwa, njengoko sisazi kwiNtshumayelo, iza koyiswa kwaye abantu abaninzi baza kwenzakala kule nkqubo.

 

Ibandla likaThixo alinalo ulawulo kwisimo somntu emva kokufa. Umbuzo wokususwa kwesono ngokuvuma nokuxolelwa unxulumene kuphela nobhaptizo nokuguquka. Uxolelo oluqhubekayo lwesono ngumba ophakathi komntu noThixo ngomNguquli wakhe othiwilweyo, uYesu Kristu. Intloko yomntu wonke nguKristu, nentloko kaKristu nguThixo (1 Kor. 11:3).

 

ICawa ayinakuxolela mntu nasiphi na isono. Le yimfundiso yeCawa yamaKatolika kwaye yangena kwiCawa zikaThixo kwinkulungwane yamashumi amabini kwiiZizwe eziManyeneyo zaseMelika. Le ngcamango ithi iCawa ingazisa umthetho, okanye isigqibo solawulo, esingaxolela umntu ngamnye kwizibophelelo ezidweliswe kumntu obhaptizisiweyo phantsi kweTestamente eNdala neNtsha. ICawa ayinakukwenza oko. Sinoxanduva ngqo kuYesu Kristu ngobudlelwane bethu noThixo phantsi koMthetho, kwaye siyaphumelela okanye siwele kuVuko lokuQala ngenxa yobudlelwane bethu noYesu Kristu, obo budlelwane bodwa. Asinakuba nobudlelwane noYesu Kristu ngaphandle kokuba uThixo uYise ebengoyena ubalulekileyo. UThixo oyiNyaniso Enye uyinto nesiseko senkonzo yethu. Eyona mfuneko isisiseko yokuba nobudlelwane noYesu Kristu kukuba sibizwe nguThixo uYise.

 

Iinkonzo Zokugqibela, nokuba yi-Extreme Unction okanye ingcwabo, azizizo izakramente zeCawa. Azigcinelwanga iCawa kwaye azigqibi ngento eyenzekayo kumntu emva kokufa. UMoses akazange angcwatywe ngandla zomntu. Akazange afumane ingcwabo, kodwa uMoses uya kuba kuVuko Lokuqala. UMoses wangaphambi kweCawa yeTestamente eNtsha ngexesha elimalunga neminyaka eyi-1,300. UAbraham ngokunjalo wangaphambi kweCawa kwaye uya kuba kuVuko Lokuqala. Akazange angcwatywe ngabalingasetha beCawa ngaphandle koonyana bakhe. Ngoko ke, ukungcwaba ngumsebenzi wabo babeka umzimba ekuhlaleni ngentlonipho.

 

Akunyanzelekanga ukuba umntu abe lilungu leCawa ethile okanye abe ngumlingasetha ukuze angcwabe nabani na. Ngumsebenzi karhulumente ngenxa yezizathu zempilo kunye nentlonipho yomntu ochaphazelekayo, ebonakaliswa liqela ngokubeka umzimba emhlabeni. Inephesh (umoya) eyilawulayo ibuyela kuThixo owayinikayo (Umvangeli 12:7). IBhayibhile ithi abafileyo abazi nto (Umvangeli 9:5). ICawa ayinakuzibiza ilungelo lokungcwaba kumntu okanye ngesi senzo sokungcwaba umntu idlulise nawuphi na umgangatho kuloo mntu.

 

I-Eukaristi

Imfundiso ye-Eukaristi okanye iSahlobo esiNgcwele isekelwe kwimfundiso yecawa yokuba iSakramente yeSidlo seNkosi ingatshintshelwa ukusuka kwibhiyozo yonyaka yePasika iye kwinkonzo yeveki neveki. Oku kusekelwe ekudidekeni kwesithethe seSidlo seNkosi nokutyiwa kweMbona ebonisayo, eyayisisenzo esigcinelwe amaLevi. Lilizama lokuseka imfundiso yamaNikolayiti kunye nenkqubo yobuLevi ngaphakathi kwiCawa yamaKristu.

 

Isonka Esingcwele, esibizwa ngokuba yiSonka Esingcwele, (1 Samuweli 21:6) sasinenjongo ethile. Lo myalelo ufumaneka kuLevitiki 24:5-9.

Levitikus 24:5-9 Uze uthathe umgubo oyiqhekezana, ubhake iikhekhe ezilishumi elinambini ngayo; isinye isinye se-akhumi esibini sibe kwikhekhe elinye. 6 Uze uzibeke ngemigca emibini, zibe sisithandathu kumgca, phezu kwetafile engcwele phambi kweNkosi. 7 Uze ufake umnukiso oyiqhekezana kumgca ngamnye, ukuze ube kwisonka sisikhumbuzo, ibe ngumnikelo owenziwe ngomlilo eNkosini. 8 Rhoqo ngeSabatha uya kuyibeka ilungelelene phambi koYehova, isoloko ibanjwa koonyana bakaSirayeli ngokomnqophololo ongunaphakade. 9 Iya kuba ka-Aron naboonyana bakhe; baze bayitye kwindawo engcwele: kuba ingcwele kakhulu kuye kwizibingelelo zikaYehova ezitshiswayo ngomlilo, ngumthetho ongunaphakade. (KJV)

 

Abantwana bakaSirayeli babenomthetho wokubonelela ngesonka seSibonelelo, kodwa esi sonka sasigcinelwe ababingeleli. Sasiziisonka ezintandathu kwelinye icala nezintandathu kwelinye – zizii-12 zizonke. Zazimela iintlanga zakwaSirayeli kwaye zazijonge phambili kwintsebenzo yeCawa.

 

Lo mthetho unxulumene nosuku lweSabatha okanye uMgqibelo. Yayibekwa etafileni yeMboni (Eks. 40:22-23). Umthetho wokuqala wawunxulumene neNdawo yokuhlala, netafile enye nesibane esinye. Itempile phantsi koSolomoni yayinesibane esilishumi, isinye nesinye sinetafile yaso.

 

IMboni yayigcinwa phambi kweNkosi ngalo lonke ixesha (Eks. 25:29-30; 2Kron. 2:4).

Eksodus 25:29-30 Wena wenze izitya zayo, neencam zayo, neegubungelo zayo, neembiza zayo, ukuba kugutyungelwe ngazo: ngomnqam le wenze zona. 30 Wena ubeke phezu kwetafile isonka esiboniswayo phambi kwam rhoqo. (KJV)

Isonka Soboniso sasinokubaluleka okukhulu kwaye singcwele. Sasiqhagamshelene neSabatha. Asinakuba nemibhiyozo apho sitya khona iingceba ngeCawa size sithi inento yokwenza nemiyalelo yeBhayibhile. Kwakhona, asinakusebenzisa Isonka Soboniso ngezinye izizathu ngaphandle kwezo zichaziweyo.

 

I-Shewbread yayihlawulelwa ngerhafu yonyaka yomntu ngamnye, njengoko sibona, phantsi kweNehemiya 10:32-33. Yayilungiselelwa ngamaLevi (1 IziKronike 9:32; 23:29). Asinakukwazi nje ukuyithenga, okanye ukuba yenziwe ngomnye umntu ongenguye uLevi. Yayibonisa ulungiselelo lukaMelkisedeke olwaluthatha indawo yomsebenzi wobungabingeleli eBandleni, njengoko sibona kuDavide. ISidlo seNkosi esonyaka yayisesona sitshato sasigxininisa le ngxenye.

 

Indawo yayo eNdaweni Engcwele ilawulwa yi-Eksodus 26:35 ne-40:22. Esi sixhobo sifumaneka kwakhona kwi-Eksodus 37:16 nakwiNumeri 4:7. Inkqubo yokungcwaliswa kwetafile yeMbona ebonisayo ifumaneka kwi-Eksodus 30:26-29.

Eksodus 30:26-29 Uze uthele iNkweli yoNdibano ngayo, neBhokisi yoBungqina, 27 netafile nazo zonke izitya zayo, nesibane nezitya zaso, ne-altare yomsi, 28 ne-altare yamadini okutshiswayo nazo zonke izitya zayo, nesitya sokuhlambela nemilenze yaso. 29 Uze uzingcise zona, ukuze zibe zingcwele kakhulu; nantoni na ethe mayichukumisa zona iyakuba ngcwele. (KJV)

 

Loo nto yingqikelelo enomdla. Yiyo kuphela into engcwele enokwenza ingcwele loo nto ingcolileyo. Kukho iSibhalo esibuzayo, "Ukuba into engcwele ichukumisa into engcolileyo, ingaba ingcwele na?" Impendulo ithi "Hayi", ngaphandle kwezi zinto eziseNdibaniselweni. Ukususwa kwetafile yeMboni yeMisa kufumaneka kuNumeri 4:7,15. Akukho mntu wayenokuzichukumisa ezi zinto ngaphantsi kwesohlwayo sentambo. KwakungumLevi kuphela owayenokuyichukumisa. UDavide wadla iShewbread ngokungekho mthethweni (1 Sam. 21:6; Mat. 12:3-4; Mk. 2:25-26; Lk. 6:3-4). Kutheni uDavide wavunyelwa ukuyitya? Kungenxa yokuba yayibhekisa kwelinye into eyayiza kutyiwa ngabantu abangengawo amaLevi.

 

Ngoko ke ababingeleli basitya iMbona yokubonisa kunye nezinto ezisibhozo zizonke. Isicatshulwa esikuLevitiki 7:9 sibhekisa kwiminikelo yenyama (ngesiHeb. minhah) ekwayeyeyababingeleli ukuba bayitye, ngaphandle kwesabelo sesikhumbuzo (Lev. 2:4-10). UPawulos usebenzisa le migaqo (thelekisa ne-1 Kor. 9:13-14), kwaye lo mgaqo wenza isiseko seGalati 6:6.

 

Ngamanye amazwi, utitshala uyaxhaswa koko kufundiswayo kuzo zonke izinto ezilungileyo; kwaye ibiyimbuyelo kwimfuneko yokuba isabelo samaLevi sinikwe abefundisi. Abantu abathi uPawulos wayeyisusa uMthetho kwiGalati abayiqondi iGalati. Wayethetha ngenye into ngokupheleleyo. Jonga iphepha elithi The Works of the Law Text – or MMT (No. 104).

 

Ezi ngcinga zazikwanxulumene nesakhiwo seegonyo zeNdawo yokuHlanga esibona sithi:

            1. Izigonyo Ezitshiswayo (Lev. 1:3-17);

            2. Izigonyo Zomgubo (Lev. 2:1-16);

            3. Izigonyo Zoxolo (Lev. 3:1-17);          

4. Iminikelo Yesono (Lev. 4:1 ukuya ku 6:7).

 

UMthetho Weeminikelo wabekwa ngolu luhlu:

            1. Iminikelo Yokutshiswa (Lev. 6:8-13);

            2. Iminikelo Yomgubo (Lev. 6:14-23);

            3. Iminikelo Yesono (Lev. 6:24 ukuya ku 7:10);          

4. Iminikelo yoXolo (Lev. 7:11-34).

 

Le nkqubo yafunyanwa kwwahlulo lwemisebenzi phakathi kwababingeleli nabantu abaqhelekileyo, nto leyo eyayisisiphumo sohlukano olwalubonakala kuMthetho. Asiyonto yaseTestamente eNtsha. UKristu wasusayo olo hlukano. Ikhomba kwindima yeCawa ekungcwaliseni isizwe.

 

Olu lohlukano phakathi kwezibingeleli nabantu bonke lwenza isiseko sesifundiso samaNikolayiti, esasiyilawulo olusekelwe kulwahlano nokuxhatshazwa, kwaye simele ulwazi lweklasi enye ngaphezu kwesinye; oko kukuthi, iGnosis ngolwazi olwandisiweyo namandla edala iklasi yezibingeleli kunye neklasi engeyiyo eyezibingeleli.

 

ISivumelwano esidala samisela imithetho yabantu kwiLevitiki 3:1-17 ngokunxulumene noMthetho Wembeko Nenyama Yenyongelo. Imiyalelo ecacileyo nepheleleyo yanikwa ababingeleli, ingaphezulu kweyo yanikwa abantu (thelekisa neLev. 3:1-15). Kwakunjalo nakuMthetho weNyameko Yesono (Lev. 6:24-30; thelekisa no 4:24-31) kunye noMthetho weGonyo lokuTyhafa (Lev. 7:1-10; thelekisa no 5:1-13).

 

Sibona kwisakhiwo esingentla ukuba iGonyo loXolo liza phambi kweGonyo leSoni kodwa uMthetho weeGonyo ubeka iGonyo loXolo ekugqibeleni. Lo mahluko wenziwa kuba unxulumene nobudlelwane bomnikeli kwaye oku kulandela ekupheleni kwenkqubo. Ubudlelwane ke ngoko buboniswa njengemele inkqubo evela "kulwazi olupheleleyo lwayo yonke into eyenziwa yimifuziselo ibe ngumthunzi. Asinakukwazi ukunandipha uKristu de sigqibe ngesono sethu nathi ngokwethu" (iBhayibhile yoMhlobo, i-fn. kwiLev. 7:11). Isiphawu esingezantsi sisixelela izinto ezimbini: bajonga kwiMboni eboniswayo nakwinkqubo yeminikelo ukuze zihambelane nokwabelana; kwaye baqonda inkqubo yobukho bokubaluleka komyalelo wenyama yexhwayelo ngokunxulumene nokwabelana komntu ngamnye nokuxolelaniswa komnikeli. Akukho mathandabuzo ukuba sonke sithetha ngento enye.

 

Ngoko ke yonke le nkqubo yobulungiselelo yayibonisa phambili uKristu neCawa abangabanyuliweyo njenge-naos okanye iNdawo Engcwele Kuzo Zonke eZingcwele kwiTempile kaThixo (1 Kor. 3:16). Isimboli sokususwa kwesono ngeMibhiyozo yePasika neSinkwa Esingenaswekile siyatshilo nguPawulos kwi-1 Korinte 5:7-9.

1 Korinte 5:7-9 Hlambululani igwele elidala, ukuze nibe yintlama entsha, njengoko eniyinyama entsha engenagwele. Kuba uKristu, ishumi lethu lesipho, unikelwe. 8 Ngoko ke, masibhiyozele umthendeleko, singasebenzisi igwele elidala, igwele lobubi nobungendawo, kodwa sisebenzise isonka esingenagwele sobunyaniso nenyaniso. (RSV)

 

UPawulos wayesebenzisa iKorinte njengomzekelo wesono ekwakufuneka sicociwe eBandleni. Le nkqubo yayiyindlela ekhokelela kwiPasika. Yaqala ngokuthathwa kweSidlo seNkosi. UPawulos wabagxeka indlela abaziphethe ngayo ngePasika. Babe sebetya kwaye bezibandakanya kwiitheko. Wabaxelela ukuba akufuneki batye baphuze ngexesha bathatha Isidlo seNkosi. Luhlanganiso olungcwele. Nangona kunjalo, lonke olu gcobo lolovuyo nolonwabo. Kufuneka sitye ngaphandle kwegumbi esithatha kulo Isidlo seNkosi. "Ukuphila njengomKorinte" yayisisaci sexesha elo, esithetha ukuba loo mntu wayephila ubomi bokutya okugqithisileyo nokuzonwabisa.

 

Kwakukho izithengisa ezili-1,000 etempileni yaseArtemis eKorinte kuphela, kwaye isakhiwo sasinjalo ukuba kwafuneka bazisuse zonke izono ebomini babo ngexesha lokulungiselela iPasika. Ngoko ke ingqikelelo yokuphelisa isono nokunxulumana yayiyinxalenye yomsebenzi wePasika ngaphakathi kwiSicwangciso sikaThixo. Yayiyinxalenye yomsebenzi weSonka Esingenontsokomane kwaye kamva nePentekoste kwaye yayingenakuthotyelwa kwiveki okanye kwiSonka Esibonakalayo kuba konke ukubaluleka kwayo kwakuya kulahleka. Amadini ayejonge kuKristu, hayi kumadini amandulo awayeyinxalenye yeSonka Esibonakalayo.

 

Isono ke sisuswa ngaloo ndlela kwixesha eliya kwiSidlo seNkosi. IPasika neSonka Esingenmgubo zenzeka ngenxa yenyama yokuzincama kaKristu njengembingelelo yePasika xa wayebethelelwa emnqamlezweni. Ubusuku bePasika (okanye Ubusuku Obumele Ukukhunjulwa Kakhulu) kujongwa emva kwinkululeko ekubukhobokeni kwisono kwaye kujongwe phambili ekubanjweni koMeshiya (jonga iphepha elithi Ubusuku Obumele Ukukhunjulwa Kakhulu (No. 101)). Isonka Esingenveve simela imeko yokungabi nasono elindele uMoya Oyingcwele. Iminikelo Yembambano Etyhutyhiweyo (jonga iphepha elithi Iminikelo Yembambano Etyhutyhiweyo (No. 106b)) ikhumbula ukunyuselwa phezulu nokwamkelwa kukaKristu nguThixo. IPentekoste, ebaliwa iintsuku ezingamashumi amahlanu ukusukela kwiMinikelo Yembambano Etyhutyhiweyo (jonga iphepha elithi IPentekoste eSinayi (No. 115)), ke imele isivuno sokuqala sabakhethiweyo.

 

Isibane seNdawo yokuhlala yokuqala, kunye neNoni yobuNgcwele yaso, yayibhekisa kwiTempile kunye nezibane ezilishumi, xa zidityanisiwe, zazibhekisa kuKristu, kwiCawa ezisiNtsatu nakuMangqina oMabini. Ngaloo ndlela, isimboli ayinakukhutshwa kwiSabatha nakwiSicwangciso soSindiso.

 

Ngoko ke, kukho iinxalenye ezimbini zale ngxaki. Asinakuthatha iMboni yokuBonisa (kunye neminikelo ngokubanzi) siyibekele ababingeleli bakaLevi kuphela. Noko ke, abakhethiweyo babemela ububingeleli obutsha – obo bukaMelkisedekeobabamiselwe kwaye bamkelwe kuKristu, obungoyena Mbingeleli uMkhulu wabo.

 

Isonka Esibonisi (kunye neminikelo ngokubanzi) yayigcinelwe ubupadide beLevi. Noko ke, abakhethiweyo babemela ubupadide obutsha – obo bukaMelkisedekeobabumiswe kwaye bamkelwe kuKristu, owayenguMbingeleli waBaphezulu wabo (IiNdum. 110:4; Heb. 5:6,10; 6:20; 7:10-21). UMelkisedek udlala indima yokuxolisa. Le ngcamango ipheleleyo ikwanxulumene nemibingelelo.

 

UDavide, owayengengowakwaLevi, isenzo sakhe sabonisa ukubikezela ukwandiswa kobupadede kubo bonke abantu baseSirayeli ngoMesiya. I-Eukaristi njengomanyano weveki neveki ke ngoko idityaniswe noMthetho weTestamente eNdala weMboni ebuYilwayo, eyingxenye yembingelelo. Asinakuthi imbingelelo ipheliswe kuYesu Kristu size sithi kuyimfuneko ukutya isonka (iiwafers) kumanyano.

 

Uwahlulo phakathi kobupadre nabantu kwesi senzo alunangqondo, kuba olo wahlulo, ukuba lwakha lwabakho, ngokuqinisekileyo lwasuswa ngobupadre bokwindlu kaLevi. Ubupadre bokwindlu kaLevi basuswa, ama-70 amiselwa kwaye afumana uMoya oyiNgcwele ngePentekoste. Kwadalwa ubupadre obutsha ngokupheleleyo ngokwesiqendu sikaMelkisedeke. Bonke babengabapadre kwaye bonke bathatha inxaxheba kwisibingelelo esipheleleyo sesonka newayini. Asinakutya isonka kuphela singaselisi iwayini. AmaRoma Katolika afundisa ukuba ngababingeleli kuphela abaselayo iwayini. AmaKatolika angAnglikani anewayini nesonka kunye. Ngenxa yoko, umanyano aluyonto ifundiswa ngokubanzi kwiicawa eziphambili. Asinakuba yinxalenye yoMzimba kaKristu ngaphandle kokuba sisele igazi lakhe size sitye inyama yakhe.

 

Lo mahluko wasuswa kuKristu.Yonke le nkqubo yayibhekisa kwiPasika yokufa nokuvuka kukaKristu.

 

Abakhethiweyo babenokutya esi sonka baze basele iwayini ekhumbuleni uKristu kwaye njengemfuneko yobomi obungunaphakade (Yoh. 6:53-63). Ingongoma ekuphikisanwa ngayo ke ngoko bubuninzi bokuba lo mthetho wawusenziwa kangaphi. Wawunxulunyaniswa nePasika kwaye wawuquka nomthetho wokuhlamba iinyawo (jonga Yohane 13:3-17 kunye namaphepha ethi Ukubaluleka Kwesonka Newayini (No. 100); Ukubaluleka Kokuhlamba Iinyawo (No. 99) kunye neSidlo seNkosi (No. 103)).

 

Kucacile ukuba uKristu usebenzisa umfuziselo wokomoya, kodwa uthetha ngePasika. Uye acacise ukuba yivini nesonka ezithatha indawo yomzimba negazi lakhe. Asinakuba nanye ngaphandle kwenye. Kungoko, uMkatolika waseRoma ongathathi ivini kwisidlo esingcwele akanakungena kuBukumkani bamaZulu nangayiphi na indlela. Inkonzo yomthendeleko wamaKatolika ayinakunika ubomi obungunaphakade kuye nawuphi na umamkeli kuba ineziphene kumacandelo amabini, elinye lawo kukuba iwayini iselwa ngabefundisi kuphela.

 

Isidlo seNkosi yindawo efanelekileyo yale nkqubo.Ukuhlamba iinyawo yinxalenye ebaluleke kakhulu yesi siganeko kwaye idityaniswe nokutyiwa kwesonka nokuselwa kwewayiniasinakwahlula la macandelo mathathu. Ngenxa yoko, i-Eucharist ayisosakramente yeCawa.

 

Iisakramente zeCawa

Inyaniso yeyokuba zimbini kuphela iisakramente zeCawa. Ezi yiNtwasahlobo neSidlo seNkosi.

 

ISakramente yokuQala yeCawa: iNtwasahlobo

UKristu ngokuqinisekileyo wabhaptizwa, kwaye kusenokwenzeka ukuba neeMeyhlo nazo, nguYohane (bona Mat. 3:1-17). Noko ke, ubhaptizo bukaYohane babungobokuguquka kuphela kwaye baphindwa nguKristu nabaPostile, ababethontsiza ngexesha elinye noYohane, oko kukuthi, kude kube semva kwePasika ka-28 CE (Yoh. 3:22-24) xa uYohane waza wavalelwa (Mat. 4:12,17). UKristu akazange abhaptize ngokwakhe (Yoh. 4:2).

 

Ubhaptizo bukaYohane lwalulungiselelo lobhaptizo loMoya oyiNgcwele (IZenzo 1:5-11). Oku akuzange kwenzeke de kwaba yiPentekoste (IZenzo 2:1-36). Oku kusibonisa ukuba isenzo sobhaptizo asizange sinike uMoya oyiNgcwele ngokwaso. Isenzo soMoya oyiNgcwele sasisisipho sobabalo lukaThixo esalandela ukwamkelwa kukaYesu Kristu ezulwini. IiVakwethu zazihlanjwe ixesha elide phambi kokuba zifumane uMoya oyiNgcwele. Azizange zihlanjwe kuphela kodwa zazikwabahlanjayo ngokomyalelo kaYesu Kristu kwaye zazingekawufumani uMoya oyiNgcwele. Zazihlanjisa zilungiselela ukwamkela uMoya oyiNgcwele. Ubhaptizo lulungiselelo oluyimfuneko lokufumana uMoya oyiNgcwele. Olu bhaptizo lwathatha indawo yobhaptizo likaYohane (IZenzo 19:1-7).

IZenzo 19:1-7 Kwathi ke, ngelixa uApolos wayeseKorinte, uPawulos, emva kokuba ehambe ngeendawo eziphakamileyo, wafika e-Efese; waza wafumana abafundi abathile, 2 wathi kubo, Ngalo moya ongcwele na nina, enikholwe? Bathi ke kuye, Asikhe seva nokuba ukho na umoya ongcwele. 3 Wathi ke kubo, Ngowuphi na umbhaptizo enibhabhatizwe ngawo? Bathi, "Kwababhaptizo bakaYohane." 4 UPawulos wathi, "UYohane wabhaptiza ngobhaptizo lokuguquka, esithi ebantwini makakholelwe kwalowo uza kulandela emva kwakhe; kokuthetha ukuthi, kuKristu uYesu." 5 Bakusiva oko, babhaptizwa egameni leNkosi uYesu. 6 Kwaye akuba uPawulos ebeke izandla zakhe phezu kwabo, uMoya oyiNgcwele wangena kubo; baza bathetha ngeelwimi, baprofeta. 7 Kwaye bonke amadoda ayemalunga nelishumi elinesibini. (KJV)

 

Bebengangena ngamanzi kuMzimba kaYesu Kristu; babenangeniswa kuMzimba wokuguquka kukaYohane. Ngoko ke sinokungeniswa ngamanzi kodwa ukungeniswa kwethu kungangekho mthethweni. Kufuneka singeniswe, ngokukodwa, kuMzimba kaYesu Kristu hayi kulo naluphi na uhlanga okanye icawa. Icawe, ngabameli bayo, yacenga uMoya oyiNgcwele waza wangena kula bantu. Oku kwagqitha kuyo yonke ingqikelelo yobhaptizo lwakaYohane kwaye le nkqubo yaba sisiphelo sokungena koMoya oyiNgcwele ebantwini.

 

Lo msebenzi wanikezelwa njengoxanduva kwabanyuliweyo lokwenza abafundi kuzo zonke iintlanga. Enyanisweni lo ngowona msebenzi uphela wokuqondileyo okanye ummiselo onikwe iCawe.

Mateyu 28:19-20 Ngoko ke, hanini niye kwenza abafundi kuzo zonke iintlanga, nibabhaptiza egameni loYise, loNyana, loMoya oyiNgcwele; 20 nibafundise ukuba bagcine konke endiniyalele kona; kwaye, nantsi, ndinani ngamaxesha onke, kude kube sekupheleni kwehlabathi." (RSV)

 

Lo msebenzi wobhaptizo usekelwe ekuziniseni njengomntu omdala phambi koThixo. Oku kuxoxwe ngako kuxwebhu oluthi Ukuguquka noBhaptizo (No. 52).

 

Ngoko ke uBhaptizo lusisakramente sokuqala seCawa kwaye ngaloo nkqubo uMoya oyiNgcwele usebenza, kwaye kwenziwa abafundi bazo zonke iintlanga. Aba madoda alishumi elinambini enziwa abafundi kuba ayekulungele ukubhaptizwa kuMzimba kaYesu Kristu kwaye ayekulungele ukulandela uYesu Kristu, kwaye uMoya oyiNgcwele wawonga ubizo lwabo.

 

ISakramente Yesibini yeCawa: ISidlo seNkosi

ISakramente yesibini yeCawa yiSidlo seNkosi. Ngaphandle kokuba abakhethiweyo basele igazi baze batye umzimba kaKristu abanakungena kuBukumkani bukaThixo (Yoh. 6:53-58) . Ngaloo ndlela iwayini yinxalenye ebaluleke kakhulu yeSidlo seNkosi kumntu ngamnye kwaye ayinakunikezelwa okanye irhoxiswe. Ingqikelelo ye-Eukaristi ngoko ke ayichanekanga ngenxa yezizathu ezininzi. Ezi zezi:

1. Isonka Esibonisiyo sinxulumene neSabatha kwaye ngenxa yoko asinakutshintshelwa kwiCawa okanye nawuphi na omnye umhla.

2. Isonka Esibonisiyo siyinxalenye yamadini kwaye sikhomba kwiSidlo seNkosi nobupadre bokomoya.

3. Isidlo seNkosi sinxulumene nokuhlamba iinyawo.

4. Zombini isonka newayini kufuneka zityiwe ngumthathi-nxaxheba.

5. Isidlo seNkosi sinxulumene nePasika kwaye asinakudluliselwa kwiPasika yamanyathelo okanye kwiSabatha yeveki (jonga iphepha elithi IPasika (No. 98)).

 

Ezi zizizathu zintlanu zomBhalo oyiNgcwele ezingenakugungqiswa eziphikisa ingcinga yonke yokuba iSidlo seNkosi sinokufuduselwa kulo naluphi na usuku, nokuba i-Eukaristi iyathatha indawo yaso; okanye ukuba iSidlo seNkosi sisebenza njengayo nayiphi na enye into engeyiyo iSidlo seNkosi ngexesha elifanelekileyo, oko kukuthi, ngePasika.

 

Ngoko ke, zimbini kuphela izisakramente zeCawa. Ezinye zizithethe ezinokwenziwa okanye zisetyenziswe yiCawa. ICawa ingatshata abantu, ingangcwaba abantu, ijongane nesono, isole isono okanye ijongane nezinye iingxaki, kodwa iCawa ayinazo ezinye izisakramente ezinokuzinika nabani na ngaphandle kwezi zimbini. Ezi zimbini zibaluleke kakhulu kwilifa lobomi obungunaphakade kwaye ngaphandle kwezi zisakramente zimbini asinakuba kuBukumkani bukaThixo, kwaye asinakuthatha inxaxheba kuVuko lokuQala.

 

iCawa yamaKatolika ayiyiqondi le nyaniso. Yiyo loo nto iicawa kwiintsuku zokugqibela ziya kuba nenani elikhulu labantu abathi uYesu Kristu uyiNkosi, kodwa zibe nenani elincinci kakhulu kuBukumkani bukaThixo.

 

q